Barokk 17.saj 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikali...
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti ees...
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla · Oma aja kohta korralik haridus: ladina kool hea humanitaar ja teoloogiline põhihari...
KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiulda...
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse. Ohrdur...
Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009 Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2 Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3 Elulugu Johann Sebastia...
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
annaabi.ee 
