2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik
Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse. Neid
Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arvatavasti esimesed eurooplased, kes avastasid Põhja-Ameerika ning rajasid sinna oma asunduse Vinlandi ja jäid paigale umbes 150 aastaks. Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud
Gröönimaalt lõunasse Lääneookeani kaugemaisse tundmatutesse osadesse 11 avastasid teekaaslased Bjarni ja Leifr Eiriksson läbi jää lõunasse purjetades jumala tahtel uue, väga viljaka maa, kus leidus isegi viinapuid, mispärast nad andsid saarele nimeks Vinland..." (Ceram 1978:22). * Lisa 2. (Joonis 1, 2 ja 3) 1965. aastal järgnenud publikatsioonile "The Vinland Map" kirjutab Vietor : "Vinlandi kaart on mõlema Ameerika kõigi osade vanim tuntud ja kindlaks tehtud kartograafiline kujutus ja sisaldab nii üllatavalt täpse Gröönimaa kontuuri, et ta väga hästi võiks olla praktiliste kogemuste alusel tehtud. Kui see osa kaardist on valminud põhjas, tõenäoliselt Islandil, nagu mr. Skelton oletab, siis kujutab see endast muistse Põhjamaade kartograafia ainsat säilinud näidist. Juhul kui neid lõppjäreldusi aktsepteeritakse, tulenevad sellest kaugeleulatuvad järeldused nii
Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse
Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse
Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri. 3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid riiki püsiväärtusega teadmised ja ideed. Nüüdseks on viikingitest saanud norralased, rootslased ja taanlased. Keskajal (aastal 1130) toimus rahvaarvu plahvatuslik kasv, kiriku seesmine konsolideerumine ning linnade teke ja areng, seda aega nimetatakse keskaja kõrgpunktiks
Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed. Nad rüüstasid Iirimaad, Inglismaad, Põhja-Saksamaad, Prantsusmaad ja Venemaad. Aastal 911 said viikingid enda valdusesse Põhja-Prantsusmaa, mida kutsutakse Normandiaks. Nemad avastasid Islandi saare, Gröönimaa ja Vinlandi. Aastal 1000 jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingid rajasid Vana-Vene riigi. 9. sajandil oli Novgorod Vene üks jõukamaid linnu. Rjurik oli viikingite väepealik. Pärast tema surma sai nende pealikuks Oleg (Helga). Nad vallutasid Kiievi. Samuti rajasid nad Taani riigi. 9.sajandi lõpuks oli Taani riigi koosseisus Norra&Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Viikingitel oli ruunikivi. Nende tähemärgid olid ruunid. USK viikingid austasid mitmeid jumalaid.
läheduses Genua laevu, haavata saanud Kolumbus pääses Portugali randa, kust ta saadeti Lissaboni, kus elas ta vend Bartolomeo. Kaardijoonestajast venna kõrval tutvus Kolumbus merekaartidega. Temast sai väikeettevõtja, kes vedas suhkrut Madeiralt Genuasse. Mõnede ajaloolaste väiteid, et Kolumbus sooritas Portugalist mereretki ka Inglismaale ja Iirimaale ning külastas koguni Islandit (Tile saart), kus ta võis lugeda vanu saagasid viikingite retkedest Gröönimaale ja Vinlandi, tuleb pidada üksnes oletusteks. Portugalis abiellus Kolumbus 1478. aastal kõrgaadli hulka kuuluva Perestrellode peretütre Felipaga. Abielu edendas Kolumbuse meresõitja karjääri, mida dokumenteerivad teated, et ta osales 1482-1483 või 1483-1484 portugallaste ekspeditsioonis Lääne-Aafrikasse ja viibis Portugali tugipunktis Sao Jorge da Mina kindluses. Kolumbuse esimene naine Felipa suri poeg Diegot sünnitades. 1488. aastal
normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed. Viikingid rüüstasid regulaarselt Iirimaad, Inglismaad, Põhja Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911. said viikingid endale piirkonna Põhja- Prantsusmaal, mida kasutatakse Normanndiaks. Nemad avastasid Islandi, Gröönimaa, Vinlandi. Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingite riigid, kolooniad Vana vene riik oli 9. sajandil üks kõige jõukamaid linnasid. Venelastel oli Novgorod uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks. Peale Rjuriku surma asus valitsejaks Oleg. Nad vallutasid Kiievi, rajasid Taani riigi. 9. sajandi lõpp ja 11. alguseks kuulus Taani riigi koosseisu Norra ja Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Põhja- Ameerikasse.
1014-1015. Rasket mereretke juhtisid Erikri tütar Freydis ja Thorfinn. 1015. aastal sündis Vinlandis Straumfjordis Erikr Punase ühe poja lesel Gudridil ja tema uuel abikaasal Thorfinnil poeg, kellele pandi nimeks Snorro. Tema on ka esimene valge inimene, kes sündis Uues Maailmas. Hiljem oli Snorro tähtis mees Gröönimaa asundustes. Viikingite retked Põhja-Ameerikasse olid teada ka mujal Euroopas. Bremeni Aadama kroonikas aastast 1075 leiame ka Vinlandi nime. Ometi ei jäänud need retklejad Ameerikasse pidama ega jätnud oma külaskäigust maha ka märgatavaid jälgi. Lisaks algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Need, kes olid jäänud elama Ameerikasse, segunesid põliselanikega. Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heleda nahaga ja blonde indiaanlasi. 1960. aastal kaevati muistne viikingite asula välja L´Anse aux Meadowsis
annaabi.ee 
