VILLA KVALITEET JA TEHNOLOOGILISED OMADUSED Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas (kevadel), et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljas olevast villast lühemaks). Pöetud vill sisaldab rasuhigi, niiskust, söödaosi, tolmu, liiva, sõnnikut (33...55%). Normaalseks võib pidada kui 10 kg pöetud villast saab 5...6 kg puhasvilla. Villa peenus on üks tähtsamaid villa omadusi. Selle all mõistetakse villkarva läbimõõtu (mikronites). Olenevalt tõust kõigub villa peenus väga suurtes piirides. LAMBAVILLA OMADUSED Villa läige. See omadus tuleneb peamiselt villkarva soomuskihi ehitusest. Eristatakse: hõbejat, siidjat, klaasjat, mattläiget. Eesti lammaste vill on siidja või hõbeja läikega.Läike hindamiseks peab vill olema pestud. Villa pehmust ja karedust hinnatakse praktikas käega katsudes. Mida pehmem, õrnem ja siidisem on vill, seda väärtuslikum ta on. Villa värvus
Pügatud lambaid mahub ka rohkem samasse sulgu ning loomadel esineb vähem nn. kuumastressi kevadtalvisel perioodil kui väljas õhutemperatuur on hakanud kiiresti tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas. 7.Lambavilla kvaliteedinäitajad Villa kvaliteet on määratud villakut moodustavate üksikute villakarvade omadustest. Villak koosneb erinevatest villasäukudest ja need koosnevad üksikutest villakarvadest(alus ülemineku, pealis, ohe või surnud villakarvad)Villa kvaliteeti mõjutavad villkarva füüsikalised e. tehnilised omadused.Villkarval on väga palju erinevaid tehnilisi omadusi (peenus, pikkus, tugevus,säbarus, venitatavus, vetruvus, elastsus, vormitatavus, läige, värvus, niiskus,hügroskoopsus jm.). Mõned nimetatud omadustest on lõpptoodangu kvaliteeti silmas pidades olulisemad teistest. Alljärgnevalt keskendume põhiliselt just nendele tehnilistele omadustele, mis viimaste aastate uurimistöö tulemustel on kõige enam seotud villast toodete lõppkvaliteediga
Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni Villa kvaliteet Villkarval on väga palju erinevaid tehnilisi omadusi (peenus, pikkus, tugevus, säbarus, venitatavus, vetruvus, elastsus, vormitatavus, läige, värvus, niiskus, hügroskoopsus jm.). Mõned nimetatud omadustest on lõpptoodangu kvaliteeti silmas pidades olulisemad teistest. Villkarva diameeter e. üldisemalt villa peenus on tähtsaim villa kvaliteeti iseloomustav omadus, sest peenemast villast on võimalik teha parema kvaliteediga (eelkõige pehmemat, ühtlasemat ja suurema väljatulekuga) lõnga ja riiet. Peenuse täpseks määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset optilist või lasertehnikat. Villa peenust saab ekspert hinnata ka silma järgi
Kui on jõutud kaela osani, siis keeratakse kaela osa tugevasti keerdu ja fikseeritakse sellega kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni Villkarvade ehitus Villkarvade ehituse histoloogilised uurimused on näidanud, et villkarvad võivad koosneda 3 erinevast kihist:soomuskihist, koorkihist või säsikihist (joonis). Villkarva histoloogiline ehitus. Soomusrakud katavad villkarva nagu soomused. Soomuskihile järgneb käävjatest rakkudest koosnev koorkiht, millele järgneb mitmes suuruses rakkudega säsikiht (http://www.wool.com) 1. Soomuskiht e. kutikula on mitmesuguse kuju ja suurusega ühekihiliselt asetatud soomusrakkude kiht, mis katab villkarva katusekivitaoliselt, ülehaaravalt. Ta annab villale läike ja ka paljud tehnilised omadused. 2. Koorkiht e. korteks moodustab enamuse (alus-ja üleminekuvillkarvad) või väiksema
praht välja. Seejärel villaku ääred keeratakse kokku ning alustatakse saba poolt villaku kokku rullimist. Kui on jõutud kaela osani, siis keeratakse kaela osa tugevasti keerdu ja fikseeritakse sellega kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet Villa kvaliteeti mõjutavad villkarva füüsikalised e. tehnilised omadused. Villkarval on väga palju erinevaid tehnilisi omadusi (peenus, pikkus, tugevus, säbarus, venitatavus, vetruvus, elastsus, vormitatavus, läige, värvus, niiskus, hügroskoopsus jm.). Mõned nimetatud omadustest on lõpptoodangu kvaliteeti silmas pidades olulisemad teistest. Alljärgnevalt keskendume põhiliselt just nendele tehnilistele omadustele, mis viimaste aastate uurimistöö tulemustel on kõige enam seotud villast toodete lõppkvaliteediga.
kvaliteedi hindamine-DFD liha-tume liha,kaasneb rida tehnol. ,majanduslikke ja organoleptilisi probleeme. PSE- hele liha,vesine pH on tähtis liha omadusMunajõudluse hindamine-hinnatakse munade arvu ja nende kogumassi(munamassi)järgi aastas linnu kohta.Villajõudluse hindamine-hinnatakse kvaliteedi ja koguse alusel. Aastane saastavilla(pesemata villa)toodang määratakse pärast pügamist.saadakse puhasvill. Villa peenus on villkarva keskmine jämedus,mis määratakse kindlaks mikroskoopiliselt villkarva mõõtmisega. Villa pikkus on tehnoloogiliselt seisukohalt tähtis villa omadus, mis määratakse kindlaks joonlauaga.Tööjõudluse hindamine-hinnatakse liikumiskiirust sammus ja traavis,koorma raskus sõltub hobuse kehamassist.Aretusväärtus,selle hindamise komponendid-aretusväärtus on looma vanemate väärtus.
koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm) koosnedes soomus-, koor- ja säsikihist. Surnud villkarvad on ilma läiketa, värvumatud, sirged ja tugeva säsikihiga (säsikiht võtab enda alla enamuse villkarva mahust) , mida on tinglikult hakatud selliselt nimetama, sest nad ei ole kasvu lõpetanud. Ohevillkarvad on lühikesed (1..2.5 cm), säbaruseta, sarnased pealis- ja surnud villkarvade ehitusega, millega on kaetud lambal pea ja jalgade alaosa. Kempkarvad on ohevillkarvade sarnased, valge värvusega ja rabedad. Ka nende olemasolu villakus ei ole soovitav. 5 EESTI TUMEDAPEALINE LAMMAS
LAMBAD Kõrvade areng * normaalsed kõrvad Lühikesed kõrvad kõrvadeta 1:2:1 Karakull-lammaste 2:1 villa värvus *** Hall - must Villa värvus *** Valge - must 3:1 Saba areng Sabata - sabaga 3:1 Villkarva säbarus * sirge (vaibavill) Vähese säbarusega säbar 1:2:1 Villkarva jämedus ** Jämevill - peenvill 3:1 KARUSLOOMAD Naaritsate karvkatte pruun (standard) - plaatina jt. mutandid 3 : 1 värvus Karvkatte pikkus Normaalne - lühikarvaline (reks); 3 : 1
pardid 100 muna aastas ja haned 30 muna aastas ja kalkunid 75-100 muna aastas, vutt 260...310 muna aastas. keskmine muna mass >60 grammi (kana puhul). 46. Villajõudluse hindamine hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. aastane saastasvillatoodang määratakse pügamisel. pesemisel eemaldatakse rasuhigi ja prügi. puhasvillamäär on puhasvilla osatähtsus saastasvillas: jämevillalammastel 70% ja peenvillalammastel 25-60%. villa peenus määratakse 2 viisil: mikroskoobi abil villkarva läbimõõdu määramine või võrdlus etaloniga. kvaliteedinumber näitab: mitu kammvillkedruse vihti võib ühest inglise naelast villast ketramisel saada; iga viht peab sisaldama 560 jardi lõnga. standardne villa pikkus on 7,5 cm, lühem on kraasvill. üle 9cm pikkune vill on kammvill. villal hinnatakse veel säbarust, ühtlikkust, tihedust, tugevust, venitavust, vetruvust ja elastsust. eesti tumeda- või valgepealine lammas annab keskmiselt 3-4,5 kg
Varre tipul asub üksainus püstine 1,4-2 cm pikk pähik. Õiekate puudub, õit ümbritsevad karvad, mis pärast õitsemist tugevasti pikenevad ja meenutavad siis valgeid villatutte. Taim õitseb aprillis, mais; viljub juulis. Viljaks on kolmekan-diline pähklike, millel 1,5- 3 cm pikkused siidjalt läikivad valged karvakesed. Kasutamine: turba moodustajana suurema tähtsusega kui teised villpea liigid. Pähikutest saadavat villkarva on kasutatud tekstiilitööstuses, segatuna villa, siidi või peenvillaga, patjadeks jne. Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks. Tundrates omab suurt tähtsust põhjapõtrade lisasöödana kevadel ja talvel samblike kõrval. RABAMURAKAS Rubus chamaemorus; nimi tuletatud sõnadest ruber punane ja hamai madal, mauros must; morus mooruspuu; rabamuraka lehed ja viljad meenutavad pisut mooruspuud. Sugukond roosõielised.
annaabi.ee 
