Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"voolavana" - 12 õppematerjali

Paguluskirjandus
1
odt

Paguluskirjandus

"Luulet 1960­1967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 1968­1972" (1989) 11.Vabavärss ­ luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Modernism on üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist sürrealism kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod,hallutsinatsioonid , patoloogiliste seisundite jms.

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Kirjanduslik konspekt
8
pdf

Kirjanduslik konspekt

(Ei siin kaljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe) ● allegooria- ​mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. (Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda.) Mõisted: ● riim- ​sama- ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. ● vabavärss-​ luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. ● stroof ehk salm-​ luuletuse sisu terviklik osa ja vormi põhiline väljendaja. Stroofid võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisemad on nelja- ja kaherealised salmid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu. ● värss-​ luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklause. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Meditsiini KT
2
docx

Meditsiini KT

Enamus vereplasma valkudes sünteesitakse maksas. Vaid väike osa globuliinide fraktsiooni kuuluvatest immuunoklobuliinidest (antikehad), on sünteesitud lümfotsüütide poolt. Vereplasma valgud tagavad selle, et vereplasma osmootne rõhk on suurem, kui rakkuvahelise ruumi vedeliku osmootne rõhk. See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana. 14) Millisesse gruppi kuuluva verega on AB0 süsteemi järgi tegu, kui vereplasma esinevad A antikehad ja erütrotsüütide pinnal B antigeenid? V. B 15) Kui veregruppi määramisel panna kokku uuritavast verest pärit erütrotsüüdid ja teada oleva grupiga verede plasmad ning aglutinaadid tekivad seal, kus erütrotsüütid on lisatud A grupi ja 0 grupi plasmale. Millise veregrupiga on tegu? V. B

Meditsiin → Meditsiin
23 allalaadimist
Alused ja vundamendid
4
docx

Alused ja vundamendid

Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu,püsiv Tehisalused

Ehitus → Ehitusviimistlus
107 allalaadimist
Vundamendid ja Alused
20
ppt

Vundamendid ja Alused

Ehitusalusena halvim on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Savipinnased on tekkinud keemilise lagunemise tulemusena. Osakesed on siin lapergused, läbimõõduga 0,005 kuni 0,001 mm. Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle

Ehitus → Ehitus alused
196 allalaadimist
Pinnased ja külmakerked
3
docx

Pinnased ja külmakerked

külmumisel paisub vähe. Halb ehitusalus on tolmliiv, eriti veega küllastunud olekus. Savipinnased On tekkinud kivimite keemilise lagunemise tulemusel. Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis. Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua. Külmumisel paisuvad nad tuntavalt. Kui ja väheniiske savipinnas on üldiselt õige vundamendi rajamissügavuse juures rahuldav ehitusalus. Märg ja voolav savipinnas on hoonete toetamiseks ei sobi. Täitepinnased On inimese poolt tekitatud pinnased, kas mullete rajamise, prügi,mahapaneku,puinnase kokkuvedamise, pinnase asendamisel või muul moel. On enamasti ebaühtlase koostisega,

Ehitus → Üldehitus
41 allalaadimist
Eesti keele Konspekt
8
docx

Eesti keele Konspekt

b-4 rida b Süliriim a Helisev riim Naisriim värsi lõpus on b värsi lõpus on kahe silbiline sõna b kolme silbilised sõnad a Vabavärss ­ vabavärsi puhul on luuleread eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst eristatakse vabalt voolavana. Vormi poolest paikneb vabavärss otsekui luule ja proosa piirimail. Stiilikujund Kõnekujundid Epiteet- on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Näide: kottpime öö, suur roheline maakera. Personifikatsioon ehk isikustamine ­ on elututele objektidele või loodusesemetele inimlikud omadused Näide: tuul ulub korstnad. Võrdlus- kõrvutatakse midagi või kedagi mingi ühistunnuse alusel

Eesti keel → Eesti keel
49 allalaadimist
Ehitus
6
doc

Ehitus

Parimaid tulemusi annab selle ujuva põrandakonstruktsiooni kasutamine, mille puhul betoonist õõnes- või monoliitplaadi peal on elastne kiht ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat või plaatkonstruktsioon. Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele? Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Savi pinnasega kohas tuleb eemaldada see osa savikihist, mis on saanud vigastada ehk kobestunud osa, see osa tuleb välja võtta ja asendada kruusaga. Saviga ei tohi tagasitäidet teha. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius? Määratakse vastavalt sellele mitmekordne ehitis sinna rajatakse, ehitise korruste arvust. 11

Ehitus → Ehitusõpetus
169 allalaadimist
Võrtsjärv
14
rtf

Võrtsjärv

ülevaate Võrtsjärve madala veetaseme probleemistikust. Võrtsjärve madalik (1747 km²). See maastikurajoon on kujunenud Eesti keskosa suurimas kulutusnõos Holotseeni algul olnud suure veekogu ­ nn Suur-Võrtsjärve asemel. Enam kui 10 000-aastase maakerke ja vee väljavoolu tõttu on veekoguks jäänud selle kitsenev 270 km² suurune lõunaosa, mis kaldub lõuna suunas. Võrtsjärve madaliku pinnaehituse ja maastike arengut on mõjutanud vesi nii jääliustikuna kui ka voolavana ja järvedes seisvana, lisaks veel kohati avanevate allikatena. Jääaegadel kujunenud Kesk-Eesti aluspõhjalist nõgu kulutasid kümnete tuhandete aastate vältel madalamaks mandrijäämassid (praegu küünib aluspõhja pealispind siin 20­30 meetri vahemikku üle merepinna). Viimase jääaja lõpul ja järel täitis nõo jääsulamisveest järv, mille kontuurid jääserva kaugenedes ja veehulga muutudes üha koomale tõmbusid. Liustikujää kantud kivimmaterjali

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
Hoonete kordamisküsimused
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

elastne kiht ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat või plaatkonstruktsioon. Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks. Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb 2 taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist

Muu → Ehitusõpetus
17 allalaadimist
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim ­ sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof ­ luuletuse salm. Värss ­ luuletuse rida. Vabavärss ­ luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Sonett ­ 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult 4+4+3+3 järgi. Poeem ­ pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga. Ballaad ­ tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärit tihti legendist, peamisteks motiivideks armastus ja surm. Nt M. Under ,,Porkuni preili", F. Schiller ,,Kinnas".

Eesti keel → Eesti keel
232 allalaadimist
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

täitepinnas). Ehitusalustele esitatavad nõuded: - vajalik tugevus - vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) - ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral rajatakse vundament allapoole külmumispiiri ­ 1,2 m) - peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamentide ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kobestatud savipinnased vajuvad aeglaselt, aastakümnete jooksul ­ nendega ei tohi täita

Ehitus → Ehitus
139 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun