VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1. Töö eesmärk Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2. Töövahendid a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 1.3. Töö teoreetilised alused Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga
Reedo Koort Siim Loost Andri Kõiv VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. LABORITÖÖ NR. 6 Õppeaines: FÜÜSIKA II Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: 05.03.2019 Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust Ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused.
0 0 20 40 60 80 100 120 6. Leidke graafikute järgi, millise voolu ( I ) väärtuse juures on kasulik võimsus N1 maksimaalne, kasutegur ռ = 50% ja R/r = 1. Kasulik võimsus N1 on maksimaalne voolutugevuse 30 mA juures. 4. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused
· Riietu õigesti ära kasuta avaraid riideid ega ehteid, mis võivad seadme liikuvatesse osadesse takerduda. Väljas töötamisel kasuta kummikindaid ja mittelibisevaid kingi. Kui juuksed on pikad, kasuta juuksevõrku. · Kasuta kaitseprille kaitseprillid kaitsevad silmi töötlemisel eralduvate laastude eest, mis võivad nägemist kahjustada. Kui töötlemisel eraldub palju tolmu, kasuta tolmukaitset. · Kontrolli voolujuhtme seisundit ära kunagi transpordi seadet voolujuhtmest kinni hoides ega eemalda seadet seinakontakrist juhtmest tõmmates. Väldi juhtme sattumist kuumadele, õlistele või teravate servadega pindadele. · Kinnita töödeldav detail korralikult kasuta selleks pitskruvi. Nii jäävad mõlemad käed vabaks. · Hoia tarvikuid hoolikalt hoia tarvikud teravad ja puhtad. Järgi nende hoolduse ja vahetuse eeskirju
............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2 Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 1.3 Töö teoreetilised alused.
Need objektid kiirgavad energiat kas radiaalselt või paralleelselt kiirgusallikaga. Radiaalselt- seadmest kõikides suundades. Paralleelselt- paralleelselt kiirgavad näiteks elektrijuhtmed. Inimese keha on vahelduvas elektriväljas kui antenn, sest elektriväli sidustub keha elektriliste protsessidega. Mida kaugem on vahe seadmest, seda nõrgem on väljatugevus. Vahelduv magnetväli Mõõdetakse nanoteslades (nT). Vahelduvvooluga kaasneb alati magnetväli, mis levib ringikujuliselt voolujuhtme ümber. Näiteks kaablite, juhtmete, seadmete jm ümber. Vahelduv magnetväli tungib läbi ehitusmaterjalide. Seetõttu võib hoones olla selle välja põhjuseks ka väljaspool olev kõrgepingeliin. Vahelduv magnetväli ei mõju väga tervisele, kuid võib olla põhjuseks haigushoogudele ja ägenemistele. Pidurdab magamisprotsessi juhtiva hormooni melatoniini tekkimist. Kõrgsageduslikud elektromagnetväljad Mikrolained Mõõdetakse nanovatt ruutmeetrites (nW/m2 ).
põhimõte), mis seisneb selles, et erinevate kehade poolt mingis punktis tekitatud magnetväljade B-vektoreid tuleb resultantvälja B-vektori leidmiseks liita. Kuna vooluga juhtme ümber on magnetväli, siis peaks ka kaks vooluga juhet teineteist mingite jõududega mõjutama. Katsed näitavad, et samasuunaliste vooludega juhtmed tõmbuvad ja vastassuunaliste vooludega juhtmed tõukuvad. A. M. Ampère tegi 1820. a. kindlaks, et kahe pika ning teineteisega paralleelse voolujuhtme kahe ühepikkuse lõigu vahel mõjuv jõud (joonis 4.24) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega l ning voolutugevustega juhtmetes (I1 ja I2). See jõud on ka pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega d I I F =K 1 2l. d Võrdetegur K on vaakumi korral esitatav kujul K = 2 .10 -7 N /A2.
sirgjuhtme korral, millest ühes voolab alalisvool (J.2.19). Kui me nihutame üht juhet teisele lähemale, siis lõikavad vooluga juhtme 1 magnetvälja jõujooned vooluta juhet 2. Vasaku käe reegli kohaselt mõjub positiivsetele laengukandjatele juhtmes 2 meie poole suunatud Lorentzi jõud. Juhtmes 2 tekib seeläbi induktsioonivool, mille suund on vastupidine juhtmes 1 kulgeva voolu suhtes. See arutlus jääb kahjuks vaid teoreetiliseks, sest üksiku voolujuhtme magnetväli on väga nõrk ja tekkivat induktsioonivoolu on väga raske mõõta. Voolu muutumine juhtmes- Kõigil seni vaadeldud juhtudel põhjustab elektromagnetilist induktsiooni puhtmehaaniline liikumine. Uuritav juhe liigub magnetvälja tekitaja suhtes. See aga ei pea alati nii olema. Magnetvälja võib muuta ka seda välja tekitava voolu muutmise teel juhtmes, nii et juhtmed jäävad paigale. Teatavasti toimis just nii ka Faraday oma esimeses katses.
12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16
C (F) kondensaatori mahtuvus. Kui vahelduvvooluring sisaldab kõiki kolme liiki takistusi, siis selle kogutakistus Z avaldub järgmiselt: Z = R2 + ( XL XC )2 Vahelduvvoolu laialdast kasutuselevõtmist põhjustas asjaolu, et teda on võimalik üle kanda suurtele kaugustele ning vahelduvvoolu masinad on tunduvalt lihtsamad, kui alalisvoolu masinad. Meil on kasutuses vahelduvvool, mille faasipinge (ühefaasilne vool) on 220 V (pinge faasi /voolujuhtme/ ja nulljuhtme vahel) ja 380 V (pinge kahe faasi vahel) nn. tööstusvool. Lähemas tulevikus muudetakse pingeid suuremateks. 230-240 V ja 400-415, mis vähendab ülekandekadusid. Induktsiooninähtusel töötavad vahelduvoolu elektrimasinad. Kõige levinum neis on vahelduv voolu asünkroonmootor. Ta koosneb kahest põhiosast: staatorist ja rootorist. Staatori teraskeha on õhukestest (0,5 mm) üksteisest elektriliselt isoleeritud
5.3.5. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud Kuna vooluga juhtme ümber on magnetväli ja see mõjub vooluga juhtmele, siis peaks ka kaks vooluga juhet teineteist mingite jõududega mõjutama. Katsed näitavad, et nii ongi ning samasuunaliste vooludega juhtmed tõmbuvad ja vastassuunaliste vooludega juhtmed tõukuvad. 17 A. M. Ampère tegi 1820. a. kindlaks, et kahe pika ning teineteisega paralleelse voolujuhtme kahe ühepikkuse lõigu vahel mõjuv jõud (joonis 4.24) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega l ning voolutugevustega juhtmetes (I1 ja I2). See jõud on ka pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega d I I F =K 1 2l. d Võrdetegur K on vaakumi korral esitatav kujul K = 2 .10 -7 N /A2.
annaabi.ee 
