..................................................................... 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Virulaste haridus 20. sajandi algul Virulaste rahvakasvatus ja õpetus on väga vana ning seda soodustasid juba ammu kauged meresõidud ja maaharimine. Põlvest põlve kandus edasi emakeel, rahvalaul, säilisid rahvariided, püsis rahvakunst ehituses ja majatarvetes. Suurem osa Virumaa külakoolmeistritest oli kihelkonnakooli haridusega. Nad saavutasid oma teadmised enamasti iseseisvalt edasi õppides. Töötasu oli neil väike ja elu raske. Talvel töötasin nad koolis, suvel põllul
eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi túuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal.
Piiskopkonna pealinnaks oli tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus läänemaast ja saaremaast.(+veel mõned saared). Tallinna piiskop omas p- eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. Eestlastega sõlmiti suulisi lepinguid mis fikseerisid kaotajate kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Lõuna-Eesti sattus võõrvõimudest kõige suuremasse sõltuvusse. Saaremaa säilitas olulisel määral iseseisvuse. Harjulaste ja virulaste seisund jäi õiguslikult vahepealseks. Põlisrahva seisund halveneb! Kaubandus ja meresõit kui tulutoovad elualad jäeti linnakodanike hooleks. Eriti suur hoop oli see saaremaale ja Põhja-Eestile. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. Ristimisega kaasnesid ka kohe ,,ristiusuliste kohustused" e. Kümnised. S.t.kümnes osa talu saagist. Hinnus naturaalmaks, koormiste kergem variant. Teotöö kohustus: päevad mil talupojad pidid mõisas tööl käima.
22. tark Inimestel kellel oli eriline vägi ja kes kasutasid seda näiteks teiste tervendamiseks. Nad ennustasid, tundsid loodust. 23. hingede aeg mihkli- ja mardipäeva vaheline aeg, mil hinged käisid rongi ja võisid kodusid külastada. 24. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. 25. Peko setude viljakushaldjas. toodi välja põllutöö ja karjatöö tähtpäevadel 26. Taara Muinaseestlaste (saarlaste, virulaste) jumal. 27. Mõõgavendade ordu - Kristuse Sõjateenistuse Mõõgavendade ordu. Ristisõdijate väe tuumik. Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks. 28. vakus maksustuspiirkond (4-6 küla) 29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30. hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma 31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32
Esiteks usk- kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, et Eesti sõjajumal on Tharapita, sest nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru, kuigi oli Taara. Eesti rahva vanaaegne usk polnud inetum, kui muu selle aja paganarahval. Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates
Pillimehed oleme, hüüab pasun, mürtsub trumm. Kindlal sammul tuleme, trummimees lööb: pumm, pumm! Kõik me mängu kuulatavad, noored, vanad imetlevad. Mäng teeb rõõmsaks südame -- tublid poisid oleme. Pillimehed oleme, hüüab pasun, mürtsub trumm. Läbi linna tuleme, trummimees lööb: pumm, pumm! Meie elu lustiline, laulame ja mängime. Mäng teeb rõõmsaks südame -- tublid poisid oleme. Poiste tants Laskem, poisid, jalad käia, see on virulaste vana tants. Püüdkem seljad sirgeks lüüa, see on meie poiste vahva tants. Käivad hoogsalt meie jalad, nii on virulaste vana viis. Värisevad laed ja talad, see on meie poiste tantsuviis. Hüppa, keerle hommikuni, see on virulaste vana tants! Peame pidu koidikuni -- see on meie poiste vahva tants! TSILGA, TSILGA, TSILGAKE Pilkelaul Meie Miku maias mees, nina suhkrupoti sees. Ta on nagu karu-Ott -- maias, laisk ja unekott. Kuule, Miku, küll sa näed,
riigi kui seda tunneb praegune ajalugu. Paraku lahkus Wilhelm Eestist ning juba 1226. aasta mais vallutas Tartu piiskopi vasall Johannes Dolenist ühe Virumaa linnuse (võibolla Tarvanpe e. Rakvere). Taanlased omakorda asusid rüüstama Ridalat. Wilhelmi poolt määratud asevalitseja magister Johannes pidi sõjalise jõu suurendamiseks läänistama osa maid sakslastest vasallidele, kes hakkasid aga vägivallatsema. Tulemuseks oli järvalaste ning virulaste vastuhakk. Taanlased sekkusid omakorda, Johannesel tuli sakslasi veelgi juurde kutsuda ning eestlaste vastuhakk suruti maha. 1227. aasta suvel piirasid sakslased Tallinnat ning sundisid taanlased alistuma. Tallinn, koos Revala, Harju, Järva ja Viruga, läks Mõõgavendade ordule. Viru vasallide lugu aga sellega veel päriselt ei lõppenud. Võimuvõitlus kestis edasi ning veel 1233. aastal toimus Tallinnas Toompeal verine lahing paavsti vasallide (paavstile läänitruudust vandunud vasallid
· hooldamine perekonnas; · hooldamine hoolekandeasutuses; · toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused, mida osutab lisaks KOV Hoolekandeasutused 1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad; - ei jätku raha toidule, esmatarbekaupadele, kommunaalteenustele Kõige suuremaks toeks on oma pere liikmed/lähedased. Riigiinstitutsioonidest on abi saamisel 1.kohal tervishoiutöötajad.
pikemaks ajaks lükati tagasi. Ka sakalased taganesid varem piiskopiga sõlmitud lepetest ja kavatsesid sõda jätkata. Novgorodi läinud eestlaste saadikute palve peale lubas seal vahepeal uueks vürstiks saanud Svjatoslav Mstislavitš koos Pihkva vürsti Vladimiri ja teiste vürstidega väe koguda ning Eestimaale minna. Samal ajal kogunes Sakala vanema Lembitu eestvõttel Navesti äärde suur sakalaste, ridalaste, harjulaste, järvalaste, revalaste ja virulaste vägi. Ennetamaks Vene vürstide väe ühinemist nendega kutsuti Liivimaal kiiresti sakslastest, liivlastest ja latgalitest kokku oma sõjavägi, mis liikus Sakalasse. Viljandist põhja pool kaks vaenuväge kohtusid ja ründasid teineteist. Ägeda võitluse järel, mille käigus langesid nii Lembitu kui liivlaste juht Kaupo, ajas kristlaste vägi eestlased lõpuks põgenema. Pärast Sakala vanematega uuesti rahu sõlmimist, selle kinnituseks pantvangide võtmist ja ümbruskonna rüüstamist
oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp
Neid oli siia appi kutsunud piiskop Albert. Taanlastele tulid omakorda appi lääne-slaavlased. Taanlaste Danebrog lippu saamise lugu. 1220 - Rootslased, kuningas Johani juhtimisel tungisid Lääne-Eestisse - Lihulasse. Peale peavägede lahkumist löödi nad sealt eestlaste poolt tagasi. 1220 - Algas võidu ristimine. Taanlsed tulid põhjapoolt, sakslased lõunapoolt. Saksalased poosid üles Pudi- Viru vanema, sest viimane oli usu Taanlastelt vastu võtnud. 1221 - Saarlased harju- ja virulaste abiga üritasid vallutada Tallinnat, kuid see ei õnnestunud. 1222-1223 - Saaremaa piiramine. 1222 - Taani kuningas lasi Saaremaale kivilinnuse ehitada. Kui välis müürid olid püsti aetud, läksid põhiväed Saaremaalt minema. Saarlased tungisid allesjäänutele kallale ja ajasid nad saarelt minema ning lõhkusid ka pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi.
Kindlustasid ugalased ühiselt koos riialaste ja mõõgavendadega Otepää linnust, et osutada vastupanu. Ühiselt sooritati röövretk Novgorodi suunas. Talve lõpul kutsusid novgorodlased ja pihkvalased kaasa saarlased ja harjulased ning piirasid Otepää linnuse ümber. Sakalased tegid rüüsteretke lätlaste maale. Sakslased pidid lahkuma Ugandist. Eestlased kogusid Lembitu juhtimisel suure sõjaväe sakalaste, ridalaste, järvalaste, revalaste, harjulaste ja virulaste osalusel. Abiväe lubasid saata ka Novgorodi ja PIhkva vürstid. Kui see kava teatavaks sai tungisid ristisõdijad esimesena Ugandisse. Taani kuninga üks ustavamaid ja lähedamaid vasalle, krahv Orlamünde Albrecht saabus Liivimaale. 21. septembril 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahing - Ristisõdijate ühisvägi liikus Viljandist Navesti jõe poole, kuid kohtas oma teel eestlaste väesalka. Lahingus langesid Wottele, Manivalde, Vytamas ja teised Sakala juhid
annaabi.ee 
