Vladimir Majakovski 19 . j u u l i 18 9 3 14 . a p r i l l 19 3 0 Elulugu Vladimir Vladimirovits Majakovski Kutsuti Volodjaks Oli vene luuletaja ja vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Sündis Gruusias Bagdadi külas Khuthaisi lähedal 19. juuli 1983.a. metsavahi peres. Peale isa surma kolis perekond 1906.a. Moskvasse. Elulugu 15aastaselt ühines Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga,ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1909.aastal üksikvangistuses viibides.
Valdkond Isiku täisnimi Eluaastad Mille poolest kuulus 1 Riigitegelane Vladimir 7 . oktoobril Venemaa poliitik, endine Venemaa Vladimirovits 1952 ..... president ja praegune peaminister. Putin 2 Teadlane Dmitri 8. veebruar Oli vene keemik, kes lõi keemiliste Ivanovits 1834 - 2. elementide , mile põhjal õnnestus tal Mendelejev veebruar ette arvata avastamata elementide 1907 omadusi. 3 Proosakirjanik Aleksandr 11. august Oli vene proosakirjanik, romantiline
Jaroslav Tark Referaat Juhendaj a; Õpetaja ; M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Vladimir (Vladimirovits) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga. ,,Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus" lühidalt ,,Lolita" on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt ,,Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita").
VLADIMIR PUTIN JA DMITRI MEDVEDEV VLADIMIR VLADIMIROVITS PUTIN NOORUS vSündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis vOli perekonnas kolmas laps, kaks vanemat venda surid lapsena vIsa kasvatus oli range, ema oli leebe. vPutinite perekond elas Leningradis 20 m² suuruses toas kommunaalkorteris vÕppis Leningradi 193. 8-klassilises koolis vHakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema, algul poksiga, siis samboga ning hiljem judoga vPärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis vInnustus Nõukogude luurefilmidest
ehteid kaelas, ja naiste kleidid on väga uhked ja suured. 5 Boriss Jeltsin Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevits Jeltsin [bor'iss nikol'aajevits j'eltsin] ( ) (1. veebruar 1931 Sverdlovski oblasti Butka küla 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 19911999. Vladimir Putin Vladimir Vladimirovits Putin [vlad'iimir vlad'iimirovits p'uutin] ( ; sündis 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik, alates 8. maist 2008 Venemaa peaminister. 7. maist 2000 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. 2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige)
Dmitri Medvedev ja Vladimir Putin Kertu Kaasik 12B Vladimir Vladimirovits Putin Sündis 7. oktoober 1952 Leningradis Perekonnas kolmas laps Isapoolne vanaisa Spiridon oli kokk Isapoolse vanaema nimi oli Olga Isa nimi oli Vladimir Spiridonovits Putin, oli veendunud kommunist. Suri vähki Ema nimi oli Marija Ivanovna Selomova, oli õigeusuline. Suri vähki Isa kasvatus oli range, ema oli leebe Putin õppis 1960-1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis Õpetaja sõnul oli probleemne laps
Paljud liitusid äärmuslike liikumistega, F. T. Marinetti ja mitmed teised itaallased näiteks Mussolini fasismiga, paljud vene kubofuturistid aga bolsevike revolutsiooniga. Futuristlik liikumine jättis kõige olulisema jälje oma ideedega, eriti pideva uuenemise rõhutamisega. Manifestid ja kärarikas reklaam said nii mõnelegi hilisemale avangardismi voolule eeskujuks. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. Vladimir Vladimirovits Majakovski (19. juuli 1893 Bagdathi14. aprill 1930 Moskva) oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Lisaks sellele oli ta oma aja väljapaistev dramaturg, stsenarist, rezissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik ja toimetaja. Vladimir Majakovski lõpetas oma elu enesetapuga, olles 36 aastat vana. Ta on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine.
Saarlased tegid lepinguid Saksa orduga, et nad neid ei valitseks. Nta Pärast saule Lahingut olid saarlasae olukorras,kus said minema Ordu ja Piiskopi võimu alt. Ja 1255 sõlmiti taas Saksa orduga leping, et neid vabatstakse nende võimu alt. Läti ala kristianiseerimine. Läti ala kirstianiseeriti varem, kui Eesti. Algul nad küll olid selle vastu, aga pärast nad ikka ristiusustati. Võitlused Vene vürstidega 1240. ja 1260. aastatel. 1240 Pihkva vs. Pihkva troonipretendent Jaroslav Vladimirovits, Tartu Piiskop, Saksa Ordu ja P-Eesti vassallid. Saadi üks moment pihkva küll endale. Aga vidi hiljem tuli jäälahing, kus Pikva poolel olnud Andrei ja Aleksandr. 20 Sakas ordu oma suri, 6 pantvangi. Hiljem tehti rahu ja pantvangid vabastati. 1260 Seoses Vadja ja Karjalavabastamisega tuli rakveres sõda. Rakvere all oli eestlastest Saksa ordu, Taani kuninga Vasallid ja Tartu piiskop om ameestega vs. venelased. Lõpuks tehti rahu ja 1269, kus n-ö eesti pool loobus Narva jõest.
muinaslinnus Tarbatu, millest 11.12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest[viide?]. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aasta paiku vallutas Tarbatu Kiievi- Vene suurvürst Jaroslav Vladimirovits. Kiievi võim kestis 1061. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid sossolid.[1] Tarbatu vallutamine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väe poolt 1224. aastal oli Liivimaa ristisõja Eesti alal peetud võitluste üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas Tartu toomkirik (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal
Püha Andrease orden. Vladimir Vene linnadesse valitsema 12 poega. Võimu haaras Svjatopolk (Nurjatu hüüdnimi). Peale tema võimuhaaramist hakkasid Vladimiri pojad ükshaaval surema. Boriss sai sõjakäigu ajal surma, Gleb oli laeval ning Smolenski all olevat kokk ta tapnud. Svevolo peokäigus sisse põlenud, Svjatoslav põgenes Venemaalt aga Karpaatides saab surma vägivaldselt. Vene ajaloolased süüdistanud Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovits selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale. Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu. Väed kohtusid Ljubetsi lähedal ja kroonikas kirjeldus sellest
Ristiti Vadjamaa rahvasti, rajasid linnuse, kehtestasid rahvale kümnisemaksu ja alustasid maade läänistamist. 1241. aastal alad olid tagasi vallutatud Novgorodi vürsti poolt. Samal ajal 1237. aastal khaan Batu mongolite juht tungis sisse Venemaale, nad vallutasid Kiievi ja tungisid edasi Poolasse ja Ungarisse. Novgorod ja Pihkva läksid Kirde-Venemaa vürstide kontrolli alla, kes tunnistasid end khaanide alamaks ja maksualuseks. Pihkva troonipretendendiks oli Jaroslav Vladimirovits, kes 1240. aastal koos Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Põhja-Eesti vasallide vägedega alustas sõjakäiku Pihkva vastu. Pihkva sai vallutatud, kuid 1242. aastal Aleksandr Jaroslavits võttis omakorda PIhkva üle ning viis Vene väed Liivimaale rüüsteretkele. 5. aprillil 1242. aastal toimus Jäälahing, kus ordu kaotas ning pidi sõlmima rahu. 1253. aastal novgorodlased koos karjalastega tegid rüüsteretke Virumaale (Kättemaks Pihkva ründamise eest)
annaabi.ee 
