Quedlinburgi vaip u1200. Erandlik on sõlmvaip, saatus olnud raske. Säilinud ainult 5 fragmenti, mille alusel restaur. Kasutatud põrandavaibana. 18s alles märgati. Ikonograafia antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega. Antud antiigi vaimsus, teatud moraal. Plastilisus annab siiski mõju gooti laadist. Taheti kinkida paavstile (Inn III). Palju meistreid. Lõplikult valmis u 1600. Nimed juures. Veenus vokiga. Euroopas esimene sõlmvaip, mida teatakse. Ilusaid vaipu on leitud ka Norrast. Tsükkel "Kuud" ühes kirikus. Kevad: Mai samast sarjast. Vaipu tehti palju, ka nt lossidele, mitte ainult kirikutele. Siiditootmine, kangaste kudumine levinud. Metallehistöö: suured keskused Moseli orgudes, Reini joa prk-s. Kloostrid keskusteks. Belgias saab tuntuks. Töödeltakse kulda, hõbedat, rauda. Ka palju pronksi. Kirikud vajavad üha rohkem uste jms jaoks. Messing laiaulatuslikult kasutusel
lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama. Näidendi sündmustiku käigus muutub ainult nende suhtumine Tiinasse, seetõttu et Margus tahab just Tiinaga abielluda, kuid peremees ja naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks
tähtpäevadel. Üksikud kadrinaised Läänemaal ja saartel käisid kadripäeval (või ka mõne päev enne või pärast seda päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed, kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami. Ketrajasant Väga arhailise tagamaaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant, kedervarrega või vokiga külas ringiliikunud naine. Ketraja võis liikuda ringi koos kadriperega, vokk või kedervars võis kuuluda kadriema varustusse. Kedervars ja ratas on iidseid päikese sümboleid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasisaabuvat valgust (Vt. lähemalt sümbolid). Samuti oli see seotud villa ja linakasvuga. Määgijad PõhjaTartumaal oli kadripäev veel 20. sajandi alguses määmise päev, sest sel
Läänemaal ja saartel käisid kadripäeval (või ka mõni päev enne või pärast seda päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed, kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Mõnikord pole aga maski kantudki. Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami. Ketrajasant Väga vana taustaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant - kedervarrega või vokiga külas ringiliikunud naine. Ketraja võis liituda kadriperega, kuid vokk või kedervars võis kuuluda ka kadriema varustusse. Kedervars ja ratas on iidsed päikese sümbolid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasisaabuvat valgust ja olid sümboolselt seotud villa- ja linakasvuga. Määgijad Põhja-Tartumaal oli kadripäev veel 20. sajandi alguses määgimise päev, sest
koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud
koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud
olid võsastunud ja mättas. Heinaaeg möödus kiiresti, ning tuli viljakoristuse aeg. Sel aastal jäi saak vägagi väikeseks, alguses loodeti rohkemat. Tagaperes oli selle eest, aga hea viljaaasta, nagu neil alati oli olnud. Talvel sündis Eesperre ka esimene laps, selleks oli tüdruk, kuigi Andres lootis, et tulnuks poiss, kellest saaks kohapärija. Esimese aasta talv möödus samuki kähku, Andres tegi puidust igasuguseid nikerdusi ja Krööt tegi vokiga tööd, sulane Juss jäi ka teiseks aastaks, ning nikerdas ka puidust asju. Tüdruk aga lahkus Eesperest. Teise aasta kevad oli vilu ning jahe, seetõttu ei kasvanud ei hein ega vili. Alles peale jaanipäeva läks soojaks ja sadas vihma, ning kõik muutus lopsaksks. Palgati uus tüdruk Eesperesse, Mari. Vahepeal kaevati ka Andrese ja Pearu ühine kraav ära, ning Andres hakkas juba uusi kraave planeerima, et saaks maa veel kuivemaks. Teisel aastal tuli ka
No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine
setumaale jne). • Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. • Valentinipäev(Ameerika), Halloween, Patricu päev. Eesti kalendri tähtsamad tähtpäevad • Kujunenud kombestik, mida ühel või teisel tähtpäeval tehakse aga need võivad ka erineda regiooniti. • Eestlaste kombestiku tulid juurde need, mida peeti nii läänes kui ka idas • Jaanuar, südakuu • 1.jaanuar nääripäev, (jõulude ajal ei tohtinud midagi vokiga teha). Uusaasta ööl käidi vaatamas kalakoitu, sealt kaarest kus lööb kõige ennem heledaks, siis seal pidi kalaparvi olema suvel kõige rohkem. • Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu. • 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo, talve poolitaja, sellel päeval pidi
(nt. Maarik maka, aestak aigu asõ tunda, mis tähendab tule- või kuhjaaset). Hobune on eluski liikuja, st. veo- ja sõiduloom, nii on tal ka mõistatustes (tihti just ohjata hobusena) tihe seos mitmete liikuvate asjadega, nagu näiteks: (1) laeva ja lootsikuga: Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta; (2) tule ja suitsuga: Hobu tallis, saba räästas; (3) jõega: Hall hobune, rohelised aisad; (4) veskiga: Neli hobust, ühed ohjad; (5) vokiga: Hobu jookseb, liha väheneb. Veel võib mõistatustes kõnelda omalaadsest "kauge hobuse" kujundist, mille kaudu antakse edasi muljeid mitmesuguste ilmastiku- ja taevanähtuste kohta: nt. Hobu hirnub Hiiumaal... tähendab müristamist, mujal maal rakendatav hobu aga vikerkaart. Lambad, oinad, talled seonduvad samuti mõnede kujundistereotüüpidega. Oinas või lammas tatsutab ~ tantsib külatänaval mitmetes mõistatustes, mis meenutavad paari värsi pikkust
mustripaneelid. Arankampsuni tüüpiliseks värvuseks on kreemikas naturaalvalge. Traditsioonilisel arankampsunil on 4–6 ülalt alla ulatuvat mustripaneeli laiusega 5–10 cm. Mustripaneelid on nii esi- kui seljaosal kesktelje suhtes sümmeetriliselt paigutatud. Ka varrukad on enamasti kaetud ülalt alla kulgevate mustriribadega. Kampsunite kudumiseks olevat algselt kasutatud pesemata ja värvimata naturaalvalget või tumedat lambavillast lõnga. Lõng kedrati kuni 1970. aastateni vokiga. Tänu villarasvadele oli sellisest lõngast kootud riideese osaliselt vetthülgav, mis tähendas, et seda sai kanda ka siis, kui kampsun märjaks sai. Ajalugu Pole selge, millal selliseid kampsuneid Arani saartel kuduma hakati. Saare elanikud on ilmselt sajandeid kandnud mõnd kootud kampsuni kohalikku varianti nagu Briti saarte teisteski piirkondades. Tõenäoliselt sarnanes see Guernsey kampsuniga. Arani saarte
annaabi.ee 
