maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, ta oli üheksane, kui ta isa duellil surma sai. Tema ema jättis ta maha ning poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. Tema kuulsamateks maalideks on ,,Horatiuse vanne", ,,Sokratere surm", ,,Marat' surm", ,,Sabiinitarid". Ta suri Brüsselis, kuna seoses poliitilisele eirmeelsusele pidi ta oma eluajal Prantsusmaalt emigreeruma. 5. Ingres Tema käe all valmisid virtuooslikud joonistused, portreed ja aktimaalid. Näiteks ,,Suur supleja".
Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi rasket tööd, täiskasvanuna polnud vaja tänu sellele üldse harjutada ega ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,,
dramaatiline ballett. 1762 aastal tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Ta taastas renessansiliku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Muusika allutati täielikult kangelaste sisemaailmale ja selle
Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). Lo o ming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" - sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. 19231925 illustreeris Wiiralt J uhan J aigi "Võrumaa jutud", 1925 J akob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast".
Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Anni Larin 11B Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi , süite ning 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale
Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm. Alates 1920ndatest osales Laikmaa näitustel harva ning tõmbus 1930ndatel aktiivsest kunstielust tagasi, sulgedes ka oma ateljeekooli. Ei saa mitte meenutada üks tuntumaid eesti graafiku – Eduard Viiralt. Tema peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaiks meistriks.Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikžanriks oli kahtlemata
sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Rimski-Korsakov dirigeeris ka ise pikka aega sümfooniaorkestreid. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus dirigendiks oli enamasti Rimski-Korsakov. 19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid. Rimski-Korsakov redigeeris ja vaatas üle ka Modest Mussorgski ja
kujunenud, ning valminud oli enamik tema tuntumatest teostest. Keskendunud heliloojana peamiselt klaveriloomingule läks Rahmaninov etüüdizanri tõlgendamisel täiesti omalaadset teed. Kui Chopini, Liszti jt etüüdides on esiplaanil mitmesugused tehnilised ülesanded ja faktuuriprobleemid, siis Rahmaninov lähtus etüüdide loomisel eelkõige mingist poeetilisest kujundist ja selle piltlikkusest. Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus. Need olid mõeldud esmajoones oma tehniliste võimete demonstreerimiseks ja osutusid küll efektseteks, kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks. Uue lehekülje etüüdizanri ajaloos avas Chopin, kelle etüüdide eesmärk oli ühe kindla faktuurielemendi poetiseerimine.
foonil. Võimalik, et autor oli tõuke saanud kirjandusühingu Siuru embleemist]. 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema skulptuur "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost.[2] Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esines ta juba graafikuna ning tema ofordid ja linoolõiked ja joonistused said kiitva hinnangu. Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstnik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata
1930. aastate loomingule. Triik maalis rahulikke, üldistavaid maastikupilte. V. Ormisson rakendas dekoratiivseks stiliseeritud impressionistlikku tehnikat suuremõõtmelistes maastikumaalides. Noorematest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud kuus maalijat, kelle esteetilise programmi lähedust kinnitas grupinäitus 1939.aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks õhulised virtuooslikud Kreeka-reisi pildid), Aleksander Vardi (annab edasi Pariisi bulvarite sumedat valgust), Jaan Grünberg (kasutas eriti küllastatud, tihti kontrastseid värvitoone ja saavutas parimaid tulemusi monotüüpiatehnikas), Kristjan Teder (lillemaal lemmikala), Kaarel Liimand (maalis hoogsate pintslitõmmetega ja jättis valgeid laike mõne puhta värvitooni sisse) ja Karl Pärsimägi (matkis otseselt Matisse`i puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust.
Suurepärased oma lihtsuses ja selguses on Davidi maalitud portreed. Kuni surmani jäi Ingres klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ja kõigi uute voolude veendunud vastaseks. Ingres püüdis saada ,,kaasaegseks Raffaeliks", mõistmata aga suuri ühiskondlikke ja kunstilisi muudatusi, mis olid toimunud. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta pidas kõige tähtsamaks oma loomingus, huvitavad tänapäeval väheseid. Tema portreed, mitmed aktimaalid ja eriti virtuooslikud joonistused annavad aga tunnistust Ingres'i geniaalsusest. Neis on otsekohene tõetruudus ühinenud rafineeritud ja üldistava joonekäsitlusega. 18. Romantism. Turner, Delacroix, Goya, Gericault Romantismi on raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige selle pärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatud omapära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne.
Peale instrumentaalmuusika olid klassitsismi ajal eriti armastatud muusikaliikidest laul ja koomiline ooper. Otsiti võimalusi ka tõsise ooperi uuendamiseks. Reformi teostas saksa helilooja Christoph Willibald Glluck, kes ei leppinud barokkooperi liialdustele, ebaloomulikkuse ja mõistusevastasusega. Gluck taastas renessansslikku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks olid sõna ja lavategevus. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. XVIII sajandi teisel poolel sälitas Itaalia veel juhtiva muusikamaa positsiooni, kuid sajandivahetusel loovutas selle Prantsusmaale ja Saksamaale. Franz Joseph Haydn ( 1732-1809) Austria helilooja, kuulub Viini klassikalisse koolkonda.
annaabi.ee 
