· Eestisse jõudes jäi Meelis taanlastega laagrisse puhkama. · Andreas piserdas tallinnlaste elamuid pühitsetud veega. · Kaasatulnud kaupmehed muutusid ahnemaks ja hakkasid rahvast petma. · Valdemar lasi Meelise eestlaste kaitsmise eest hukata. · Algas laagri servades lahing taanlastega. · Meelise köidikud lõigati katki. Ta hakkas lahinguvälja poole minema. · Ta leidis tee pealt ühe ratsanikuta hobuse ja võttis selle endale. · Ta sõitis sellega lahingusse Vitslavi meeste vastu. · Harjulased kaotasid lahingu Lindanisa kantsi all. Meelis sai lahingus haavata. · Meelis avas oma silmad lõpuks ühe vanamehe juures. · Vanamees oli kurt ja ei vastanud meelisele. Meelis jäi sinna talveni. · Talvel tulid sinna karukütid, kellelt kuulis Meelis, et taanlased on ikka veel Tallinnas. · Meelis tahtis, et kütid võtaksid ta kaasa. Mehed nõustusid. · Meelis päästis ühe küti karu eest. Kevadel läks meelis küttidega Ridalasse.
1210 a. piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Eestlased kogusid sel ajal salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid nad viiest küljest taanlastele kallale. Rünnak oli eestlastele alguses edukas, kuid ootamatult ründas neid Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis algselt paiknes eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. 1220 aastal võideti Rootsi kuningaväge, mis ei olnud kerge,kuna sõditi pidevalt, siis olid eestlased lõpus nii kurnatud, et tugevat vastupanu ei suudetud enam osutada. Eestlased tapsid peaaegu kõik 500 rootslast, vaid mõnel õnnestus Tallinna poole põgeneda. Eestlase jaoks oli see väga tähtis võit, mis andis usku oma jõusse ja äratas uusi lootusi. Lõpptulemusena jaotati Eestimaa neljaks osaks:
rüüstasid kolm päeva ümbruskonda. Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti. Liiguti Läänemaal ringi, ristiti rahavast ja hakati kirikuid ehitama 8. augustil saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati umber ja pandi põlema
Sakslased rüüstasid külasid ning süütasid Otepää linnuse. Ugalased kutsusid endale sakalased appi ja tegid tasuretke, millele omakorda järgnes lätlaste tasuretk. Sakslaste ja eestlaste sõdimine lõppes sellega, et eestlased varitsesid vaenlaseid Ümera jõe ääres ja lõid vaenuväe puruks. Järgmisena tungisid eestisse Alberti abipalvel 1219. aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning
Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri- Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Mõned põhjused minu arvates, miks eestlased kaotasid: Eestlaste kahjuks sõjas rääkis nende halvad
need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud. Eestlased kogusid sel ajal tegelikult salaja vägesid ja kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli eestlastele algul edukas. Ootamatult ründas eestlasi Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis paiknes algselt eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse. Taanlased püüdsid oma võimule allutada teisigi Põhja-Eesti maakondi. 1219. aasta teisel poolel ja 1220
· Retke juhtis kuningas Voldemar II · Asusid eestlastele kuulunud linnusesse. · Sel ajal kogusid Eestlased salaja vägesid. o Kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli edukas. · Tapeti eestimaa piiskop ja vastane löödi kõikjal taganema. · Ootamatult ründas eestlasi Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis paiknes algselt eemal. · Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Siim Kingu 15 Tartu Tamme Gümnaasium · Mõnede pärimuste järgi tõi võidu hoopis taevast alla langenud punast värvi valge ristiga lipp. o Sellest saigi taani lipp
Taanlased P-Eestis, 1219. a suvel saabus taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Valdemar II. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma, et neid oleks selles takistatud. Kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid sõbralikkust taanlaste vastu. Sel ajal kogusid eestlased salaja vögesid ja 15.juuni õhtul tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Revala maakonna ristimine ägedates võitlustes. See tekitas rahulolematust sakslaste leeris. Algas omalaadne võiduristimine 1220. a. Rootslased läänemaal 1220. a suvel tungis läänemaale rootslaste vägi eesotsas Johani ja piiskoppidega. Nad lõid Lhula linnusesse oma tugipukti. Rootslased liikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast, ja ehitasid kirikuid. 8
1219 suvi taanlaste laevastik saabus Tallinna sadamasse. Retke juhtis Valdemar II. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma, et neid oleks selles takistatud. Kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid sõbralikkust taanlaste vastu. Sel ajal kogusid eestlased salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid. 1220 võiduristimine sakslastega: pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Revala maakonna ristimine ägedates võitlustes. See tekitas rahulolematust sakslaste leeris. Rootslased läänemaal. 1220 suvi läänemaale tungis rootslaste vägi eesotsas Johani ja piiskoppidega. Nad lõid Lihula linnusesse oma tugipukti. Rootslased liikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. 8
Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva
millega pidid venelased oma mõjuvõimust Väina jõel loobuma. 1215. a. pöördusid eestlased sõjalise abipalvega vürst Vladimiri poole, eesmärgiga vallutada Riia. Valitseja oli nõus, kuna see andis võimaluse lepingust taganeda ja oma autoriteeti taas tõsta. Pihkva vürstiriigis tekitas Ugandi ristimine suur pahameelt, kuna usuti, et Ugandi on Vene vürstide maksualune maa. Ugalasi ähvardati sõja, maksude ja tribuudiga. Venelased käisidki Ugandis rüüstamas. 1219. a. tulid venelased (Vitslavi vägi) koos Taani kuningaga Tallinnasse. Eestlaste korraldatud rünnaku ajal võideldi taanlaste poolel. 1223. a. Rüüstasid eestlastele appi tulnud vene väed Sakalat, kättemaksuks sakslaste poolt Viljandi linnusesse üles poodud kaasmaalaste eest. Venelased olid ka abiks võitluses sakslaste vastu. Üheskoos saarlaste, harjulaste ja sakalastega piirati edukalt 1217. a. Otepää linnust.1223. aastal, pärast vaherahu
annaabi.ee 
