* Püksid ja seelikud - Võiksid olla võimalikult lihtsa lõikega, märkamatu mustriga ja detailivabad. Vältida tuleks rüüse, volange, suuri kirevaid mustreid ja detaile puusapiirkonnas. Seelikud ja püksid võiksid olla täispikkusega. Parim kõige lühem pikkus pirnifiguuri juures on allapoole põlvi. * Pluusid, jakid - Sobivad värvilised, mustrilised, detailirohked ja rüüsude, volangidega pluusid, jakid. Jakkidele sobivad õlakud. Sobib paatkaelus, rüüsid, volangid, puhvvarrukad, ''nahkhiire'' varrukas. Pluuside ja jakkide pikkus võiks ulatuda veidi ülespoole või allapoole puusajoont. Sest horisontaalne joon puusa kõige laiemas kohas teeb veel laimemaks. Sammas, ristkülik, poisilik * Tunnused - Õlad, vöökoht ja puusad peaaegu samad, puudub selge ja peen vöökoht. Rind ja istmik lame. * Riietumise põhitõed - Nurgelise figuuri sujuvamaks muutmiseks võiks kanda kergeid ja lendlevaid kangaid.
· Seelikud: o Sirge; o Paanidega; o A-lõikelised; o Hõlmikseelik; o Diagonaalsete lõigetega; o Tulpseelik(ülalt lai, alt kitsas. Väga jäigast kangast ei tohi olla). · Püksid: o Erineva lõikega(kangas olgu pehmem). Vältida: · Väga jäigad materjalid; · Pehmed, suured, kohevad rõivad; · Vöötatud jakid-mantlid(pole poosavööd, mida esile võiks tuua); · Satsid, volangid jne(kroogitud detailid välja jätta); · Kontrastsed lillelised mustrid.
Rubensi kehakuju (O, ümar) Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: · Pikendada ja salendada keha visuaalselt; · Varjutada suurt ümbermõõtu; · Pikendada ülakeha; · Jälgida rõivaste langemist õlalt(siis saab viia mahulised kangad nii, et alla tekib pehme voldistik); · Tähelepanu keskendada jalgadele; · Rõivaste joon peaks olema sirge; · Kangad peaksid olema pehmed, sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme(sobima peab pesu alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja). Soovitused: · Pikad, sirged, langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti); · Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud: o Pikk; o Kitsas; o Lõhikuga; o Paanidega. · Püksid: o Lihtsad; o Sirged; ...
klokee, flanell, batist jt, sest need imavad hästi niiskust, on õhurikkad ja kergesti pestavad. Öösärgi tegumood valitakse lihtsalõikeline ja avar, et teda oleks hõlpus triikida ja mugav kasutada. Ööpesu materjalid peaksid olema värvikindlad, heledamates pastelsetes toonides ühevärvilised, täpilised, mummulised, triibulised või lillkirjalised. Häid tulemusi annab ka ühevärvilise ja mustrilise riide kooskasutamine. Ööpesu kaunistamiseks sobivad pitsid, rüüsid, volangid, värvilised kandid, paelad, voldid, tikand jm. Kaunismaterjali valikul tuleb arvestada värvikindlust ja sobivust öösärgi materjaliga ning värvusega. Näiteks puuvillast materjali ei sobi kaunistada kapronpitside ja läikivate siidpaeltega. Furnituur, kaunistamismaterjalid ja õmblusniidid peavad vastama põhimaterjali värvusele või sellega sobima. Rõivad peavad olema valmistatud vastavalt valitud tegumoele ja vastama kandja mõõtudele.
Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend "Pärast meid tulgu või veeuputus" pärineb just neist aegadest. RIIETUS NAISED S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid. Lai dekoltee, suur kleit, lipsud, korsett. Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene mati sameti ja õhukeste pitsidega, materjal pidi esile tooma rikkaliku valguse - varju mängu. Moes olid pehmed murtud toonid/pastelltoonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Moes olid triibud ja lillemustrid. Inimese maitse avaldus kõige enam rõivastuse kaunistuste kaudu
Romantiline stiil. Romantiline stiil- see on keeruline tegumood ja kaunistuse rikkus (tikand, rüüsid, volangid, krookribad, dekoratiivkangast vahetükid). Kangad on õhukesed, kerged: siid, sifoon, gipüür, atlass. Värvid- valge, pastelsed toonid (helesinine, roosa, kreemjas, beez). Kaunistused- elegantsed, keerulised. Oluline on ebatavalisus ja fantaasiarikkus. Lisandid- käekotid, mis on viimistletud kõikvõimalike kaunistustega ja harmoneeruvad värvi poolest riietuse ja jalatsitega, baretid ja kübarad. Jalatsid- siledatest materjalidest või viimistlusega, valitakse riietuse ja käekoti värvi
ning põhjustada tasakaalu kaotamist. Kui aga samal ajal juhtud hoidma käes keeva veega täidetud potti, mis siis? *Tihedalt ihule liibuvad püksid on küll seksikad, kuid isegi väike sorts niisugustele pükstele sattunud kuuma vett saavutab otsekohe kontakti nahaga ning põhjustab tavalisest veelgi tõsisema põletuse. *Gaasipliidiga köögis kujutavad endast suurt tuleohtu lahtised pikad juuksed, lehvivad satsid ja volangid, pikad avarad varrukad ja pealkantava pluusi lahtised hõlmad. Lahtised hõlmad ja avarad varrukad võivad ka takerduda pliidinõudesse, põhjustades nende ümberminekut pliidil ja isegi põrandalekukkumist. *Väga hästi kaitseb sind tugevast puuvillasest riidest, tingimata rinnaosaga ning vähemalt poolde säärde ulatuv põll. Just niisuguseid põlli kannavad ka pidevalt pliidi ääres askeldavad profikokad.
Sellel ajal üks viis oma rikkust näidata oli mood ja välimus,mida kõrgem soeng seda jõuakam oled,soengud olid kõrged ja kaunistatud,meiki kandsid naised kui ka mehed. Moes olid spiraalselt keerduvad lokid ning siidlehviga parukad. Juustele kaunistuseks lisati sulgi ja linte. Soenguid uuendati harva ning selle tõttu hakkasid levima täid.(lisa 4.) Riided olid laia dekolteega,suured kleidid ja palju kasutati ka korsette.Tähtsad materjalid olid atlass ja satään. Populaarsed olid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled. Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat.(lisa 1) Pesti ennast vähe ja halva lõhna peitmiseks kasutati ohtralt parfüümi. Kuna hügeen polnud sellel ajal tähtis levisid lihtsalt paljud haigused nt sügelised ja kirbud. 3. Arhitektuur Rokokoo stiili arhitektuuris ei panusatud tähelepanu väga
Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest. See oli suhteliselt lühike ja kattis vaevalt vööd. Hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saarenaistel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled tehtud linasest kangast ja kaunistatud pilutikandiga. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks olid volangid, mõnikord ka pitsiread. Kirivööl mähiti korrad üksteise peale. Sellel oli linasel taustal villane korjatud kiri. Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad
ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti. Louis XV ajal elavnes riikidevaheline kangakaubandus veelgi.Rõivastust ehtisid lugematud lehvid,pitsid,volangid,rüüsid,siidist kunstlilled ja-liblikad . Naised. 18.sajand andis naistele suurema sõltumatuse. Prantsuse revolutsioon andis hoogu naisliikumisele.Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega.Naiste õiguste deklaratsioonis nõudis Olympe de Gouges,et kui kõik mehed on võrtsed,tuleb ka naistele anda ühiskondlik seisund.Mehed,mis sest et revolutsionäärid,pidasid aga õigeks kodanikuks naist,kes vaatab kodus laste järele.
kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Prantsuse 1789. aasta revolutsioon tõi kaasa lihtsamad ja loomulikumad soengud. Mehed loobusid peagi parukatest ning naisedki võtsid omaks lihtsamad ja loomulikumad soengud. (5) 2.2 Riided Selle ajastu naiste riided oli ette nähtud pidutsemiks, lõbutsemiseks ning mõnulemiseks. Moes olid suured kleidi, laia dekolteega. Väga populaarseks kaunistuseks oli lipsud. Kanti korsette. Riietel olid mustrid ning volangid. Moodi tulid lendlevad tekstiilid. (2) 2.3 Meik Sellel ajastul oli meik väga tähtis. Meiki kandsid kõik: nii naised, mehed kui ka lapsed. Meiki oli väga palju ning see oli väga raske. Väga populaarsed oli hiirekarvadest tehtud kulmud. (2) KASUTATUD KIRJANDUS (2) http://iluguru.wordpress.com/category/barokk-ja-rokokoo/ (3) http://soengukunstiajalugu.weebly.com/barokk.html (4) http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/2013/01/barokk.html (5) http://www.e ope
Pikkade varrukatega kampsun õmmeldi lambapruunist, tugeva vanutusega villasest riidest. Kampsun oli suhteliselt lühike, vaevalt vööd kattev, voodrita, allääres värvel, hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saartel nii naistel kui täiskasvanud neidudel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled linasest kangast ja pilutikandiga, pikad ja kitsad. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks on volangid, mõnikord ka pitsiread. Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga, need olid umbes 23 cm laiused linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist
1809. aastast uuesti kasutusel korsett. Seelik lühenes 1810. a pahkluuni. Vöökoht nihkus alates 1812. a allapoole. Dekolteed kanti vähem, moes kõrgema kaeluse ja pikkade varrukatega kleidid. Lemmikuks avatud varrukas, mis mitmest kohast nööpidega kinnitatud või volditud. Kitsamat kleiti kaunistati mitmekülgselt: krooked, õhukesed rullid ja diagonaalsed triibud, põimingud alläärel, kortslindid, paelad, narmad, volangid, pitsid, lilleväätide ja vanikutega tikandid, mitmesugused ornamendid. Kaunistused enamasti horisontaalsed. Kõige rohkem kasutati peenikest nööri või kitsast punutud paela. 1812. aastani olid kaunistused enamasti kleidiga ühte värvi. Ballikleitidel kanti vabas seades kunstlilli. Ülerõivad: Kleidi lõikega sarnase lõikega ülerõivas, millel oli vähem kaunistusi kui kleidil. Pikkus oli erinev maani - ülespoole põlvi. Seda hakati nimetama õukonnamantliks kui
Kirsiks 10 tordil on kindlasti peakate mida uljam, seda uhkem! [1] 11 1.7 Ajaloolised leedid 12 Moe aardekirstust on välja kaevatud Edwardi aja õrnus ja absolutismi edevus ning segatud kokku 13 tänapäeva lühemate lõigete ja lihtsama stiiliga. Võti on detailides diadeem, sametpael, 14 pandlakesed ja Louis' kontsaga kingad võivad anda välimusele juba piisavalt vürtsi. Ajaloolised 15 kraed, rikkalikud ehted, pitsid, peened volangid ja ornamendid toovad tempokasse tänapäeva lausa 16 hädavajalikku romantikat. [1] 17 1.8 Maailmamoe kollaaZ 18 Üha rohkem inimesi veedab elu rännates, olgu reaalsuses või virtuaalsetel avarustel ja nii on moeski 19 kõrges hinnas muljeid, printe ja eri paikade etnilisi mõjutusi kuhjav kollaazistiil. Kihiline tervik on 20 põnev ja kirev ning lubab igaühel väljendada oma maailmavaadet ning hetkemeeleolu. Ka
jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle peal läbipaistvat boolerojakikest. Varrukad ulatusid küünarnukkideni ja olid kas
jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle peal läbipaistvat boolerojakikest. Varrukad ulatusid küünarnukkideni ja olid kas
annaabi.ee 
