Kindlasti peame õppima usaldama, samas tuleb natuke ka umbusaldada, muidu kasvame ühiskonna naerualusteks. Igal tasemel on optimaalne aeg. Pole kasulik lapsi liiga kiirelt noorukiikka suruda, nagu paljud kuulsuse kinnisideega lapsevanemad seda teevad. Samuti pole võimalik last ka välismaailma eest kaitsta ja tema arengut aeglustada. Iga ülesande jaoks kulub oma õige aeg. Kui tase saab ilusti läbitud, muutub inimene vooruslikumaks, ehk psühholoogiliselt tugevamaks ja tal on elus kergem läbi lüüa. Samas kui meil ei lähe kõige paremini, võivad tekkida kohanemisraskused ja õelus. Õelus on hullem ja tekib kui meis on liiga palju halba ja veidi head. (Välja otsitud andmebaasist http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson) Teisi mõtlemise käsitlusi võib lugeda Peeter Tulviste raamatust ,,Mõtlemise muutumisest ajaloos".
Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises. Iseloomustage Aristotelese mõistet mimesis! Mimees (vanakreeka keele sõnast mimēsis 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel. Mimeesi kui võimet peetakse üheks inimese fundamentaalseks võimeks ning selle abil
Eetika oli tema jaoks praktiline teadus. Tema väitel on moraalne voorus arendatav pideva harjutamise teel. Lisaks väitis ta, et vooruslik tegu ei ole see, mida me teeme vooruslikuna, vaid kui me käitume vooruslikuna oma sisemise harjumuse (tahte) tõttu (s.t kui inimene vägivaldselt, nt karistuse kartusel, käitub eetiliselt, ei ole ta veel isiksusena eetiline; seevastu aga pidevalt teostatav harjutatav eetiline käitumine võib pika peale muuta isiksust vooruslikumaks). 3. Ärieetilise konflikti praktiline lahendamine · Eetilise konflikti lahendamise juhend. Nagu ükskõik millise aine juhtumianalüüsis tuleb kõigepealt eristada olulised faktid, määratleda huvilised ja eristada eetilised probleemid. Seejärel algab eetiline analüüs. Et läheneda eetilisele valikule loogiliselt, tuleb 1) uurida juhtumit juriidilisest küljest; 2) võrrelda juhtumit võimalike abijuhistega;
tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed. Kunstnik tegutseb Platoni järgi entusiasmi või maania mõjuvallas ega oma oma tegevusest arupärast teadmist, vaid ainult kogemust . Kunstnikud pole ise oma teoste head tõlgendajad, vaid loovad need inspiratsiooni ajel ning pigem mõistavad nende teoseid nt filosoofid. Platonile omistatakse etteheide kunstile, mis ütleb, et kunstiteos ainult jäljendab asju, mis jäljendavad jumaliku looja valmistatud asju, mis jäljendavad ideesid, mistõttu kunstiteos on tõest
Kindlasti peame õppima usaldama, samas tuleb natuke ka umbusaldada, muidu kasvame ühiskonna naerualusteks. Igal tasemel on optimaalne aeg. Pole kasulik lapsi liiga kiirelt noorukiikka suruda, nagu paljud kuulsuse kinnisideega lapsevanemad seda teevad. Samuti pole võimalik last ka välismaailma eest kaitsta ja tema arengut aeglustada. Iga ülesande jaoks kulub oma õige aeg. Kui tase saab ilusti läbitud, muutub inimene vooruslikumaks, ehk psühholoogiliselt tugevamaks ja tal on elus kergem läbi lüüa. Samas kui meil ei lähe kõige paremini, võivad tekkida 5. J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja
jõudeinimesed oma elu mööda, vaieldes ülima hüve ning pahe ja vooruse üle, ja et upsakad targutajad, ülistades kõige kaunisõnalisemalt iseennast, panevad kõik teised rahvad ühte patta, nimetades neid üleolevalt barbariteks; aga nad uurisid nende kombeid ja õppisid põlgama nende õpetust. Aga hüppame üle ruumilise ja ajalise vahemaa ning vaatame, mis on toimunud meie maal ja meie silma all; ja pole midagi, mille poolest me võiks pidada end vooruslikumaks või meie kombeid paremaks. Nõnda on luksus, kõlvatus ja orjus olnud alati karistuseks upsakate pingutuste eest, mida me oleme teinud, et väljuda õnnelikust teadmatusest, kuhu igavene tarkus meid oli asetanud. Aga kas oleme osanud mõnda tema õppetundidest ära kasutada? Rahvad, mõistke kord ometi, et loodus on tahtnud teid kaitsta teaduse eest, nagu ema haarab ohtliku relva oma lapse käest; et kõik saladused, mis ta teie eest peidab, on samas ka pahed, mille
Politeia võim kuulub ,,keskmistele inimestele", mitte kõige rikkamatele ja vaesematele; valitsemiskord on mõistuspärane keskmine demokraatia (vaese enamuse võimu) ja oligarhia (rikka vähemuse võimu) kui kahe poliitilise pahe vahel. Kuldse kesktee printsiipi rakendatakse siingi! ,,Keskklass" aga valitseks ühiskonna kui terviku huvides ja see võim on ka kõige stabiilsem. Valitsejad peavad kujundama end järjest vooruslikumaks. Valitsejad peaksid erinevatel eluetappidel tegelema erinevate valitsemisfunktsioonide täitmisega: noores eas sõjaliste, keskeas riigijuhtimise ja vanas eas kultuslike ülesannete lahendamine. Parim polise suurus on niisugune, kus ta suudab iseennast varustada ja kaitsta, kus kõik ühiskonnaliikmed üksteist tunneksid. Mõtted reaalseid ühiskondi otsustavalt ümber kujundada on loomuvastased. Platoni absolutismi kriitika ja oma loodusliku ja sotsiaalse harmoonia poliitilise õpetuse
vajab eluks ühiskonnas. Esmapilgul näib, et loomuseisundis, kus ei tuntud mingeid inimestevahelisi moraalseid suhteid ega kindlaksmääratud kohustusi, ei saanud inimesed olla ei head ega kurjad, ei vooruslikud ega pahelised -- kui me just ei omista neile sõnadele füüsilist tähendust, nimetades pahedeks indiviidi omadusi, mis võivad tema säilimist ohustada, voorusteks aga neid omadusi, mis tema säilimist soodustavad. Viimasel juhul tuleks pidada kõige vooruslikumaks seda inimest, kes lihtsatele loomulikele impulssidele kõige vähem vastupanu avaldab. Kuid sõnade tavalise tähenduse juurde 21 Verbi eriline minevikuvorm mõnes indoeuroopa keeles (nt vanakreeka, sanskriti, muinasslaavi). Tlk. 17 Jean-Jacques Rousseau jäädes ei tohiks me säärase olukorra üle enneaegu otsustada ega liigselt usaldada oma
inimlikkuse proovivad oma peremeest ära kasutada ja teda petta. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus vaatlesid vabadust eri valitsuskordades. Nad ütlevad, et Vabariigis, kus inimesed ei ole kellegi meelevakkas, on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, vaid valitseb orjameelsus (kuna nad on valitseja meelevallas). Siit järeldati, et kodanike omavalitsus muudab inimesed vooruslikumaks, paneb nad paremini käituma. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma ja välja astuma isegi heade valitsejate vastu. Cicero arvas, et on väga ohtlik anda ühele inimesele nii palju võimu, sest nende tahe võib iga hetk muutuda (võivad muutuda türanniks) ja me ei saa anda enda tahet nende muutuva tahte alla. 65. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Rooma vabariikliku vabaduse idee elustati Põhja-Itaalias. Kõige kesksemaks mõtlejaks selles
kodanikud allutatud meelevalla alla, siis hakatakse lipitsema, pugema ja seda petma (nt autoritaarsed riigid: Nõukogude Eesti) · Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil: · Vabariigis on kodanikud vooruslikud · Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus · Järeldus: kodanike omavalitsus muudab ka inimesed vooruslikumaks, paneb neid paremini käituma · Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu, kes kippusid muutuma türanniks (Caesar, Marcus Antonius palju poolehoidjad, usuti, et juhivad riiki õiges suunas. Cicero ohtlik anda ühele inimesele nii palju võimu, sest tahe, teod võivad muutuda) Uus-rooma vabariiklik vabadus: Machiavelli (muidu küüniline valitsejavõimu pooldaja,
annaabi.ee 
