NIMI Klass Tallinn 2015 Sissejuhatus Valisin näituse Surm ja ilu, sest ma olin seda näitust juba käinud vaatamas ja teadsin, et sealt on võimalik hea kogemus saada. Töö eesmärgiks oli süveneda põhjalikumalt kindlasse teosesse ja uurida selle tausta. Peamine allikas oli internet ja näituse sõnastik. Foto 1: Toomas Volkmanni triptühhon Foto 2: Kei ja Pärtel. 1995. Osa triptühhonist Teose teema Teose teema on põimunud kire ja vihkamisega. Teos annab edasi ideed mehe ja naise vahelisest suhtest, milles tunded pole vastastikused. Teose nimi on „Kei ja Pärtel”. See ütleb, et fotol on kujutatud kas homoseksuaalset või aafrika sugemetega meest, sest Kei tähendab aafrika keeles tugevat oda
· Plinkollus (substantia compacta) pikkade luude diafüüsis ja lamedate luude väliskihis. Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist · Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade luude mõlemas otsas, lühikestes luudes (käsnluud) ja lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal · Volkmanni e. perforeerivad kanalid · Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid). · Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides. Viimased on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked Interstitsiaalsed e. Välimised üldlamellid vahelamellid Sisemised Haversi süsteem üldlamellid (osteon)
Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid DEKALTSINEERITUD TORULUU PIKILÕIK ASELUU ARENG Perforeeriv e Volkmanni kanal (keskel), Endokondraalne luu, primaarne luuüdi, osteotsüüdid (punased täped), osteoni e kasvutsoon, periost, perikondraalne luu Haversi kanal (jätked) SILELIHASKUDE Sarkoplasma, tuumad SKELETILIHASKUDE SÜDAMELIHASKUDE Tuumad, A-vöödid (punased joonid), I-vöödid Vaheketas e seostusdisk, tuum,
1837 aastal saabus Lepzigist Tartusse füsioloog Alfred Volkmann kaasas oma isiklik mikroskoop. Ta valiti Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessoriks ja kohe siia saabumise järel tegi ühe olulise avastuse. Nimelt leidis ta, et uitnärvi ärritamine aeglustab südame tööd. Selle refleksi avastamine ei olnud mitte üksnes oluline vereringe regulatsiooni mõistmisel, vaid eelkõige sellepärast, et Volkmann avastas sellega uue närvisüsteemi tööpõhimõtte, mida sel ajal ei teatud. Volkmanni katsest selgub, et närviteed ei kanna edasi mitte üksnes erutust, vaid võivad ka pidurdada füsioloogilisi protsesse. Seega on Volkmann närvisüsteemi pidurduse avastaja, kuigi on teisi, kes sellele avastusele pretendeerivad (Käbin, 1986). Nägemisfüsioloogia uuringud. Wagneri toimetatud "Handwörterbuch der Physiologie" (1846) nägemist puudutav peatükk, milles kirjeldab, miks ei ole nägemise seisukohalt oluline, et võrkkesta kujutis on ümberpööratud. Kirjutas 1836. aastal
Alfred Wilhelm Volkmann (TÜ professor ja rektor, 1800-1877) hakkas uurima ka nägemise eristusvõimet ja eristusläve suurust (nt kahe erineva pikkusega sirglõigu võrdlemine). Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l (75% sellepärast, et välistada juhuslik äraarvamine, mis on 50%) katsekordadest avastama. Volkmanni katsetest selgub, et algpikkuse kasvades suureneb ka eristuslävi. Weberi seadus: eristusläve jagatis algpikkusega on ligikaudu püsiv ehk konstantne. S / S = C, kus algpikkus on S (sõnast stiimul), eristusläve suurus S, nende suhe C (konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm,
ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise. Osteoni kanaleid ühendavad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi Üldlamellid (generaallamellid) - Välimised - Sisemised Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi Fibrilllamellid Tsementlamellid · Värvumise järgi polariseeritud valguses: Isotroopsed (I) lamellid
8) pulbi veen (v. pulparis) 9) trabekulaarveen (v. trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud. Osteoni kanaleid ühendavad neile ristsuunaliselt paiknevad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid, kusjuures ühe lamelli piires paiknevad kollageensed kiud enam-vähem paralleelselt. Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides ja on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e
Luud katavad pealt luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi rakke Koosneb osteotsüütidest, mis paikneavd luuõõnetes e. lakuuunides luukude on lamellaarse struktuuriga. Luukoes kulgevad pikisuunas Haversi kanalid ,mida ümbritsevad Haversi lamellid: kokku moodustub Haversi süsteeem e. Osteon. Osteonide vahel asetsevad interstitsiaalsed lamellid, väljaspool asetsevad generaallamellid (üld) Haversi kanaleid ümbritsevad Volkmanni e. perforeerivad kanalid. Kanalites asuvad veresoooned, närvid Luukoe erivormid. Hambadentiin, hambatsement Lihaskude: Vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude Lihaskoed on võimelised kontraheeruma Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega e. Endomüüseumiga Lihaskiud koosnevad müofibrillidest, mis omakorda koosnevad Aktiini, Müosiini ja Titiini filamentidest. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, siseelundites (sooled, hingamisteed). - Kontraktsioonid ei allu tahtele
Osteoni keskel paikneb kanal – Haversi kanal. Seal paiknevad veresooned, närvid, sidekude. Ümber kanali paiknevad Haversi lamellid. Lamellide vahele jäävad luulakuunid, kus paiknevad osteotsüüdid. Lakuuni ja osteotsüüdi vahele jääb pilujas ruum, milles liigub koevedelik. Osteotsüüdid on jätketega ühenduses naaberlamellides olevate samasuguste rakkudega. Jätkelised ühendused tagavad luu ainevahetuse. Naaberosteonide kanalid on omavahel ühendatud Volkmanni kanalitega. 21. Lihaskoe jaotus ja ülesanne. Lihaskude – textus muscularis – liikumistalitlusega kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline (müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub – textus musculatis nonstriatus
peenikestes kanalikestes, mis sisaldavad lisaks jätketele ka koevedelikku Ühinenud jätkete piirkonnas on võimalik elektrolüütide ja madala molekulaarmassiga ainete üleminek ühest rakust teise – selline süsteem tagab luukoes kõige peenema tsirkulatsiooni ning häired selles viivad luukoe kahjustusele Naaberosteonide kanalid on omavahel ühendatud perforeerivate e Volkmanni kanalitega LIHASKOE JAOTUS, ÜLESANNE Organismis esineb kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskude tüüpi: silelihaskude, skeletilihaskude (nimetatakse ka vöötlihaskoeks) ja südamelihaskude Lihaskoed on kontraktiilsed koed, mis on võimelised kokkutõmbuma tänu müosiini ja aktiini müofilamentidele Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest
annaabi.ee 
