-tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega mähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35...0,5mm) elektrotehnilise terase lehtedest, millised on teineteisest elektriliselt isoleeritud
b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b. Magnetelektriline c. Induktsioon tüüpi d. Termiline 4. Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi a. Kontakt aparaadid (automaatsed ja mitte automaatsed) b. Kontakti vabad aparaadid (füüsilised kontaktid puuduvad kontakteerumine
enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis
1)etteande progr.-seadm.mis määravad regul.koord- inaadi nivoo ja muutumise iseloomu 2)regul.koordinaatide ja tehnol.parameetrite andurid, mis annavad infi tehnol.prots. kulgemisest ja el.ajami tööst 3)Regul.ja funkts.muundurid mis etteande (programm-)seadmete , koordinaatide ning param.andurite sign.alusel töötavad välja juht.signaalid. 4)Sobituselem.mille abil saab ühendada ühisesse skeemi (punktid 1-3) elem. Sobitades omavahel nende sis.-ja välj.sign. vooluliigi järgi sign.iseloomu ja nivoo järgi. 16. El.ajamite juht.analoogelem. ja seadmed(regulaatorid, funkts.muundurid, käsklus-ehk etteandeseadmed, sobitus-ja toiteseadm.)- Analoogsüst.põhikomponendiks on operatsioonivõimendi-väga suure võimen- dustegriga neg.tagasisidega alalisv.võimendi.Regulaator-kui sisendahelatesse ja tag.sideahelasse lülitada peale takistite ka konden-rid, muudab opvõimendi sisendsign
enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis
Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. Vooluliigi järgi jagatakse elektrimasinaid: · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad, o mis omakorda jagunevad: o asünkroonmasinad o sünkroonmasinad 1.1. Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Asünkroonmootori leiutas 1885 itaalia füüsik ja elektriinsener Galileo Ferraris. 1888 avaldas ta oma töö tulemused Torinos Kuningliku Teaduste Akadeemia väljaandes
läbi arvuti Et ajameid tajuda tuleks teada järgmisi Elektrotehnika el.masinad el.aparaadid jõu elektroonika automaat juhtimine El ajamid Masinad ja tehnoloogiad robotid ja robotsüsteemid tootmise automatiseerimine Elektriajam Igas ajamis on el.mootor ja juhtimissüsteem Jõumuundur ja ülekandemehhanism võivad puududa Elektriajam vooluliigi järgi Jaotub kaheks · Alalisvooluajam · Vahelduvvooluahel El ajam reguleerimisvõimaluse järgo · Reguleeritav · Mittereguleeritav Elektriajam jõumuunduri järgi · Leonardoajam · Tüüritava alaldiga ajam · Sagedusreguleerimisega ajam · Impulssajam Elektriajami põhiomadused · Võimsus · Moment · Kiirus Mehaaniline võimsus Pöörlemiskiirusel Pmeh=T* T-moment,N*m -nurkkiirus, rad/s (omega)
automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija, kui tal neid tarkusi vaja läheb (mida meil ju enamuses vaja ei lähe :D) , õpetaja, kui tema arvates minul neid tarkusi vaja läheb. 4
nimiväärtuse suhet väljendatuna protsentides. Suurima lubatava taandatud vea alusel jagatakse elektrimõõteriistad nt GOST-i järgi 9 tüpsusklassi. Mõõteriista tõpsusklassi märgitakse tema sklaalal arvuga. Mõõteriist on seda täpsem mida väiksem on ta lubatav viga. Elektrimõõteriisti liigitatakse mitmesugustel alustal. Näitaks: 1)mõõdetava suuruse(otstarbe) järgi; 2) vooluliigi järgi a)alalisvoolu b)vahelduvvoolu c)alalis ja vahelduvvoolu d) kolmefaasilise voolu mõõteriistad; 3) tüpsuse järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb.
Generaator pannakse poorlema enamasti mitteelektrilise joumasinaga, naiteks auru hudro voi gaasiturbiiniga, sisepolemis voi diiselmootoriga. Selle jou mojul tekib magnetvaljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori toopohimote on vastupidine: magnetvaljas asuvale vooluga juhtmele mojub joud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb toole toopingi, mehhanismi voi masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi jargi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda toopohimotte jargi · asunkroonmasinad · sunkroonmasinad Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel labi mahise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on vordeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu =I2r
Nimipinge ja ergutusvoolu 11. Elektrimasinate liigutuse aluseks on kasutusala ja võimsus. Võimsuse järgi ..0,5kW pisimasinad, korral, kui Rk=0, on tegemist loomuliku mehaanilise karakteristikuga. Kui aga Rk>0, siis on tegemist 0,5..20kW- väikese võimsusega masinad, 20..250kW keskmisevõimsusega, üle 250kW suure võimsusega reostaatkarakteristikutega. masinad. Kasutusala järgi: 1) trafod 2) vooluliigi järgi (vahelduvvoolu ja alalisvoolumasinad) vahelduvvoolu 25.Rööpergutusmootori pidurdus- *Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise järgi omakorda sünkroon(väljapoolustega, peitepoolustega) ja asünkroon(lühis ja faas) masinad 3) polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv moment pidurdavaks. Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad
61.Pöördmagnetväli 1. Mis on kolmefaasilise voolu üheks tähtsamaks omaduseks? 2. Kuidas nimetatakse ruumiliselt pöörlevat magnetvälja? 3. Millisel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö? 4. Millist koormust kujutab endast asünkroonmootor? Selgita . 62.Elektrimasinad. Elektrimasina tööpõhimõte ja liigitamine 1. Miks kasutatakse elektrimasinat? 2. Mis on elektrimasinate ülesandeks? Elektrimasinate ehitus ja tööpõhimõte. 3. Kuidas jagunevad elektrimasinad vooluliigi järgi? 4. Sünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse? 5. Joonestada lihtsaim kolmefaasiline generaator. 6. Kuidas ühendatakse tavaliselt kolmefaasilise generaatori mähised? 7. Millest oleneb otseselt elektrijaama generaatorite töö? 8. Kuidas saab märgatavalt tõsta üksiku jaama ökonoomsust? 9. Mis iseloomustab sünkroongeneraatoreid? 10.Kus ja kuidas toimub elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks? 11
(programm-)seadmete ning koordinaatide ja parameetrite andurite signaalide alusel välja juhttoimesignaali(d); reguleeritavate koordinaatide ja tehnoloogiliste parameetrite andurid, millised annavad infot elektriajami tööst ja tehnoloogilise protsessi kulgemisest; sobituselemendid, milliste abil saab ühendada ühisesse skeemi kõik ülalloetletud elemendid, sobitades omavahel nende sisend- ja väljundsignaalid vooluliigi, signaalide iseloomu ja nivoo jne järgi. Kaasaegse elektriajami juhtimisseadmete tehniline teostus võib olla väga mitme- sugune. Juhtimisseadmed võivad erineda kasutatud elementide, vooluliigi, võimsuse, konstruktiivse lahenduse ja paljude teiste tunnuste poolest. Üheks oluliseks tunnuseks juhtimisseadmete liigitamisel on signaali muundamise iseloom ja selle tunnuse järgi liigitatakse nad analoog- ja diskreetseteks seadmeteks.
enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis
annaabi.ee 
