1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. · Kinnistite abil kinnitub peensool (v.a kaksteistsõrmik), ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge
blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja ekstraembrüonaalse ektodermi pinnale. (mood peale implanteerumist prim endodermist) d. Definitiivne endoderm embrüo kõige sisemine looteleht; pärineb epiblastist Parietaalne ja vistseraalne endoderm vahendavad toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Vists endoderm on oluline signalisatsioonikeskus embrüo edasises arengus. -jaguneb : embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermis (DVE) millele järgneb DVE rakkude ümberpaiknemine anterioorsesse poolde ja formeerumine anterioorseks vistseraalseks endodermis (AVE) AVE on embrüo signaliseerimise keskus, mis on vajalik anterioorse-posterioorse telje moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride kujunemiseks; ekspresseerib mitmeid antagoniste. Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond.
superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on
Kops, kopsud (PULMO, PULMONES): Parem kops (PULMO DEXTER) koosneb 3 sagarast; Vasak kops (PULMO SINISTER) koosneb 2 sagarast; need jagunevad omakorda segmentideks - paremal 10 ja vasakul 9 Mõisted: 1) Kopsualveool - muljas moodustis kopsus, kopsusomp; kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalne ühik, teostab gaasivahetust 2) Pleura ehk kopsukelme on serooskelme, mis moodustub kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Jaguneb sisemiseks e vistseraalseks lesteks ja välimiseks ehk seinapidiseks lestmeks ... kopsu kattev kelme 3) Trahhea bifurgatsioon - hingetoru jagunemine kaheks peabronhiks 4) Bronhiaalpuu - bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks; kujult viinamarjakobara sarnane; gaasivahetus Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: 1) Veresoonte süsteem teostab kopsude spetsiifilist hingamisfunktsiooni 2) Vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe)
sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 11) Luude ehitus ja keemiline koostis luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e
superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on
implanteerumist emakasse, ta moodustab blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja pinnale ekstraembrüonaalse ektodermi. Koos parietaalse endodermiga vahendab ta toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Samuti on vistseraalne endoderm tähtis signalisatsioonikeskus areneva embrüo edasises arengus. Vistseraalne endoderm jaguneb veel embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermiks (DVE) ning sellele järgneb DVE rakkude ümberpaigutumine anterioorsesse poolde anterioorse vistseraalse endodermi (AVE) formeerumisega. Algul paikneb vistseraalne endoderm areneva loote distaalsesse ossa, seejärel anterioorsesse ossa. AVE on embrüo signaliseerimise keskus, see on vajalik anterioposterioorse telje moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride moodustamiseks.
tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim. kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele.
jääkainete eemaldamise Vereringlus tagatakse südame regulaarsete kokkutõmmetega, mille abil pumbatakse verd arteritesse Süda koosneb kolmest kestast: Endokard – südame sisepinda vooderdav endoteel koos sidekoelise subendoteliaalse kihiga Müokard – südamelihaskude Perikard – epikard on südant ümbritseva seroosse perikardi (südamepauna) vistseraalseks lestmeks ja koosneb südame välispinda katvast mesoteelist koos selle all oleva sidekoelise kihiga VERESOONED Ülesandeks kudede ja organite varustamine verega Südamest verd eemale viivaid veresooni nim. arteriteks, südamese verd toovaid veenideks Arterite ja veenide vahele jäävad peened veresooned – kapillaarid ja arteriovenoossed anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus
ICM annab aluse epiblastile ja hüpoblastile (primitiivne endoderm, PE), mis moodustavad kahekihilise kettakujulise embrüo Epiblasti rakud annavad aluse amnionile (täitub amnionivedelikuga) ja embrüonaalsele epiblastile PE laieneb vooderdades blastotsööli õõnsust, andes aluse rebukotile (tähtis induktiivsete signaalide allikas gastrulatsiooni kujunemisel) PE, mis on kontaktis epiblastiga, moodustub vistseraalseks endodermiks ja see mis ühenduses trofoblastiga nim. parietaalseks endodermiks Gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkimisega epiblasti posterioorses osas Sarnaselt linnule tekivad endodermi ja mesodermi rakud läbides EMT ja migreerudes (ingressioon) läbi ürgjuti Ürgjuti eesmises otsas paikneb tähtis induktiivsete signaalide keskus, mida kutsutakse sõlmeks (analoog lindude Henseni sõlmele ja
annaabi.ee 
