,,Seitse Venda" Aleksis Kivi 1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele
ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu, Arukus, Tentagili surm, Aglavene ja Selisette, Tark naine jne. populaarne sümfoonia on Kasvuhooned ja sümfooniline poeem Monne Vanna. Olulised on ka C.Monteverdi ooperi töötlused. n:orpheus ja Ariadne kogub inspiratsiooni avalikest lõbustasutustest: baarid,lokaalid, kus kuuleb vintis muusikuid O elutööks 3osaline lavakantaat Triomfi. Carmina Burana on selle triloogia I osa, kõige kuulsam, koosneb proloogist ja 3st ulatuslikust pildist vastavalt "Varakevadel" ,,Kõrtsis" ja ,,armuõnn", need jagunevad veel stseenideks. II kantaat Catalli Burana(põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial I saj eKr) III kantaat antiikaja pulmatseremoonia Triomfi di Aphrodite, viimases huvitav koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid
vaja; · Suur humanistlik küsimus teoses: kas on üldse võimalik jääda inimeseks keset sõda ja tapmist? Noored sõdurid avastavad et sõjas ei tule mitte ainult sõdida ja võidelda, vaid tuleb ka kõige labasemal ja halastamatul kombel tappa. Tsitaat teosest ,, Me mõtleme hoopiski muust. Me mõtleme inimese tapmisest. Kurat teab, kuidas tal humaansem on hinge välja võtta kas mürsuga või täägiga? Ei , ei , ka mitte see, kumiseb meie vintis peades, miks seda jõledust üldse vaja on?". ,,Tähtis on, et ma tahan mõtelda ja mäletada ja tunda nagu inimene. Üle olla tapvast väsimusest ja nüristavast sõjast" · Lisaks annab autor edasi, kuidas keset möllu inimesena hakkama saada. Et sõdurid hoiavad alles midagi vana ja kodust pärit. (puhas taskurätt, peegel, kamm, sigaretitoos, kaustik) · Sõdur igatseb ka kodu ja kodutunde järele. Kõik igatsevad kodu järele ja see ängistab südant
piisavalt julgust või jõudu nendega võidelda. Vanal ajal juhtus tihti ennekuulmatuid lugusid, mis praegu võib meile tunduda lihtsalt põneva raamatu või filmina. Kuid siis olid ajad üpriski reaalsed. Vaesus oli tol ajal häbiasi. Samal ajal, kui üks mees nurus sõpradelt midagi hamba alla, teine kasvõi puutus kokku kuriteoga, et mitte minna koju tühjade kätega. Kolmas aga teenis elatist ausalt ning viimases hädaski ei pistnud oma nina räpasesse töösse. Kuid kui vintis peaga pubis valede meestega sõprust sobitada ning paar kopikat laenuks võtta, polnud pääsetee sugugi kerge. Lootust oli vaid raha tasapisi tagasi tasuda ning oma elu endist viisi edasi elada. Tihtilugu aga mured ja viha tavaliselt sellist teed pidi ei viinud; pigem kiskusid allamäge, kuni pääseteed ei leidnud. Kas raha nimel tuleb end tirida sellisele teele? Alati on olemas lahendus, mis ei pea olema vargus. Halvale teele mindud, kas sai minna veel jubedamaks
palka, kui nad on seda väärt. Samas võib pidada ebavõrdseks seda, et naisi eelistatakse kindlatel töökohtadel rohkem, meestel nendele aladele asja ei praktiliselt ei ole, näiteks sekretäri töö. Naiste ja meeste ebavõrdsust näeme A.H Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus". Selles teoses on kindlalt juhtohjad meeste käes, mis oli omane eesti ühiskonnale sada aastat tagasi. Oru Pearu tuli tihti peale mitmepäevast joomist vintis peaga koju ja hakkas peksma oma naist, et ta on nii laisk ja loll. Naised olid selles teoses teisejärgulised ning nende tööpanust alahinnati meeste poolt. Praegu, 21. sajandil on Eestis selline käitumine haruldane ning naise väärkohtlemise eest võib saada karistada. Võin väita, et tänapäeval on sugupooled võrdsemas seisus, kui aastakümneid tagasi ning ebavõrdsuse vastu võideldakse. Teos ,,Kõrboja peremees" on hea näide meeste ja naiste võrdsusest
Aniluige moodi, vaid hoopis kerglasema eluviisiga. Ka Taaveti naabrid arvavad, et noormehel logiseb peas kruvi, mis teisi kruvisid kinni hoiab, samuti ei kiida nad heaks, et noor Aniluik võttis naiseks Soola Roosi, kes oli puruvaene karjatüdruk. · Taavet leiab vallaseinalt paberi, kus kuulutatakse, et Aiaste vallasvara müüakse oksjonil maha, Taaveti võlakirja katteks. Taaveti võlg seisnes selles, et ta hakkas Karli sõbra käemeheks, kui kord vintis peaga linnas korteris ja hiljem restoranis oli lõbusasti aega veetnud. · Taavet kohtab kõrtsis Käo Pauli, kes Aiaste noort peremeest oksjoni pärast mõnitab. Pärast kõrtsiskäimist laseb Taavet Pauli kiuste oma tarele sindelkatuse peale lüüa, mis Roosile pahameelt teeb, kuna vihm rikub palju mööblit ning naisele ei meeldi mehe kerglased ettevõtmised. · Oksjonil ostab Käo Paul Aiaste looreha ning lambad. Mees tahab need Taavetile
et maailmas on liiga palju vihkamist ning inimesed peaksid panema rohkem rõhku ära leppimise peale, sest maailm ei lähe hukka vaid röövlite ning tulekahjude tõttu. Siis ta märkab, et Vanja on joonud. Vanja lööb külge, suudleb kätt jne. Jelena läheb arsti otsima. Vanja kahetseb, et ta kümme aastat tagasi tüdrukusse ära ei armunud siis kui Jelena veel 17 oli. Räägib kui mõttetu professori elu on olnud, et tema elutööd ei jää mitte kui keegi mäletama. Tulevad Astrov, kes on vintis ning Telegin, kitarriga. Arsti tahab lällata, käib Teleginile peale, et too kitarri mängiks isegi siis, kui kõik teised majas juba magavad. Astrov tõdeb, et ta muutub banaalseks kui ta on joonud. Tuleb Sonja, kes on pahane, et Vanja end jälle n.-ö. koos doktoriga on purju joonud, sest tarvis on tegeleda heinatöödega, mitte pettekujutelmades istuda. Sonja palub doktorit, et ta ei joodaks endam Vanjat täis ning peale pikka jutu ajamist lubab, et ta ei joo ise ka enam kunagi. Sonja teeb
kihisevat latentust ra kasutada.Kaupo Meieli Eesti elulood on hea kingitus,mida kambakesi lugeda.Meiel mngib kibefraaside ja snadega teraselt ja lustakalt nagu koolipoiss,kes on avastanud keele eri tasandidja mitmethenduslikkuse. Lk 402-403 Hando Runneli Armukahi sisaldab lhikesi,suuremalt jaolt neljarealisi rahva-ja lorilaulilikke armusalme.Eks see ole maitseksimus,kas lori poole kippuv rahvalaullikkus istub vi mitte.Gregor Elmi debtkogu Varastatud jalajlg on kohati sdimatult naljakas nagu vintis naksitralli jmisemine.Siiski vajub suur osa tekste hredaks lobaks,tegu on sna juhuslike kopsatuste luulega.Esa Tariku Kompuutertomograafilise madalatiheda mana krgtenoloogilise taaskasutusteraapia tautoloogia on viril vrasnaline keelemngujaburdus,kus ehk mni ksik fraasileid ju esineb,ent mte tuterdab niisama ringi. Lk 404-405 Loitsiv laul,punkrock ja iluluule Eks laul ole luule eelkija ja eesti luuletajadki tahavad laulda,lhenedes
Sellega et me näitame, et keegi on probleemides kannatanu, sellest ei piisa. Peame veel tõestama, et ohver on kõrge moraaliga armas inimene, kellele on tehtud äärmiselt kahju. Publik ei võta kannatanut vastu, kui ei ole valmis tunnistama ohvrina. Kui kannatanu on kaasvastutav. Kui tunneme, et kannatanu natuke ise süüdi. kikas näitab klippi purjus habememega mehest. Meie auditoorium ei tunne kaasa. Selle konkreetse inimese tööpuudus vaatas meile näkku tööintervjuul vintis peaga. Oli oma hädas süüdi. Meil tavas juba ette alkohoolikuid ja prostituute tembeldada ebamoraalseteks inimesteks. publik ei tunne kannatanule kaasa, kui ohver ise süüdi või kaasvastutav. Siis kui kahju on väike ega siis, kui kannatanu ette projekteeritud halva inimesena. Viimase kohta teavad rääkida, kes seisavad prostituutide huvide eest. Avalikkust raske veenda prostile kaasa tundma, sest eelarvammus juba selline, et
Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kellasid helistama nagu oleks sinna kosjalised tulnud. See tegi Liisi ja Mareti meele rõõmsaks, kuid samas ka kurvaks sest nad ei oleks kunagi suutnud arvata et Joosep Liisile nii kosja tuleb. Räägiti juttu, joodi viina ning lauldi. Viimaks läksid kosjalised minema, hobusele seoti kellad külge. Juhtus aga nii et hobune hakkas ümber sauna jooksma ja kelladega kolistama. Joosep ei suutnud teda oma vintis peaga kinni hoida. Nad arvasid et keegi ei kuule kellasid kuid Andres tuli nende peale isegi majast välja ja püüdis aru saada kust poolt need tulevad. Sellest ta aga aru ei saanud, kuid kahtlustas et Liisil oli kosjas käidud. Hommikul pakkus salaja Maret Marile ja teistele ka magusat viina ning rääkis mis õhtul toimunud oli. Isa ei saanud aga sellest midagi teada mis täpsemalt juhtus. Noored käisid õpetaja juures ja
Meeme teadis öelda, et pole olemas sõnajalaõit, kuid on siiski võti, mis tuleb ise õige inimese kätte, kui selleks vastav aeg on, ta jätkas veinijoomist ja poisid läksid koju 6. - Meeme sõnadele mõeldes hakkas Leemet tasahaaval neid mõistma ja uskuma, et võtmeks on Meeme kingitud sõrmus nahkses kotis, kuna selle saamine oli väga kummaline ja seda sõrmust ei hoitud nii nagu teisi ehteid - samas võis Meeme puhul tegemist olla vintis inimese vembuga ja Leemet hakkas onult tema kohta pärima, selgus, et Meeme oli kunagi olnud tark ja vapper sõdur, keda keegi kuulata ei tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks
Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kellasid helistama nagu oleks sinna kosjalised tulnud. See tegi Liisi ja Mareti meele rõõmsaks, kuid samas ka kurvaks sest nad ei oleks kunagi suutnud arvata et Joosep Liisile nii kosja tuleb. Räägiti juttu, joodi viina ning lauldi. Viimaks läksid kosjalised minema, hobusele seoti kellad külge. Juhtus aga nii et hobune hakkas ümber sauna jooksma ja kelladega kolistama. Joosep ei suutnud teda oma vintis peaga kinni hoida. Nad arvasid et keegi ei kuule kellasid kuid Andres tuli nende peale isegi majast välja ja püüdis aru saada kust poolt need tulevad. Sellest ta aga aru ei saanud, kuid kahtlustas et Liisil oli kosjas käidud. Hommikul pakkus salaja Maret Marile ja teistele ka magusat viina ning rääkis mis õhtul toimunud oli. Isa ei saanud aga sellest midagi teada mis täpsemalt juhtus. Noored käisid õpetaja juures ja rääkisid et tahavad abielluda
vingerpussi mängima. Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kellasid helistama nagu oleks sinna kosjalised tulnud. See tegi Liisi ja Mareti meele rõõmsaks, kuid samas ka kurvaks sest nad ei oleks kunagi suutnud arvata et Joosep Liisile nii kosja tuleb. Räägiti juttu, joodi viina ning lauldi. Viimaks läksid kosjalised minema, hobusele seoti kellad külge. Juhtus aga nii et hobune hakkas ümber sauna jooksma ja kelladega kolistama. Joosep ei suutnud teda oma vintis peaga kinni hoida. Nad arvasid et keegi ei kuule kellasid kuid Andres tuli nende peale isegi majast välja ja püüdis aru saada kust poolt need tulevad. Sellest ta aga aru ei saanud, kuid kahtlustas et Liisil oli kosjas käidud. Hommikul pakkus salaja Maret Marile ja teistele ka magusat viina ning rääkis mis õhtul toimunud oli. Isa ei saanud aga sellest midagi teada mis täpsemalt juhtus. Noored käisid õpetaja
19 selle surmavaenlased on enamlased. Pärast Klooga laagrist eluga pääsemist õpetas ta, et fasism on inimkonna suurim vaenlane. Teda peeti heaks õpetajaks. Kui ta sai seitsmekümne viieseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleks ta varasest lapsepõlvest saati tulihingeline kommunist olnud ja lepakoorest pasunal Marseljeesi puhunud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.51. Albert Kotkas Sünnikoht: Harala Lugu: Kuuekümneselt vintis peaga pidas ta Harala rahvamajas oma elu pikima kõne, kui küsis lektorilt, vanalt Meinhard Varikult: "Milline poliitiline vahe on põllumehe ja karjakasvataja vahel?" Lektor vaatas teda imestunult üle prillide. Albert kargas püsti, lõi poolkasuka hõlmad laiali ja hüüdis käriseva häälega: "Tehke minust pilti kah! Ai trullallaa! Ai trallallaa!" Perekond: Vend Haljand Kotkas. Surmapõhjus: loomulik surm 4.52. O. Rätt Sünnikoht: Harala
annaabi.ee 
