Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad  45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud  pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid  põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu  sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg
Virumaa ehk Pandivere kõrgustik aga koosnes Rakvere, Jakobi (Viru-Jaagupi), Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnast. [1] Ta jaotas maastiku järgmiselt: 1.Maltsakallas 6. Alutagune 2. Loopealne 7. Metsade ja soode serv 3. Virumaa ehk Pandivere kõrgustik 8. Läänepoolne paepind 4.Eesti veelahkemaa 9.Vooremaastik 5.Põhja-Eesti kõrvevöö 10.Peipsirand 4 11.Võrtsjärve madalik 13.Lõuna-Eesti mägismaa 12.Kesk-Eesti põldmaa J. Rumma (1920) arvates peab riigi tundmaõppimise aluseks võtma loomuliku maastiku, mis ei lõhu tihedaid sidemeid geograafiliste objektide ja nähtuste vahel.J. Rumma eristab Põhja-eestis
Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik - nii oma üldpindala kui voorte mõõtmete poolest. Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. (4)
1988.aastal. Tegevuse eesmärgiks on ühendada erinevaid metsa ja loodusega tegelevaid ametkondi ja loodusest huvitatud üksikisikuid. Läbi oma tegevuste osaletakse metsa-ja keskkonnakaitsepoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tegevusi on palju, neist üks olulisemaid Kassinurme linnamägi ja Hiis ning selle arendamine. Ala analüüs: Kassinurme linnamäe kaitseala on eriline nii oma huvitava ja ainulaadse maastikuga kui ka etniliste väärtustega, nimelt pinnavormiks on vooremaastik ning legendide põhjal saab eeldada, et tegu on Kalevipoja silmade pesemise kohaga. Seega, ala kaitsmine on vajalik nii säilitamaks meie ainulaadset voore maastikut kui ka kultuuripärandit. Kassinurme linnamäe kaitse eesmärkideks on nii pärandkultuurmaastiku säilitamine (noorte ajaloohüviliste mängud, talgud ning sõdade taasesitamine ehk larp ja muud legendidega seotud tegevused), maastiku hooldamine ja negatiivsete mõjude leevendamine ja võimaliku
Paelava maastik · Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti lavamaad · Loopealsed mullad · Pinnakate õhuke Pae- ja moreentasandik · Lääne-Eesti ja saarte idaküljed · Pinnakate õhuke · Loopealsed- ja rannamullad Lainjas moreen · Pandivere ja Sakala kõrgustik · Pinnakate paks ja savikas · Viljakad mullad  palju põlde Künklik moreen · Eesti suurimad kõrgustikud · Paks pinnakate · Vahelduvad pinnakatevormid · Leet ja soomullad Vooremaastik · Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud · Jääjärvetekkelised · Järvederohke · Kamar-leetmullad Sandurimaastik · Võrtsjärvest lõunas, Männiku · Pinnakattes liiv ja kruus Viirsavitasandikud · Peamiselt Lääne-Eesti · Maapind madal ja tihti üleujutatud
Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik - nii oma üldpindala kui voorte mõõtmete poolest. Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. avaldab mõju ka taimestikule. Lihula maastikukaitseala
teed jne.) 4.peisaaz, mingi ala v2lisilme, v2rvide ja vormide laas vaatev2lja piires (kasut. kunstis ja igap2evases k6nepruugis). Eristatakse loodusmaastikke, poollooduslike maastikke, kultuurmaastikke, tehismaastikke. Inimtegevusest m6jutatud on p6llumajandusmaastikud, toostusmaastikud, puhkemaastikud jne. Eesti peamised looduslikud maastikutyybid (E.Varepi j2rgi, 1970) 1.paelavamaastik 2.pae-ja moreentasandike maastik 3.lainjas moreenmaastik 4.kynklik moreenmaastik 5.vooremaastik 6.metsarohkete k6rgustike maastik 7.m6hnastike maastik 8.sandurimaastik 9.viirsavitasandike maastik 10.j22paisj2rvetasandike maastik 11.mereliivatasandike ja luhtade maastik 12.soomaastik
maastikuökoloogia mõiste“. (1) Üldmõiste territoriaalkomplekside hierarhilise jada tähistamiseks.- Ehk see tähendus väljendab maastiku ala, kus seaduspäraselt vastavad pinnavormid, taimekooslused ja avaldunud inimtegevus. (2) Kindla suurusega geokompleks. Maastiku mõistet kasutatakse ainult teatud suurusjärgus maastiku üksuse paikkonna tähenduses. (3) Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaal liigestuse jaotis. Maastikuüksusteks saab nimetada vooremaastik, luitemaastik, soomaastik. (4) Maastiku välisilme abil saadav emotsionaalne kujutlus ümbritsevast keskkonnast. Seda käsitlust kasutatakse kunstis ja arhitektuuris. (5) Biotiipide maastikumuster. (6) Inimese eluruum. Konkreetne piirkond looduslike ja antropogeensete tegurite koosmõjul. Maa pindmisel kihil looduse ja inimühiskonna vastastikusel toimel tekkinud ruumilisi süsteeme uurib geograafia. Algselt kuulub inimene biosfääri. Kunagine inimene, kelle arvukus
EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti  iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti  põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon,
EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted,
Künklik moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Eesti suuremaid kõrgustikke: Haanja, Otepää, Karula ja osa Sakalat. Iseloomulik suur pinnakatte paksus, domineerivaks pinnavormiks on moreenkünkad, mille kõrgused algavad 50st m. Tänu reljeefi vaheldusrikkusele esineb palju järvi ning taimkate on mosaiikne (valdavaks on soo ja segametsad). Muldadest dom. soostunud leet ja soomullad. Küngaste nõlvadel esineb ka erodeeritud muldi. 5. Vooremaastik: Hõlmab Vooremaad, Türi voorestikku ning Võrtsjärve ümbrust. Maastik viiruline, positiivsed pinnavormid vahelduvad soo ja järvedega. Pinnakate kruusast ja liivast, muldadest dom. soostunud ja leetjad kamarmullad. Peamiselt põllumaa (head kasvukoha tingimused), metsadest kuuse ja segametsad. 6. Metsarohkete kõrgustike maastik: Hõlmab Saaremaa keskosa, Kõpu pls. keskosa, Tõstamaa
territooriumist mulla lähtekivimiks. Need esinevad liustikusetetena e. moreenina ja moreenmaastikust on tasasem ja vähem liigestatud kui mujal Eestis. Pandivere kõrgustikuga liustikujõe- ning -järvesetetena. liitub lõuna pool vooremaastik, mida iseloomustavad põhiliselt loode-kagu suunas Liustikusetetes (moreenis) kohati suure osatähtsusega kristalsete kivimite materjali orienteeritud pikad kitsad, ovaalse põhikujuga kõrgustikud e. voored. (rändrahnud, munakad ja nende murendproduktid) on jää kaasa toonud Lõuna-Soomest ja Lõuna-Eestile on iseloomulik lainjas põhimoreenne reljeef. Siin on ulatuslikult Soome lahe põhjast
annaabi.ee 
