a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg. Lammas elab tavaliselt 10 aastat ( max 18 a) Kõige rohkem tallesid Eestis on ühel lambal 6. Kõige raskem lammas Eestis 135 kg. Lammaste mass: emased: 55 -65, isased 80 - 90 kg ja Kõige kiiremini on Eestis lammast pöetud 30 sekundiga. Kõige suurema villatoodanguga lammas Eestis 9,5 kg villa aastas. Kõige pikema villaga lammas Eestis karv kasvab aastas ca 18 cm. Lambaid ja kitsi tuleb sööta 100% mahesöödaga. KANAD 2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna Normaalne kanatibu kaalub 36...40 g. Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg Koorunud broileritibud kaaluvad keskmiselt 38...41 g. Suurim kanamunade tööstusliku tootmise majand oli Tallinna Linnuvabrik Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas
Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane eesti maalammas( aborigeenne põhja sabalülilammas) isane srapsiri lihalammas. Et parandajad ( lihajõudluse/kvaliteedi parandamine) suffolki tõug- isastõuna kasutusel silmapaistvate lihavormidega oxford down- annab pikemaid lihakehasid, tailiha hulga suurenemine. Saadakse valget peenevillalist lõnga. Suurema kehamassi ning villatoodanguga, kuid samas madalama viljakuse ja jämedama villaga. 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane: eesti maalammas jai sane sevioti lammas Ev parandajad ( liha jõudlust ja kvaliteeti parandavad) Tekseli lihatõug- lihakehad head Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest) Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga,
aastat, kui Eestisse imporditi Rootsist inglise päritoluga 23 šropširi jäära ja 26 utte eesmärgiga parandada nende abil eesti maalammast. Seega eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Lammaste jõudluskontrollis osales 2007.aasta 1. jaanuari seisuga 3611 eesti tumedapealist utte 24 erinevast karjast. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti tumedapealiste uttede tiinestumine oli 2010. aastal 84,5 % ning uttede viljakus oli 1,56 talle poeginud ute kohta. Kõikide eesti tumedapealiste karjade keskmisena oli talledel 100
2.Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust
a. 45 sropsirit Rootsist. Imporditud lambaid kasutati nn. jäärajaamades, kus igal aastal paaritati nendega ca 40000-50000 eesti 10 kohalikku maalammast. Nii saadi tumedapealiste lammaste populatsioon Eestis, kelle sropsiri ja sropsiri ja eesti maalammaste ristandeid kutsuti kodanlikus Eestis sropsiri lammasteks Jõudlus, arvukus Varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 Nm). Üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevrra madalama viljakuse ja jamedama villaga. Villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta Tõufarme 2005 27, 2007 24, lambaid 2005 2153 (57%), 2007 3611 (55%) 3. Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Ajalugu Eesti valgepealise lambatõu teadlikuma aretuse alguseks peetakse 1926.a. kui alustati inglise päritoluga sevioti (ing. k
Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 100 päeva kehamass 24,2 kg. Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas.
2009. a ongi A. Ä. Idvandi eestvõttel loodud Kihnu Maalambakasvatajate Selts. Riikliku tunnustust iseseisva tõuna ei ole nimetatud lambaid veel saanud. Eesti tumedapealine lambatõug Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 1, tabel 2). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg javiljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta (vt. tabel 1, tabel 2). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksfordauni(Oxford Down) lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade
Pea on massiivne, lihastik on küllalt mahukas.Iseloomult on küllalt rahulikud ja aeglase reageeringuga. 24. loomade siseehitus ehk interjöör Nahk katab ja kaitseb organismi: · väliselt karvastiku tihedus, pikkus ja karva jämedus, · on seoses naha paksuse ja struktuuriga. · Mikrostruktuuri iseloomustab kollageenkimpude asetus ja läbimõõt. · Higi- ja rasunäärmete tihedus ja tegevpinna suurus, on positiivses seoses lehmade piima- ja lammaste villatoodanguga. · Luustiku jämedus on määratav kämblaluu ümbermõõduga, tugevus ristlõike pinnal Haversi kanalite arvu ja läbimõõdu järgi. · Lihastik maht on prognoositav väliselt ja kaasajal ka mõõdetav ultraheli abil. · Lihase struktuur on otsustav liha kvaliteedile: lihaskiudude jämedus ja kuju. · Marmorilisus ja õrnus: läbikasvamine side- ja rasvkoega. · Eelistus lihaveisel, -lammastel ja peekonsigadel. 25
jõudlusnäitajad, luua aretusprogramm, aretada ja valida neid vastavas suunas, et nendele loomadele kinnistuksid tõule iseloomulikud tunnused. 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade
lammaste kasutamise tulemusena loodi tugeva tervise, hea söödakasutusega tumedapealised lambad. 1958 tunnistati eesti tumedapealine lambatõuks. puhasaretuse kõrval kasutatud parandajatena läti tumedapealist ja saksa mustapealist lammast ning oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. eesti tumedapealistel lammastel on pea ja jalad kaetud mustade villkarvadega. ute keskmine aasta villatoodang 4-5kg. lambad on suurema kehamassiga, tugevama luustiku ja suurema villatoodanguga. pea näoosa ja jalad kaetud villaga. 83. Eesti hobusetõud tori tõug- tõu esiisa herman, kes toodi eestisse koos vendade ja isaga panid oma homogeense ja suurearvulise järglaskonnaga aluse tori tõule. varasemal ajal jaotati tori tõug tüsedaks ja kergeks. tüübilt kujutas tori tõug endast keskmise suurusega, kuiva tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihastikuga ja tugeva luustikuga universaalset põllumajandushobust, keda kasutati edukalt põllu- ja transporttöödel
annaabi.ee 
