ehitades mäeküljele astmed. See oli ka heaks niisutussüsteemiks (ka vee ära uhtumiseks). Selle asemel, et vihmavesi mäeküljelt alla jookseks, suunasid inkad vee igalt astmelt eraldi alla. Veel rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. Inkad ja loomapidamine Inkad pidasid laamasid, biisamparte, alpakaid, koeri, merisigu ja vikunjasid. Religioon Polüteistlik Viracocha oli jumala looja. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal, Inti. Inimohverdused olid osa religioossetest rituaalidest. Tihti toodi inimohvriteks lapsed. Päikesejumal Ohverdus toimus vaid väga olulise sündmuse puhul. Inkad pidasid pidu, viisid ohvri/d mäetippu ja andsid ohvritele midagi nende joovastamiseks. (vahel ka
Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord. See oli omaette tehnika, mida valdasid spetsialistid, kes õppisid seda lapsest peale. *Tiwanaku. U 15 km Titicaca järve lõunakaldast. Tseremoniaalne keskus: massiivsed templiplatvormid, monoliitsed kunstiteosed, ümbritses suur veega täidetud vallikraav. Peened kivitunnelid, kanalite ja torude süsteem. Loojajumal Viracocha. Linna maksimumsuurus 100-600pKr. 30-40 tuhat elanikku. *Päikesejumal Inti, Inka kuningasoo jumalik esivanem.
Päikesetemplisse) varjupaika koos oma naistega. Vastupanu oli edutu ning Inka ja paljud tema lemmikud tapeti. Liitunud hõimud, mis olid Kesk-Peruu vallutanud, ähvardasid nüüd Cuzco't, ning kui nad oleksid õigeaegselt edasi liikunud, oleks Inkade dünastia hävinud ning linn muutunud varemeteks. Kuid esile tõusis üks tugev mees, kes oli suuteline tegelema selle äärmiselt ohtliku olukorraga, mis oli tekkinud. See mees oli Viracocha, pealik, kes valiti Cuzco'sse koondatud sõdalaste poolt. Ettenägelikult lepitades Conti-suyu Collasuyu'ga rajas ta konföderatsiooni, mis mitte ainult ei teinud lõpu sissetungi-ohule, vaid mis ohustas sissetungijaid nii, et nad rõõmsalt pöördusid tagasi oma territooriumile ning asetasid selle sobilikku kaitseolekusse. Viracocha Suur Viracocha Suurega, või ,,Jumalikuga" algab tõeline Inkade ülemvõim. Ta oli laienenud inkade ülemvõimu tõeline rajaja
Mida kõrgem seisus, seda mitmekülgsem haridus ja karmim õppedistsipliin. Õpetus tugines mälule, sest neil polnud kirja. Suur päikesepidustus Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset. Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad. Pachacuti Yupanqui Esimene suur inkade valitseja, sõdalane. Tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Tähtsad sündmused ~ 1300.a- Inka hõim valib Cuzco oma pealinnaks. 1438.a - Inka Pachacuti Yupanqui tõuseb troonile ning asub impeeriumi vallutama. 1525.a - Huayna Capac laiendab impeeriumi piire nende suurima ulatuseni. 1532
o Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini o Nelja Ilmakaare riik o Kehtis üleüldine töökohustus o Ainuke totalitaarne riik o Päikesekultus riigiusund o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride saavutused ja miksivad need ühtseks ketsuakeelseks totalitaarseks süsteemiks, domineerisid 16. saj totaalselt Religioosne päritolu: Viracocha voolis valmis kõik hõimud, tulid välja koopast, vend abiellus õdedega, said lapsi Millega tegelesid?: elasid külade või suurtes kivist linnades, käsitöö, kullassepatöö, kivilihvimine, hõbeda ja pronksi sepistamine, polnud alalist sõjaväge, iga inimene on ühiskonna täisväärtuslik liige, maaharimine (ühiskondlik), puudus raha, kaubandus, oli riiklik jaotussüst, riigiladudes 10 a varud, Ühiskond: inkad ja aristokraatia, kohalikud ülikud, talupojad. Iga üksuse eesotsas
inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud · Inkad olid religioonilt päikesekummardajad · Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval · Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset · Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad · Nende valitseja arvatigi olevat päikesesaadik ehk päikesepoeg maa peal · Veel oli riigipea ülemkohtunik, vägede juhataja ja ülempreester · Inkad ei ohverdanud jumalatele inimesi · Inkad ei väärtustanud kulda oli lihtsalt ilu asi · Inkade maa oli jagatud kas templitele või inkadele endile, kuigi palju sellest kuulus ka eraldi seisvatele külakogu- kondadele · Maa jagati iga aasta uuesti ümber Machu Picchu
nende koolitus kestis üle nelja aasta. Suurt tähtsust omistati riigis kasvavale põlvkonnale peale sõjalise väljaõppe ka tsiviilhariduse andmist. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Lisaks oli tähtis teedevõrgu rajamine ja korrashoid, et korrapäraselt toimiks kaubavahetus ja postiteenindus ning seda kogu impeeriumi ulatuses.17 Religioonis oli tähtsal kohal päike, sellega seostati ka valitsejat. Inkadel oli palju jumalaid. Jumal Viracocha- looja, kes lõi universumi ja kõik loomulikud ja üleloomulikud olendid selles. Jumal Inti- päike, keda peeti inkade sugupuu jumalikuks meessoost esiisaks. Teda seostati kullaga. 15 Google.com 16 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 17 http://joosepx.blogspot.com/2009/06/inkad.html 14 Jumal Killa- kuu, inkade naissoost jumalik esivanem. Teda seostati hõbedaga.
Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st. sarnaselt tiauanakolastele, austasid inkad jumalusena Päikest (Apu Inti, Inti), samas austasid nad ka tiauanakolastelt üle võetud loojat Uiracochat (Wiracocha, Viracocha; uira - maa, maapind, maailm; cocha - tegija, looja; pärit aimaraa keelest), kes on põhjamäestiku Recuay analoog (Recuay kultuur). Peale nende oli inkadel veel palju erinevaid suuremaid ja väiksemaid jumalusi, kes olid seotud igapäevasema elu objektidega. Inkadel oli ka kombeks üle võtta allutatud piirkondade jumalad. Hilisemal perioodil on täheldatud inakade suundumist monoteismi poole. Kõige rohkem mõjutas inkasid Chimu riigi alistamine. Mõnes mõttes sarnaneb see
-13. sajandil. Algselt oli tegemist perifeerse moodustisega, millel ei olnud mingit rolli poliitilistes sündmustes. Pärimuse järgi toimus maaima loomine Titicaca järve ääres. Inkad seostasid end Tiwanacuga kuid mingisuguseid pärilussidemeid ilmselt ei ole. Inkade riigi alguseks on kokkuleppeliselt 1438 (välja arvutatud suulise pärimuse alusel nii et mitte eriti usaldusväärne daatum). Inkadel oli siis ühe naaberrahvaga konflikt. Inkasid valitses Viracocha Inka, kes ei suutnud pealinna kaitsta ning põgenes. Võitlust vallutajate vastu hakkas juhtima üks tema teistest poegadest Cusi Yupanqui, kellele ilmus jumalik nägemus, mis täitis ta väega, millest inspireerituna ta võitis, lisaks teatasid preestrid talle soodsaid endeid ning ta haaras võimu (oma isa saatis ta pagendusse, endise troonipärija lasi varsti tappa). Ta võttis omale nimeks Pachachutec (,,suur muutja, maavärin, kataklüsm"). Teda peetakse inkade impeeriumi rajajaks
annaabi.ee 
