....................................................................... 37 4.3. Alumiiniumi ja tema sulamite keevitamine TIG keevitusaparaadiga ................................................... 38 4.4. Vesijahutusega TIG keevituspõleti ....................................................................................................... 39 4.5. Keevituskaare süütamine TIG keevitamisel.......................................................................................... 40 4.6. Volframelektrood. Volframelektroodi otsa töötlus ............................................................................... 41 4.7. Volframelektroodiga keevitamisel tekkivad defektid ........................................................................... 42 4.7.1. Volframi lisandite moodustumise põhjused................................................................................ 42 4.7.2. Pooride tekkimise põhjused ................................................................
Sellal kui sulametalli tilgad liiguvad elektroodilt piki kaart sulametalli lompi, kaitsevad neid atmosfääri eestelektroodi katte lagunemisel tekkivad gaasid. Vedelslakk hulbib sulametalli lombi pinnale, ning kaitseb kõvastumise ajal sulametalli atmosfääri eest. Pärast iga keevisliite lisamist tuleb slakk eemaldada. · GTAW - Gas Tungsten Arc Welding-Tig Welding TIG (Tungsten'i inertne gaas) keevitus või gaasikaitsega Volframelektrood kaarkeevitus (GTAW) on protsess, kus kasutatakse mittesulavat, volfram-elektroodi. Elektroodi, kaart ja sulakeevituslompi kaitseb atmosfääri eest inertne gaasikaitse. Kui täitemetall on vajalik, lisatakse see sulalombi esiküljele. · FCAW - Flux Cored Arc Welding-Mig Welding Räbuga kaarkeevitus (FCAW) sarnaneb töö ja varustuse poolest väga MIG/MAG keevitusele. Ent kasutatav elektrood ei ole mitte õõnsusetu, vaid koosneb metallkestast, mis ümbritseb räbu.
2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3. Keevitusvoolu juhe. 4. Tagasivoolu kaabel. 5. Tagasivoolu kaabli klemm. 6. Kaitsegaasi balloon. koos reduktori ja kulumõõtjaga. 7. Kaitsegaasi voolik. 8. Keevituspõleti. 9. Lisamaterjali varras. 10. Keevitatav detail. 11. Volframelektrood. 12. Elektroodi pinguti ja voolujuht (tsangi). 13. Keevituskaar. 14. Sula keevisvann. 15. Keevitusõmblus. 16. Kaitsegaasi keskkond. 17. Nool näitab tegelikku keevitussuunda. 3 TIG keevitusega saab keevitada: alumiiniumi ja tema sulameid; roostevaba- ja happelist terast; vaske ja tema sulameid; niklit ja tema sulameid; titaani ja tema sulameid; magneesiumi ja tema sulameid. TIG keevituse eelised:
Selle meetodi nõrkuseks on see, et kuna kasutatakse palju energiat, on jahtumine väga aeglane, mistõttu on soojusmõjutatud tsoonis (HAZ) märkimisväärne tera kasv. HAZ'i põhimaterjali löögi tugevus ei ole piisavalt suur, ega vasta keevitatud konstruktsioonide kohta kehtivatele nõuetele, mis garanteerivad, et keevitus ei mõrane madalatel temperatuuridel, teisisõnu tuntud kui haprusmõra. GTAW TIG keevitus TIG (Tungsten'i inertne gaas) keevitus või gaasikaitsega Volframelektrood kaarkeevitus (GTAW) on protsess, kus kasutatakse mittesulavat, volfram-elektroodi. Elektroodi, kaart ja sulakeevituslompi kaitseb atmosfääri eest inertne gaasikaitse. Kui täitemetall on vajalik, lisatakse see sulalombi esiküljele. TIG keevitus pakub äärmiselt puhtaid ja kõrgkvaliteetseid keevitusi. Kuna slakki ei teki, pole ohtu, et keevitatud metallile jäävad slakilisandid, ja valmiskeevitust pole praktiliselt puhastada vajagi. TIG
· Lihtne mehhaniseerida ja automatiseerida. · On võimalik keevitada igas asendis. Keevitusviisi peamiseks puuduseks on sobimatus välitingimustes keevitamiseks. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. Volframelektrood võib olla ka elektrood aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek kasutada suuremat voolu. Sulamatu sula metall
Keevitusviisi peamiseks puuduseks on sobimatus välitingimustes keevitamiseks. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili elektrood vahele. Volframelektrood võib olla ka aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus
väikeste deformatsiooniastmetega plastse külmdeformeerimise teel. 49. Stantsimisvasarad Stantsimisvasaraks nimetatakse löögilise toimega sepa-pressi seadet, kus tooriku deformeerimine toimub vasara langevate osade poolt kogutud kineetilise energia arvel. Stantsimisvasarate valik toimub deformatsioonijõu ja kiiruse järgi. Stantsimisvasaratega ei saa saavutada suurt täpsust. 50. Kaarkeevituse elektroodid Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsi- ja volframelektrood) või sulavaid keevituselektroode (näiteks metallelektroodid). Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil- happelised- ja aluselised elektroodid. 51. Jootmisprotsess Sulatatud joodis voolab tahkete detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise. Jootmist saab teha siis, kui joodise sulamistemperatuur on
TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar), harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Volframelektrood võib olla ka aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kasutada suuremat voolu. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevitusõmblus lisametallist. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena ja kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm keevitamisel. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks
..7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15...30 8...9 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Traadi Metalli vähim Servade Volframelektrood Gaasikul Lisametalltraad etteande Paksus Vool A keevituskiiru töötlus i läbimõõt u l/min i läbimõõt mm kiirus mm s m/h m/h Servamat 2 115...140 18,0 3 7...8 1,5 - a Servamat 160...21 3 13,0 3 8..
· On võimalik keevitada igas asendis. Keevitusviisi peamiseks puuduseks on sobimatus välitingimustes keevitamiseks. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 27) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. elektrood Volframelektrood võib olla ka kaitsegaas aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile lisametall toorium-, lantaan- või ütriumoksiidi. kaarleek Aktiveeritud elektroodid võimaldavad sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus keevitatav detail
sulametalli lõikekohast. Kaar tekitatakse lõigatava metalli ja lõikepõleti pea sees paikneva sulamatu volframelektroodi vahel Kaarleekplasmat nimetatakse madalatemperatuuriliseks (plasma temperatuur on 5000...20000 kraadi. Kaarplasmalõikamisel kasutatavad gaasid peavad tagama plasma tekke ning kaitsma volframelektroodi oksüdeerumise eest. Nende gaasidena on kasutusel lämmastik ja argoon ning argooni segud lämmastiku vesiniku vöi õuga. Elektroodiks on lantaanitud volframelektrood. Suure kiirusega väljavoolaval plasmal on väljavenitatud koonuse kuju mille ristlõige väljumisel vastab düüsi läbimõõdule. Kaarplasmalöikamist kasutatakse metallide puhul mida teiste meetoditega on raske voi vöimatu löigata näiteks roostekindlate legeeritud teraste, alumiiniumi, magneesiumi, titaani, malmi ja vase löikamisel. P1asmajoaga 1õikamisel ei lülitata lõigatavat metalli kaare elektriahelasse. Kaar pöleb
annaabi.ee 
