lapsed, eks nüüd tuppa läe! Su pärast rõõmus on mu meel, Su ilu imetsen: Sust kõlagu mu kandlekeel, Su kasuks kõnelen! MATKAJA TALVEÖÖ Reinhold Kamsen Kirr, kõrr, kõrinal Jakob Tamm Sõidan üle õue, Öö on selge. Kõrgel kuu. Virr, võrr, võrinal Läige üle lume. Kõnnin teel kui kõue. Piitsa plaksutan: Härmas seisab iga puu. Nõõ, nüüd jookse ruttu! Taevaserv on sume. Laulu laksutan, Pole nukrust, nuttu. Tuled paistavad siin ja sääl Kirr, kõrr, kõrinal
parimad ajad. Täna on meie tähtpäev. Me astume uude ellu, rajame oma perekonna. Jagame kahekesi rõõme ja muresid, mis meile osaks langevad. Soovime, et täna oleks ka Teie tähtpäev ja kui Teile jääks meelde meie iseseisva elu algus, meie suur rõõm. Kui aga juhtub, et igapäevaste askelduste virr-varris kipub tuhmuma meie abielu esialgne sära, aidake seda hoida. Te ju märkate seda paremini. Teie nõu on meile alati vajalik. Aitäh, et meil alati olemas olete ja meid toetate.
visuaalselt või heliliselt. Inimese kujutis liiklusmärgil on näiteks selline imidz. Kõneldud keeles on imidzid eelkõige deskriptiivsõnad, mis heliliselt "kirjeldavad" mõnda häält. Omakorda selgeim rühm on onomatopoeetilised sõnad, mille tähendus ongi see hääl, mida nad kirjeldavad, näiteks sahin, solin, auh, kikerikii, kopp-kopp jne. Kõigi deskriptiivsõnade kohta ei saa siiski öelda, et nad otseselt kopeeriksid mingit häält. Kui laps viriseb siis ei pruugi ta teha virr-virr, kui miski plahvatab ei pruugi me kuuldavat häält kirjeldada kui plahvi. Ometi on nii virisema kui plahvatama ilmselt deskriptiivsõnad, sest nende häälikuline koostis on osaliselt põhjendatud tegevusega kaasneva häälega. 2.3.2. Diagrammid Diagrammid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid. Näiteks tulpdiagrammil vastab tegelikkuses suuremale nähtusele diagrammi kõrgem tulp. Ka keeles on diagrammilisi nähtusi
Veel pool aastat tagasi ei teadnud, et ooker on värv. Siiani pole veendunud. Minu jaoks on ooker pigem toon iseloomutu, arg, alati fooniks teistele n-ö tõelistele värvidele. Mul on kahju näha, kui kellelgi on koduseinad hoolikalt ookriks võõbatud, et selline kena neutraalne peaks ju kõigile sobima. Ei mõista, miks pidi keegi ilusa valge seina ära rikkuma. Tasapisi olen tundma õppinud ka ookri voorusi. Ooker on aus. Neooni ja effektitsemise virr-varris jääb ta ikka endaks. Jah, ta pole mingi staarvärv, kuid kõrvalosatäitja rolli võib ta oivaliselt sobida. Nagu must ja valgegi lööb ta teise värvi särama. Maalitunnis värvin alati esimesed piirjooned ookriga, sest eksimist on nii kerge siluda. Õrnad ookrid jooned annavad figuurile mingi aura, tugevad värvid paneks talle piirid. Ooker on tolerantne, teda saab teistega integreerida ja vajadusel katta. Nagu paljudel pruunikatel toonidel on ka ookril maandav võim
Mida ja kuidas muuta? Hea küsimus. See ei ole aga kahjuks lihtne ettevõtmine. Kahjuks ei ole veel võimalik muuta inimesi sõrmenipsuga. Ei saa nii, et teed nipsu ja kõik mõtlevad ühte moodi, kõik läheb korda. Üleöö tekkinud heaoluühiskond. Pole olemas. Selleks et saaksime üldse midagi muuta tuleb alustada väikselt. Tuleb Panna paika kindel siht, et kuhu me üldse tahame jõuda ning seejärel muutusi läbi viima hakata. Inimmõistus on väga keeruline virr-varr ning selle koodi mõista ei ole lihtne, rääkimata selle muutmisest. Meie generatsioon seda aega kindlasti ei näe. Võibolla hakkavad inimesed teisiti mõtlema mõnesaja aasta pärast, kuid kindlasti mitte varem. Mida siis meie muuta saame? Me saame muuta enda riigi ühiskonda. Keskkonda, kus me elame. Saame teha elamistingimused kõigile aksepteeritavaks. Me peame hakkama vaatama enese heaolust kaugemale, tagama, et ka meie ligimesel oleks hea olla. Saaksime siis veel
jumalasse... Täpsemalt ütleb Piibel, et ta teeb järgmist.... 1. Ehitab Kolmanda Templi (Hesekiel 37:26-28) 2. Kogub kõik juudid tagasi nendi kodumaale, Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Testamendis pole juttu mingist Messiase naasmisest... Selle tõttu.... Selle tõttu arvavad juudid, et Jeesus on petis
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat.
Ega see eneseanalüüs nüüd just kerge tegevus ka ole, et seda nii muuseas lõunapausil või õhtul kiirelt enne magamaminekut teha. Seega võiks juba esmase mõtiskelu peale öelda, et üheks lahenduseta olukordade põhjuseks on asjaolu, et me ei võta enda jaoks aega. Et kuidas seda siis teha, kui koguaeg on nii palju vaja teha? Tõenäoliselt on siinkohal tegemist valikutega ja prioriteetide püstitamisega. Tegelikult ju ongi elu üks suur valikute tegemise virr-varr. Kuidas selles segaduses siis orienteeruda, millele keskenduda, mida tähtsaks pidada ja millest loobuda? Jällegi üks suur hulk vastuseta küsimus vähemalt esialgu. Nüüd on küll viimane aeg hakata tegelema vastuste leidmisega. Miks siis ei kesta armumise tunne lõputult? Mina arvan, sellepärast, et inimene oma loomuselt harjub kõigega ja kui sa juba harjud millegagi siis on see nagu tavaline, ja tavaline ei olen enam nii väärtuslik ja huvitav nagu uus
näiliselt produktiivsema mulje, kuid ei luba isendil võtta tööst vaba aega. Töö muutumine elustiiliks ja kõikehõlmavaks hobiks. Samal ajal ka töö iseloomu muutumine varasemast füüsilisest ja olenevalt suhtumisest ka rutiinsest-keskenduvast-meditatiivsest vormist praeguse infotöötlusvormiks. Inimese töö, kui infotöötlus, on tänapäeva ühiskonnas siiski suuremalt jaolt mitte ühele teemale keskenduv, vaid pisiprojektide lahendamine, detailide virr-varri moodustamine tervikuks. Kas nüüd sellest tulenev või seda viimast tekitanud (igatahes sellega lähedalt seotud) seltskondlik positsioon ja "targa inimese" maine nõuavad niiöelda silmaklappidetta suhtumist. Tihtipeale olen kuulnud millessegi süvenenud ja mingit teemat süviti tundvaid inimesi sõimatavat silmaklappidega inimesteks, millist mainet üks enesest lugupidav ühiskonna tegelane ei saa endale lubada. See tingibki olukorra, kus hea mulje jätmiseks peab
Sellega puutun sageli kokku seoses oma tööga, nähes kui väga lapsed vajavad vanemate tähelepanu ja kui väga nad hindavad koosoldud aega. Tuleb ju kümne küünega kinni hoida töökohast ning teha ka lisatunde, et pere majanduslikult kindlustatud oleks. Kui ühiskond minetab perekonna kui esmase väärtuse tähtsuse ning rõhub enam materiaalsele heaolule ning tarbimisühiskonnale loomuomaselt heaolu kasvatamisele, siis selle virr-varri sees on ka lapsevanemad jäänud kaugemaks oma kõige väärtuslikumast varast— lastest. Lapsed, kelle vanemad nende jaoks aega ei leia, on oma arenguteel pigem üksi. Nad ei saa selgitusi ei neid ümbritsevale (tänaval kaklevad poisid, pahur poemüüja, punase tulega teed ületavad liiklejad) ega ka otse neid puudutavale (emotsioonid, suhted teiste lastega, eneseväljendus). Lapse jaoks on oluline vanema nägemus olukordadest, vanema selgitus—
Põhiliselt on kasutatud tähte M erinevates värvides. Tuntuim metroo logo on Londoni metroo logo. Kus ei ole kasutatud tähte M. Logo kohendati konkreetsemaks Edward Johnstoni poolt, Briti kalligraaf, 1913 ndal aastal. Logol on kaks kõige lihtsamat sümbolit ring ja ruut. Koostöös moodustavad nad ühtse sümmeetria ja energia. Värvidena punane ja sinine annavad võimaluse märgata antud logo võimalikult kaugelt. Logo on ennast õigustanud, sest linna-virr-varris on logo kergesti leitav. Logo on äärmiselt lihtne ja lööv (pildid siin lk). 2000 aastal korraldatud logode võistlusel tuli antud logo teisele kohale. Hindajaiks olid reklaamikriitikud ja kunstnikud üle maailma. Metroo logod üle maailma: Müügikultuur http://www.core77.com/blog/technology/171_metro_logos_from_around_the_world_10649.asp Kasutatud allikad: http://et.wikipedia
käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida- Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid. 5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992 2.1. Eesti mark Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24
toimetas toas. Levinud olid karjase- ning ka mängulaulud. Viimaseid lauldi pühapäeviti, mil käidi kirikus ning puhati. Mõned levinud töölaulud: Peremees kiidab teopõlve, Kaval sulane kündmas; Karjalaulud: Karjased kadunud, Lambad allatuule, Karjasepõli; Mängulaulud: Mardi tantsulaul, Sirbi viskamine, MÄNGUASJAD Lastel olid ka oma mänguasjad. Vanasti olid mänguasjadeks nukud, mis olid ise tehtud lappidest, käe ja pea olid puust, kiikhobused, klotsid, pulgaloomad, puuloomad ja virr. Puulooma põhimõte oli väga lihtne. Tehti ainult üks tunnus, mis üht looma teisest eristas. Kõik muu olid ebaoluline ja jäeti tegemata nägu, jalad ja enamasti ka saba. Loomad lõigati lepast, sarapuust, pajust ja kasest. Paras otsajupp vesteti alt siledaks. Sellest sai tulevase puulooma kõhualune. Edasi olenes kõik sellest, mis looma taheti. Lehma jaoks vooliti üks pulgaots siledamaks ja tehti sinna kiilukujulise lõikega sarved, mis
· Mida tähendab teenindushoiak ja kes saab seda kujundada? · Mis toetab teenindushoiaku saavutamist? 3 · Mis on teenindusvalmidus ja milles see väljendub? Millise hinnangu annaksite Eestis eksisteerivale teenindusmõttelaadile, -hoiakutele ja -valmidusele Teema 2. Teenus, teenindus ja teenindamine 2.1.Mõistete virr-varr Mõisted teenused, teenindus ja teenindamine on kõigile kuuldud-tuntud. Neid kasutatakse igapäevaelus iseenesestmõistetavalt, enamasti süvenemata, et tegelikult on tegemist keerukate ning sügavat sisu omavate terminitega. Segadust kipub tekitama see, et inglise keeles on sõnal service väga mitmeid erinevaid tähendusi, mis avanevad koos seonduvate sõnadega või väljenditega. Eesti keeles on selle asemel kasutusel mitmed ja sageli erinevalt tõlgendatavad
2. Sibinalsabinal saksakeeli rääkis, ees ork, taga hark, pealt sinine, kalevine, alt valge lõuendiline? 3. Küll on tubli ehitaja, igal kevadel teeb maja. 4. Eluase räästa all, sabakuub on seljas tal. 5. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö (pääsukese pesaehitamine). 6. Siba siidi, teine savi, siiski omanikule parem kui kuningakoda (pääsukese pesa). 7. Must mees, kalasaba taga. Laule pääsukesest: 1. Isand emand. Köster mutter, Virr virr! Kudusin kangast, tegin riiet, istusin maha kännu otsa, tõmbas lõhki sirtsirr! 2. Midli Madli, Kudli Kadli, kudusin kangast, tegin riiet, õmblesin pojale püksid. Poeg läks metsa kännu otsa, tõmbas lõhki: sirts-sirr! 3. Kui ma ära läksin, kui ma ära läksin tünnid - tünnid olid täis videlikku käärrr... Kui ma jälle tulin, kui ma jälle tulin tünnid - tünnid olid tühjad videlikku, käärrr... 4. Saviga, saviga, luba, et avitan
näiliselt produktiivsema mulje, kuid ei luba isendil võtta tööst vaba aega. Töö muutumine elustiiliks ja kõikehõlmavaks hobiks. Samal ajal ka töö iseloomu muutumine varasemast füüsilisest ja olenevalt suhtumisest ka rutiinsest-keskenduvast-meditatiivsest vormist praeguse infotöötlusvormiks. Inimese töö, kui infotöötlus, on tänapäeva ühiskonnas siiski suuremalt jaolt mitte ühele teemale keskenduv, vaid pisiprojektide lahendamine, detailide virr-varri moodustamine tervikuks. Kas nüüd sellest tulenev või seda viimast tekitanud (igatahes sellega lähedalt seotud) seltskondlik positsioon ja "targa inimese" maine nõuavad niiöelda silmaklappidetta suhtumist. Tihtipeale olen kuulnud millessegi süvenenud ja mingit teemat süviti tundvaid inimesi sõimatavat silmaklappidega inimesteks, millist mainet üks enesest lugupidav ühiskonna tegelane ei saa endale lubada. See tingibki
annaabi.ee 
