Kommentaar: valeinfo nagu ikka! 04.05.2009 07:28 "Milline valeinfo!Loomad jäid alla Kautjalal,mis asub Patika ja Jüri vahel aga mitte Vaidas!!!!!Liiati ei pääsenud loomad lahti taas mitte Vaidast vaid Kurnast,mis asub Vaidast ikka päris kaugel,Kiili külje all!" 2. Kasutatud võtete edukus Kuigi lugejad seda endale ei teadvusta, on sellised tähelepanu äratamise võtted end alati ära tasunud. Õhtulehe suurt lugejaskonda ei saaks mitte millegi muu arvele kirjutadagi. Postimees, olles märksa vähem kõmule orienteeritud, peab ju ka millegagi tähelepanu äratama konfliktsed teemad, pealkirjad ning psühholoogilisele lähedusele rõhumine ongi edu pant. 9 3. Artiklite arusaadavus Võrreldes Postimehe paberäljaannet online väljaandega, hakkab silma see, et paljusid artikleid, mida Internetist saab lugeda, paberväljaandes ei ole. Esialgu võib jääda
ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne ajakirjandus, nõukogude perioodi ajakirjandus (mida annab omakorda perioodideks jagada) ja taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus. Need etapid on juba korduma hakanud. Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast Eestis saab tuletada veelgi perioode. Ajakirjanduse hälliperioodiks nimetatakse aega, kui tehti esimeste eestikeelsete
......54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe
Maailmas on riike, kus suhtutakse maksumaksja raha eest propaganda tegemisse teisiti, kuid Eestiga sarnase kultuuriga riikides, näiteks Põhjamaades, on see keelatud. See põhimõte on ka arusaadav, sest kui maksumaksja soovib oma raha eest näha häid valitsemistulemusi, pole ta kindlasti nõus sellega, et riik hakkab neid tulemusi reklaami või propaganda abil ilustama. Maksumaksjal on õigus näha tegelikkust. Tegemist on sedavõrd tundliku teemaga, et isegi "riiklik suhtekorraldaja" on skandinaavia maksumaksja jaoks kahtlust äratav väljend. Tihti eelistatakse selle asemel kasutada nimetust "infoedastaja", mis on enamasti ka korrektsem ja täpsem. Eraldi teema on riiklik propaganda avalik ning agressiivne seisukohtade propageerimine. Nagu näitab maailma riikide viimaste aastate ajalugu, on propaganda puhul tegemist rohmaka ja lihtsustatud
sihtgrupile ning vaadata internetis ringi: kas organisatsiooni sihtrühm üldse kasutab internetti, millistel lehekülgedel nad aega veedavad, kas te saate luua neile mõnes kasutatavas keskkonnas lisaväärtust, kas ja miks te tahate meelitada nad oma organisatsiooni lehele või keskkonda – mis see annab neile ja mis see annab teile? Nagu igasuguse muu turundus- ja suhtekorraldustegevuse puhul, ei tasu hakata huupi tulistama, vaid alustada näiteks nii (Vos et al 2003): 1) Lahendust vajava probleemi leidmine või ülesande püstitamine 2) Situatsiooni analüüs 3) Kommunikatsiooni ja turundustegevuste analüüs 4) Sihtgruppide ja eesmärkide määratlemine 5) E-turunduse strateegia loomine (osana kommunikatsiooni- ja turundusstrateegiast) 6) Konkreetse tegevusplaani koostamine (eelarve, tulemuste hindamine jne) Olulised on kindlasti need küsimused: 16 1) Mis on minu eesmärgid
Ajalooteaduse põhitähe- lepanu on tänini olnud riiklikul tasemel suurel poliitikal, parteide ja valitsuste sise- ja välispoliitikal. Käsitletud on ka tähtsate isikute ja teaduse ning kunstide ajalugu, nendega võrreldes on aga restoranikultuuri ja tantsumuusika ajalugu marginaalajalugu. Selle mitme- kordse marginaalsuse tõttu kohtame ka eelmainitud olulisi takistusi džässi uurimise teel – ajakirjanduses ilmus väga vähe kirjutisi džässmuusikast ja neis vähesteski torkab sageli silma kirjutaja vähene kompetentsus; korraliku kriitika ja analüüsi vääriliseks peeti ainult akadee- milisi süvamuusikakontserte ja teatrietendusi. Kriitikute tähelepanu leidsid ka koorimuusika- kontserdid, mis ei olnud sugugi alati orienteeritud süvarepertuaarile, kuid siin tuleb põhjust otsida koorimuusika suures populaarsuses ja ilmselt ka laulupidude traditsioonis. Eesti kontekstis võib siin loogilise põhjusena näha ka kõnesoleva kultuurinähtuse uudsust –
Viimased põhinevad kultuuriüksuste eesmärkide, kasutajate vajaduste ja veebirakenduse tunnusjoonte vastastikusel mõjul. Kultuurialastele veebisaitidele omase normi võimalikku teket peaksid jälgima ja soodustama kultuuriüksused, kuna see arendab nende veebialast tegevust. 1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused Käesolevas peatükis käsitletakse soovituste vormis kultuuriveebi esialgse väljatöötamise aluseks olevaid põhimõtteid ja -kavasid. Selle teemaga on seotud kolm erinevat tahku: · veebikogukondadega liitumise põhimõtete määratlemine, arvestades kvaliteeti kirjeldavas osas nimetatud eeldust juurdepääsu teatavale domeeninimele (vt punkte 1.3.1 ja 1.3.2); · kultuuriüksuse siseste infovoogude kooskõlastuskavade kokkupanemine ning mitmesuguste infovahetuskanalite kooskõlaline kasutamine (vt punkte 1.3.3 ja 1.3.4); 14
ilma vanade keelteta. 1903 Trt-s G. Suits ("Kiired"), Tms-st noorem, käisid läbi, Tms-st sai paari aasta pärast Noor-Eesti autor (Tm oskas suhelda). Kui lõpetab Treffneri, teinud kaastööd ka ajakirjandusele. Ajakirjanikunimi A.H / A.H.T Trt-s juba tuntud. Läks 4 a.-ks Tln-sse, 1903-1907 töötab mitmete ajalehtede toimetuses: "Teataja", "Vaatleja", "Sõnumid" (vahepeal 1905 a. revol). Ajalehtedes kohalike uudiste reporter; teatrite, kontsertide arvustused, ülevaated. Palk suht väike, kuigi pikad päevad. Tms-e suhe revol-ga: polnud aktiivne revolutsionäär, kuigi oli sotsialistide poolt. Tm suhtus sellesse käärimisse Tln-s suht külmavereliselt. Ta kolleegide hulka kuulusid "Teataja" toimetaja K. Päts, puutub 1903-'05 kokku ka Vildega. "Teatajas" sai Tms H. Pöögelmanni koha, kes oli väga punane revolutsionäär. 1907 tekkis Tms-l mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda
projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi tööülesanded kaheks ülesanded, mida ta peab ise ära tegema ja need ülesanded mida ta peab jagama oma alluvate vahel. Tööülesannete jagamise teemaga tegeleb tööjaotuse valdkond (NB! meenuta ,,Juhtimise aluste" ainet). Tööjaotuse baasmõisted on õigused, kohustus ja vastutus. Juhi oluline tööülesanne on jagada laiali tööülesanded alluvate vahel selliselt, et iga ülesandega läheksid kaasa proportsionaalselt sobilikud õigused ja kohustused. Seda tegevust nimetatakse delegeerimiseks. Delegeerida saab ka otseselt juhtimisülesandeid (ikka komplektina: õigused, kohustused, vastutus), mida juht muidu ise täidab see võib mõne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
