jahedus, valge- miski, mida meeltega tajuda ei saa. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Eriti naise seksuaalsus. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas idealiseeritud neitsilikku ilu. Teiselt poolt kujutati naist saatanlikuna (femme- fatale) õelad, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kütkesse. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli naisvampiir. ,,Suudlus" 19071908, Gustav Klimt 14.07 1862-6.02 1918 Austria ,,Medea" 1898, Alphonse Mucha 24.07 1860-14.07 1939 Tsehhi ,,Rousse" 1889, Henri de Toulouse-Lautrec 24.11 1864-9.09 1901 Prantsusmaa
Gooti stiil: Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Renesanss: Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud. Rütmiliselt voogavate riidevoltide alt võib kergelt aimata keha. Klassitsism: 3. Tähe võidukaar Pariisis Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal , et ülistada keisri ja tema armee sõjalist vaprust. Tööd kestsid ligi 30 aastat kuna vahetati arhitekte ja muudeti plaane. Kui Napoleon Waterloo lahingu kaotas ja Santa Helena saarele pagendati, kadus selle triumfikaare vastu huvi täiesti. 1836. a. ehitati see siiski valmis. 4. Madeleine`i kirik
gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Plaadid nümfidega olid üksteisest eraldatud väikeste vaheribadega, kuid moodustasid koos siiski terviku. Viis figuuri on teataval määral variatsioonid üheainsa kuju liikumisest mitmesugustes asendeis ja pöördeis. Kui neid üksteise järel vaadata ja omavahel võrrelda, haarab meid otsekohe harmooniliselt voogavate rüüvoltide pehme, õrn musikaalsus. Juba iga üksiku figuuri juures paistab silma liikumisvormide mitmekesisus: pea on kergelt pöördunud ühele poole, keha teisele poole, käed on painutatud ja jalad risti. Voldistiku voogava joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki läbi rüü helkivad pooleldi katmata vormid on kütkestavamad, kui neid keskaeg iial tundis. Figuure pinnaga siduv joonestik põimib nad nagu mingiks ornamendiks,
ERNEST HEMINGWAY: on esimesena kasutusele võtnud "kadunud põlvkonna" mõiste. Autorina jätab vihjelissümbolistiku stiili kaudu lugejale mõtlemisruumi. Tähtsustab humanistlikku ellusuhtumist. "vanamees ja meri" (1952) nobeli kirjandusauhind. Hästi palju kirjutas jälle sõjast. Käis ise ka sõjas. James Joyce, Albert Camus, Remaque, Hemingway, Sisemonoloog e sisekõne. Minategelase mõtted, tunded, kujutlused. teaduse vool: teadvuses toimuvate protsesside vabalt voogavate tajude, assotsiatsioonide, tunnete, mõtete, katkematu üleskirjutus eesmärgiga avada vahetult inimese sisemaailma.
Aga Erechteion näeb välja ikka eriline ja iseseisev teste templite kõrval. Seda templit vaadates on väga tunda aja vahet, kui vaadata tervet Akropoli, sest selle ajajooksul oli paljugi muutunud.Selleks, et õigesti hinnata Erechteioni ehituse arhitektuuri peensusi on vaja seda lähedalt ja hoolikalt vaadata. Sellel on kõik väga peenelt välja joonistatud ja sellist peensust ei kohta muudel Akropoli ehitistel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, aga lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. 3 Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr
Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Ajaline järgnevus oli selles väikeses ehitises veel tugevamini tajutav kui vaates tervele Akropolile. Erechteionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornamentikat. Viimane on nii peenelt välja joonistatud, nagu seda ei kohta ühelgi varasemal kreeka ehitisel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, kuid lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. Nike tempel- Kallikrates Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompositsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna. Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga osa, eriti aga Nike tempel, oli terviklik nagu iseseisev organism
meestele. Juugend-disainis on arvukalt näiteid naistest, kes ilmuvad lilledest, neidudest kui lilledest või neitsitest lilledeks muutuvatena. Naisi kujutataksegi tavaliselt kahe erineva tüübina. Esiteks kas mingite lillelaadsete olenditena, keda iseloomustavad õrn neitsilik ilu, voogavad rõivad, läbipaistvad loorid ja langetatud silmalaud. Või siis saatanlike naistena (femme fatale) õelad preestrinnad uimaste silmade, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kätte. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Erilise tähelepanu all oli naise seksuaalsus, sest just sel ajal algas naiste sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline vabanemine. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali
veevarustuse, kanalisatsioonirajatiste, surnute matmise jms üle. Termin on tulnud kreeka tervisejumalanna, Asklepiose tütre Hygieia nimest, keda austati Ateenas alates 5. sajanidst eKr. Üldse oli ta väga austatud, kuna ta oli tervise personifikatsioon ning talle püstitati ka palju kujusid. OOKEAN - Tuleb Uranose ja Gaia poja Okeanuse nimest, kes oli ümber maakera, alul, juba Vanade Idamaade rahvaste pärimusis, küll ümber maaketta, voogavate võimsate vetevoogude jumal. Ta oli üle kolme tuhande okeaniidi ning sama paljude poegade, jõejumalate, isa. Okeaniidid olid tema ja ta abikaasa Tethysi tütred, kellest osa olid vetejumalannad nagu Styx, osa aga sugulased nümfidega. AMATSOON - Amatsoonid olid sõjakate, vallutushimuliste naiste kogukond, keda sküüdid nimetasid "meestetapjateks". Nad elasid eraldi väikerahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad ainult soo jätkamiseks. Neid peetakse kõige rahuarmastavama nümfi
väljendus kirikute, ühiskondlike ehitiste ja jõukate linnakodanike elamute värvikasutuses ning ornamendikunstis. Värvi ja mustreid kanti sageli otse kivile, krohvile, kahhel- ja puitpindadele, palju kasutati värvilist tekstiili. Ornament. Gooti ornamentika üheks osaks on akende kiviraamistik: maasvärk, roosakende kujundus, mis areneb vasragootika lihtsamatest vormidest hilisgooti leeke või kalapõit meenutavate voogavate joonteni. Krabid ja ristlillikud olid kasutusel nii ekterjöörides kuji ka interjöörides ning mööblikunstis. Palju kasutati teravkaarseid petiknišše,kolmik- ja neliksiirusid, rosette, looduslikke taimelehti. Inglismaal levis nn. koerahambafriis (inglise varagootikas populaarne ornamentaalne friis, mis moodustub diagonaalselt asetatud neljalehelistest, koera purihambaid meenutavatest kujunditest).
puitehitusstiil, kus püüti luua just võimalikult õhulisi ja puidu spetsiifilisi võimalusi esile toovaid saelõikekaunistusi (vasakul: elamu Rakveres). Historitsism ja juugend (20. sajandi algus) armastasid efektseid nurgalahendusi (paremal: elamu Pärnus). Tsaariaja lõpul vahetab historitsismi välja juugendstiil (Joonis 1.18, Joonis 1.19). See võib esineda nii rikkalikumas, voogavate ja kaarduvate vormidega variandis kui ka kaine geomeetrilise-ratsionaalse suuna näol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga ning fassaadikompositsioonilt pigem sümmeetrilised, siis nüüd ilmuvad elavalt liigendatud, sageli asümmeetrilise kompositsiooniga hooned. Kasutatakse palju erikujulisi aknaid, millel peeneruuduline raamijaotus. Juugendiga seoses tuleb moodi puithoonete ülekrohvimine