Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 13. Mida tähendab volitusnorm määruse andmisel? HMS § 90 lg 1 näeb ette, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Nimetatud nõuet volitusnormi olemasoluks ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. Sellisel juhul võib määruse anda volitusnormile viitamata ning õigustus taolise määruse andmiseks tuleneb põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest riigivõimu tohib teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Erandiks on lisaks ka juhtum, kui kohaliku
haldusorgan.(2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted. §90. Volitusnorm - (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. §91. Edasivolitus - (1) Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.(2) Kui küsimuse
Riigikohtu poolt seatud küllaltki rangeid nõudmisi pehmendavad mitmed asjaolud: 1. Volituse umbmäärasus ei too iseenesest kaasa selle põhiseadusevastasust. 2. Riigikohus on mõningatel juhtudel pehmendanud nõudeid volitusnormi ulatusele. 3. Ranged nõudmised ei kehti volitusnormidele omavalitsuste puhul. 4. Volitusnormi pole vaja riigisiseste õigusaktide vastuvõtmiseks. 5. Vib arutleda, kas täitevvõim võib õigusakte ilma volitusnormita vastu võtta mõne teise põhiseadusliku väärtuse kaitseks. 6. Riigikohus on pidanud võimalikuks kohaldada isikuid soodustavaid volitusnormita või ebakorrektse volitusnormi alusel antud määruseid. 7. Õigustloovad aktid, isegi kui on PS vastased, ei ole otseselt kehtetud! 8. Volitusnormita välja antud määrusi ei saa riigikogu tagantjärgilegaliseerida. 2.3.1.4 Riigivõimu teostamine EL õiguse alusel
kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes, KOVü-l peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest järeldub, et KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Niisugust järeldust kinnitab ka Riigikohus: „Seega võib kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohalik omavalitsus ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha.” Põhiseaduse kohaselt peavad kohaliku elu ja riigielu küsimused olema selgelt eristatud. Selle eristuseta ei ole võimalik täita põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt riiklike ülesannete täitmise
kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes, KOVü-l peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest järeldub, et KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Niisugust järeldust kinnitab ka Riigikohus: ,,Seega võib kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohalik omavalitsus ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha." Põhiseaduse kohaselt peavad kohaliku elu ja riigielu küsimused olema selgelt eristatud. Selle eristuseta ei ole võimalik täita põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt riiklike ülesannete täitmise
II esimene ja teine lõik: 1 Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi KOV-d, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Selle sätte tekstiosast "kõiki kohaliku elu küsimusi" tuleneb KOV-e õigus otsustada ja korraldada Põhiseaduse alusel ja tingimustel kohaliku elu küsimusi ilma volitusnormita seaduses. Põhiseaduse tingimustena tuleb seejuures mõista küsimuse olemuslikku kuulumist kohaliku elu, mitte aga riigielu küsimuste hulka, ja seaduslikkuse nõuet. Seega võib KOV sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui KOV ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha. 2.4
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. ( RT I, 26.03.2013, 6) Oma ülesannete täitmiseks on KOV-l õigus anda üldakte ja üksikakte. Seejuures on KOV iseseisvus piiratud mitmete tingimustega. Esiteks peab tegemist olema kohaliku elu küsimusega. Teiseks ei tohi KOV ilma seadusega kehtestatud volitusnormita sekkuda põhiõigustesse, kuna põhiõiguste piiramiseks on alati vaja seadusega kehtestatud alust. 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve PS § 160 kohaselt KOV korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. PS nimetatud sätte sisustamisel tuleb lähtuda selle koostoimest hartaga. Harta ja PS annavad riigile õiguse teostada riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, mis tähendab,
Esiteks, seab omavalituse aktide piirid nende poolt antavate määruste adressaatide ring, mi son piiratud vastava omavalitsusüksuse elanikega. Teiseks, vastavalt PS ei tohi määrused minna vastuolllu seadusega Kolmandaks, piirdub omavalitsuse iseseisvus üksnes kohaliku elu küsimustega, riiklike küsimuste lahendamisse KOV sekkuda ei tohi. Neljandaks, ei tohi KOV ilma seadusega kehtestatud volitusnormita sekkuda põhiõigustesse. Riiklike küsimuste lahendamise kohustust saab KOV panna ainult seadustega v kokkuleppel.Kui kokkuleppega-leitakse kokku ka rahastamise küsimuses-riigieelarvest. Kui KOV täidab riiklikke ül siis peaks riigi ja KOV vahelised eriarvamuse dlahendama haldusmenetluses . Institutsiooniline garantii-Tagab KOV eksistensi. Neilt ei tohi ära võtta kohalike küsimuste lahendamise pädevust. KOV juhtimine on kahetasandiline
o Kui VV reguleeritakse vastava ministri valdkonda, siis vastav minister ka(ehk kolm allkirja: peaminister, vastav min ja ...) volikogu esimees, valla/linna sekretär. Materiaalne määratletus – o Eeldab volitusnormi olemasolu ja sellega kooskõla (volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga). (HMS § 90 lg 1) o KOV puhul võib kohaliku elu korraldamiseks KOVi organ anda määruse ka volitusnormita, seda vaid juhul, kui seaduses volitusnorm puudub. (HMS § 90 lg 2) KOV määrusandlus õigus – seadusandja annab seadusega üle teatud kohustused ehk teatud kohustused on KOVile volitatud seadusega. Saab teha eridelegatsiooni alusel kohaliku elu küsimusi, see on reguleeritud seadustega. On ka määrused, mis reguleerivad kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega reguleeritud. Regulatsiooni peab olema kooskõlas muude seadustega ja alusnormidega
muus riigielu küsimuses farsiks riigiorganid saaksid igal ajal otsustada teisiti kui otsustas rahvas. Rahvahääletusel vastuvõetud seadust on Riigikogul kindlasti võimalik muuta, kui seaduses eneses on sätestatud, et seda seadust võib muuta ka Riigikogu. Kui seaduses eneses see täpsus puudub, siis on Riigikogu õigus seadust muuta vaieldav. Praegu vastavat praktikat pole. Seda, et Riigikogu on pädev muutma rahvahääletusel vastuvõetud seadust ka ilma selles seaduses oleva volitusnormita, saaks põhjendada sel teel, et teistes riikides saab referendumil vastuvõetud põhiseadust muuta ka parlament. Samas on aga nende riikide põhiseadustes selgesõnaliselt sätestatud, et referendumil vastuvõetud põhiseadust on parlament pädev muuta. Tegelikkuses, arvestades rahvahääletuse kuhmakust ja kulukust, oleks asjatule vaidluste vältimiseks otstarbekas rahvahääletusele esitatud eelnõusse see säte lülitada
annaabi.ee 
