Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VOOLUALLIKA KASUTEGUR". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
voolutugevus, kasuteguri, sisetakistus, välistakistus, välistakistusesti, sõltuvus, usaldatavusega, tarbia, koguvõimsus, graafikud, kannan, suhtest, valemist, vooluahela, summaga, reostaat, temal, vooluallikas, mõõteriistad, juhendaja, teljega, 333333, füüsikainstituut, natalia, novak, stend, teoreetilised, koosnevana, lugedes, vananemineTallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest). Voolu tugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega
Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbia takistus ja r on vooluallika sisetakistus. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga:
11 10 2,3 23 85,19 0,4 230 40 5,75 12 5 2,5 12,5 92,59 0,2 500 40 12,50 13 0 2,7 0 100,00 0 - - - emj: 2,7 V (I ) N l N l (I ) Funktsioonide ja graafik: Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus 50 100.00 40 80.00 30 60.00 Kasulik võimsus, mW Võimsus, mW Kasutegur, % 20 40.00 10 20.00
Vooluallika kasutegur 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega
18 15 7,5 24 2,4 18 85,71 0,40 53,33333 320,00000 6,00000 19 10 5 25 2,5 12,5 89,29 0,30 60,00000 500,00000 8,33333 20 5 2,5 26,5 2,65 6,625 94,64 0,15 60,00000 1060,00000 17,66667 =2,8 V Ampermeeter: 0,5 xmA Voltmeeter: 0,1 xV Kasutatud mõõteriistad Ampermeeter Mõõdetav suurus: Voolutugevus I; *Amper+. Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist. Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xmA 100xmA Täpsusklass: 1,0 Jaotiste arv skaalal: 100 Voltmeeter Mõõdetav suurus: Pinge U; *Volt+ Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xV 28xV Täpsusklass: 1,5 Jaotiste arv skaalal: 50. Vooluallika kasutegur
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 3 TO: Vooluallika kasutegur Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku Stend voltmeetri, ampermeetri, võimsuse ja kasuteguri kahe kuivelemendi, kahe (või määramine sõltuvalt kolme) reostaadi ja lülitiga voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Vooluallika kasuteguri ja kasuliku võimsuse määramine Jrk nr I, mA U, V N1, mW % -U, V r, R, R/r = ........ V 4. Arvutused Kasuliku võimsuse N1 arvutamine: I, U, N1 = I*U, mA V mW
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 28.03.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, võimsuse ja kasuteguri määramine ampermeetri, kahe kuivelemendi, kahe sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja (või kolme) reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtes. Skeem 1. Teoreetilised alused Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest).
Füüsika laboratoorne töö nr 4 Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaadid. 3. Töö teoreetilised alused Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektrimotoorjõu ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on
Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn eeltakisti Re (joonis 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug=IgRg, kus Ig on voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re U Re=Rg( Ug −1 ¿ Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1)
R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt
seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug=IgRg, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 3 Töö käik 1
μ0 ∋ 2 = 2 =−4,43∗10−5 2 r sin α 2∗0,107∗sin 23,5 ∂ Bh =−¿ ∂α U c ( B h) =√ 4,88∗10−16 +5,73∗10−15 +1,3∗10−13=3,95∗10−7 6. Järeldused Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent mõõtmiskohas oli 3 katsel 1,62 *10-5+-3,95*10-7T 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud – põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud on võrdne tööga, mida teevad kõrvaljõud elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses. ε = A/q
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega
0,12 2,5 0,300 0,0093 0,862 0,0341 0,400 3,333 20,833 6,250 0,08 2,61 0,209 0,0065 0,900 0,0348 0,290 3,625 32,625 9,000 0,04 2,72 0,109 0,0040 0,938 0,0355 0,180 4,500 68,000 15,111 1.I ja U mõõdeti vahetult 2.Kasuliku võimsuse N arvutamiseks kasutasin valemit N=UI 3.Kasuliku võimsuse vea sain valemiga N=UI+IU 4.Kasutegur µ= 5.Kasuteguri viga 6.Vooluallika sisetakistus 7.Ahela välistakistus R= 8.Suhe avaldub ka kujul . Viimase seose abil on võimalik sise- ja välistakistuse arvutuse õigsuse kontroll. Antud juhul andis kontroll loodetud tulemuse: mõlema valemi kasutamisel sain sama tulemuse. Katsest järeldub, et kasulik võimsus on maksimaalne, kui sise- ja välistakistused on võrdsed. Viimast on ilmutatult näha ka teisel graafikul. Samuti oli ootuspärane, et kasuteguri lähenemisel maksimaalsele, kasulik võimsus hakkas vähenema. Kuna avatud ahelal on suurim
1023 13.29016 0.2978 110.5000 29.5000 3.745763 12.27001 14.44354 0.4370 171.4286 28.5714 6 9.447795 15.66095 2.5270 318.7500 31.2500 10.2 6.585305 16.62205 1.1857 1345.0000 55.0000 24.45455 3.712747 17.51905 616.9719 30.1611 Ua(rkesk) 3.8564 uliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolutugevusest kasulik võimsus, nW kasutegur, % U C Nl I U C U 2 U U C I 2 I U C U U U C I 2 Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus välis
3. Töökäik U Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: I = . R Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest. Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b a) Voolu sõltuvus pingest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1. 10 V 3 lampi 2. 20 V 3 lampi 3. 30 V 3 lampi Järeldus: b) Voolu sõltuvus takistusest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1
Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused.
Rkoormus= 0 4,40 0,4 0 0 4,0 E=4V 0,5 Ik 0,25 2,3 Patarei 1,0 Ik 0,5 0,75 1,5 Ik 0,75 - Patareid2 on tühjad Rkoormus= 0 0,36 0,032 1.3.1 Allika sisetakistuse väärtus iga kahe mõõdetud koormuspunkti vahemikus, allika sisetakistusel eralduv võimsus; allika poolt arendatav koguvõimsus Tabel 2. Allika sisetakistuse väärtus, allika sisetakistusel eralduv võimsus, allika poolt arendatav koguvõimsus Allikas Koormus Koormus- Allika Rallikas, Psisetakistus Pväljund (W) vool [A] klemmipinge (W) [V] 0 0 13 0 0 0,0
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=.../(R+r), I- voolutugevus(1A), ...- elektromotoorjõud, R- välistakistus (1 oom), r- sisetakistus (1 oom). *Kuna teame, et U=IR U =Ir ning ...=U+U , siis ...=IR+Ir. Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+..
lähedale asetatud ja laengute korrapärase liikumise teineteisest isoleeritud välja sihis (positiivsed välja elektrijuhi paari. Juhipaari suunas, negatiivsed mahtuvus C=q/ fii1-fii2. Kondeka vastassuunas) seda nim. mahtuvus on laeng, mis tuleb elektrivooluks. Elektrivoolu viia kondeka ühelt juhilt teisele, iseloomustatakse tugevusega. et muuta potensiaalide vahet Voolutugevus on võrdne ühe ühiku võrra. Laetud juhi ajaühikus juhi ristlõiget läbiva energia võrdub laadimisel laenguga. I = dq/dt kulutatud tööga dA=fii*dq. Voolutugevuse ühikuks on Kondensaatori energia amper (A). Voolutihedus on w=Cu2/2. 3)Elektrolüüs - antud kohas vooluga risti Elektrolüüti läbiva vooluga asuvat pindalaühikut läbiv
0,5 0,5 7,8 3,80 4,85 0,95 3,90 1,0 1,0 6,6 3,10 9,7 3,10 6,60 1,5 1,5 5,7 2,67 14,55 6,00 8,55 Rk=0 3,44 0,0 2,82 33,37 33,37 0,00 Graafik U-I karakteristikud Graafik Sisetakistuse sõltuvus voolutugevusest Graafik 3 Väljundvõimsuse sõltuvus voolutugevusest Graafik 4 Väljundvõimsuse sõltuvus koguvõimsusest 2. Ülekandeliinide/juhtmete takistuse mõju uurimine Töö eesmärk 1. Tutvuda erinevat tüüpi juhtmete ja kaablitega 2. Saada ülevaade juhtlem oleva pingelangu suurusest ning kadudest ülekandeahelates Katseskeem: Tabel Katseandmete ja arvutustabel R juh
Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu tugevus ehk VOOLUTUGEVUS · Voolutugevus näitab, kui suur laeng (q) q läbib juhet 1 sekundiga. I= Tähis I, mõõtühik 1 A (amper Ampére) t Voolutugevus~pinge?
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V
opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1
6) Ülikondensaatoreid kasutatakse mäluseadmetes. · Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus (+joonis ja valemid) Jadaühendusel liituvad mahtuvuste pöördväärtused, kogusummas tuleb mahtuvus väiksem, kui üksikutel kondensaatoritel 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 + ... + 1/Cn Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad C = C1 + C2 + C3 + ... + Cn 4. Elektrivool, Ohm'i seadus ahela osa kohta · Elektrivool (suund), voolutugevus ja voolutihedus (+ joonis, valemid, mõõtühikud) Elektrivoolu kasutatakse elektrotehnikas elektrivoolu energia transportimiseks tootjalt (elektrijaamast) tarbijani. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane (suunatud) liikumine. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Asetades juhi elektrivälja, juhis olevatele vabadele laengutele hakkab mõjuba Coulomb'i jõud. Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng
Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amperVoolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS; j =env , kus j- voolu tihedus (A/mm) e-laengukandjate laeng, n-laengukandjate arv, v -laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 4p
XI klass. Test nr. 2. I variant. 1. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta kinnitab, et voolutugevus sõltub kolmest suurusest: elektromotoorjõust, välistakistusest ja sisetakistusest. Kui vooluallika sisetakistus on välistakistusest palju kordi väiksem, siis (1p.) a) pinge vooluallika klemmidel on elektromotoorjõust palju kordi väiksem, b) pinge vooluallika klemmidel on ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga, c) pinge vooluallika klemmidel muutub oluliselt koos välistakistuse suurendamisega. (lk 107) 2. Vooluallika sees liiguvad laengud... (1p.) a) kõrvaljõudude mõjul,
2 m∗v q ( φ1−φ2 ) = 2 dq Voolutugevus: I= dt dq e∗n∗dV e∗n∗S∗dl J= = = =e∗n∗⃗S∗u⃗ dt dt dt e – laengukandjate laeng, n – laengukandjate kontsentratsioon +¿ + ¿∗n∗⃗u¿ Tuletage alloleva voolutiheduse valem. −¿+e ¿
annaabi.ee 
