Seened. Nele Terase lotu kõ 1. Nimetage peamised viljelevad seeneliigid ning nende kasvatamise eelised ja puudused. Esitage palun eelised ja puudused liikide kaupa. Eestis on söödavaid seeneliike umbes 300. Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon: positiivsed-kasvatamisel on eeliseks tema ammune tuntus ja kultiveerimise täpselt väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele. Austerservik:
on tingitud kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav niiskusesisaldus, õhutemperatuuri suurem kõikumine). Mõnedele kurkisortidele on see omane, kuid meie kurgisortidele mitte, seega meie kurkide mõru maitse võib olla tingitud vaid ebasoodsatest kasvutingimustest. KURKIDE KASVATAMINE Kurkide kasvatamisel peab meeles pidama, et kurk on soojanõudja. Soojust on eriti vaja kurkide õitsemise ja viljumise ajal. Sellel ajal, kui öine temperatuur langeb isegi alla 18 kraadi, viljumine aeglustub. Pikem temperatuuri langus alla 10 kraadi ja madalamale, siis kurgi kasv peatub ja kurk võib isegi hävida. Kurk kasvab peamiselt öösiti, kui toimub orgaaniliste ainete lagundamine lehtedes ja toitainete ülekanne viljadesse. Pikk päev kiirendab kurgi õitsemist, arendab naisõisi, tagab kiirema viljasaagi, kurk on valgusearmastaja. Kõige rohkem nõuab kurk vett kui tulevad rohelised viljad
fosforit kui kaaliumi ning kaltsiumi ja kaaliumist 23 korda rohkem lämmastikku. Kaltsiumivajadus on ühesugune kogu kasvuperioodi jooksul. (http://www.agri.ee) Erinevatel eluperioodidel vajab tomat erinevaid kasvutingimusi. Nii võivad nad kasvada ja viljuda nii pika päeva tingimustes kui ka pideva valgustatuse korral. Lühikest päeva vajab tomat ainult istikustaadiumis. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomati veevajadus on eriti suur õiepungade moodustumise- ja viljumise ajal. Veepuuduse korral laseb tomat õienuppudel maha langeda. Kui veepuudus tekib viljade moodustumise ajal, siis põhjustab see tipumädaniku teket. Vaatamata viljade kiirenenud küpsemisele saagikus langeb. Kui viljumise ajal vahelduvad järsult kuiv ja niiske periood, siis viljad lõhenevad. Samas ei talu tomatitaim põhjavee lähedust, kuna juurtel tekib siis õhupuudus ja nende kasv aeglustub. Pinnase liigniikuse korral venivad taimed välja ja intensiivistub lehtede kasv. (http://www
Sobib hästi koos teiste varakevadiste maitsetaimede - murulaugu, tilli, peterselli, kurgirohu, estragoni, leesputke ja aedharaputkega. Oblikat võib lisada kõikidesse köögivilja hautistesse, mille maitsestamiseks sobib küüslauk ja till. Hapuoblikas on 30-100 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim tatarliste sugukonnast. Vars on ülaosast harunenud, lehed noolja alusega, veidi lihakad, sirgeservalised, hapu maitsega.Õisik on pikk pööris, viljumise ajal enamasti punakas. Õitseb juunist augustini. Kasvab kõikjal metsikuna niitudel, teeservadel, kraavikallastel, jõe- ja järvekallastel. Kultuurtaimena kasvatatakse euroopa aladel, vähem eesti aedades. Oma meeldiva hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse teda kasutada toorena, värskena. Samas võib teda konserveerida, soolata, kuivatada ja isegi suhkruhoidisena valmistada. Hapuoblikas toiduks
varajane paljunemine/pooldumine,süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks nt:footontroofne ainurakne Chlorella 5 24. Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes,kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed(ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju .Viljumise ajal lehtedes vähem varusid kui säilitamiseks vajalik nt:riis 25. Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid Algselt samuti kõrge fotosünteesivõime ja suur FS rakkude suhtarv ;peale optimaalse vegetatiivse osa moodustamist põhilised varud akumuleeritakse, Õitsemine toimub alles siis kui piisavad varud moodustatud. Talub ebasoodsat keskkonda kauem nt :Nõges,banaan 26. Kirjelda FS produktide allokatsiooni pikaajalist strateegiat. Too näiteid
paljunemine/pooldumine, süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks (nt fototroofne ainurakne Chlorella) 21 Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes,kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed(ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju .Viljumise ajal lehtedes vähem varusid kui säilitamiseks vajalik (nt riis) 22 Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid Algselt samuti kõrge fotosünteesivõime ja suur FS rakkude suhtarv ;peale optimaalse vegetatiivse osa moodustamist põhilised varud akumuleeritakse, Õitsemine toimub alles siis kui piisavad varud moodustatud. Talub ebasoodsat keskkonda kauem (nt nõges, banaan)
süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks (nt fototroofne ainurakne Chlorella) 24. Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes, kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed (ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju. Viljumise ajal lehtedes vähem varusid, kui säilitamiseks vajalik (nt riis) 25. Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid Algselt samuti kõrge fotosünteesivõime ja suur FS rakkude suhtarv; peale optimaalse vegetatiivse osa moodustamist põhilised varud akumuleeritakse, Õitsemine toimub alles siis, kui piisavad varud moodustatud. Talub ebasoodsat keskkonda kauem (nt nõges, banaan) 26. Kirjelda FS produktide allokatsiooni pikaajalist strateegiat. Too näiteid
1. taim 6 14 20 24 24 25 2. taim 21 22 29 31 36 38 3. taim 12 21 27 30 33 35 18 4 Tulemused Katse alguses istutatud 9 taimest hukkus vegetatsiooniperioodi jooksul kokku kaks taime. Kõige suurem väljalangevus: kaks istikut, oli toatingimustes kasvanud taimedel. Istikute väljalangemine toimus kogu ulatuses enne viljumise algust. Välis- ja kasvuhoonetingimustes taimed välja ei langenud. Kõigil välistingimustes kasvanud tomatitaimedel esines vegetatsiooniperioodi lõpus ruugehallituse poolt põhjustatud viljakahjustusi. 4.1 Katse tulemused kasvuhoone keskkonnas Kasvuhoonetingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 123cm (L max = 175cm, Lmin = 150cm) ja keskmine juurdekasv vegetatsiooniperioodi jooksul (L) oli 149,7cm (Lmax = 162,7cm, Lmin = 137,7cm). Kasvuhoonetingimustes kasvanud
pikkuseks. Suuruselt jäävad jänesvillad villpeadest tunduvalt maha, nad on enamasti vaid umbes paarikümne sentimeetri pikkused. Kuid niisamuti nagu villpeadel, on ka neil risoom, mille abil taimekogumikud võivad laieneda. Sellise paljunemisviisi tõttu kasvavad alpi jänesvilla taimed enamasti tiheda muruvaibana: väike laiguke siin, teine seal. Alpi jänesvilla kõrval kasvab meil veel raba-jänesvill. Nende erinevused on väga selgepiirilised. Raba-jänesvilla õisikus pole isegi viljumise ajal valgeid karvakesi peaaegu ollagi. Raba-jänesvillal on vaid mõned üksikud lühikesed karvakesed. Teise erinevusena on raba-jänesvilla kolmekandilised varred täiesti siledad, alpi jänesvilla omad aga veidi karedad. 7.2 Sookail Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad
lehe eluiga Võsu kõrgus konkurentsivõime Võsu mass konkurentsivõime, viljakus elukäik eluiga, ruumi hoidmine, häirimiste talumine Õitsemise ja viljumise iseärasused stressi vältimine, viljakus, häirimiste talumine Võsu(tüve) tihedus eluiga, süsiniku hoidmine Keskkonnatingimused Valgus 1.Puude ja põõsastega pärandkooslustel on valgustingused väga heterogeensed - seega on seal palju erinevaid elupaiku (N: puisniitudel kasvavad segiläbi metsa- ja niidutaimed) 2.Puud ja põõsad leevendavad ka kesksuvist leitsakut - muld ei kuiva liialt 3
Mätta seest kasvavad jäigad kõrred. Õied või õisikud: kitsad, kollakasrohelised pöörised. Õitseb mais-juulis. Liigi eritunnused: annab isekülvi. Kasvukoha nõuded: armastab mõõdukalt kuiva ja kobedat mulda, mis on kas neutraalse või nõrgalt leeliselise reaktsiooniga ning päikeselist kasvukohta. Kasutamine haljastuses: haguhein sobib suurepäraselt kiviaeda, looduslikku aeda, madalaks segaääriseks. On ilus ka rühmiti muru taustal. Eriti dekoratiivne õitsemise ja viljumise perioodil. Moodustab tihedaid murumättaid . Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11629 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/vesihaljas-haguhein/?category=9&panel=1 2.7 Piiphein (Luzula) Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid. Lehed: Kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja
puhul. Vastvalt riiklikele DOT (Denomination of Origin Tequila) ja NOM (Norma Officiale Mexicana de Calidad) määratlustele toodetakse ehtsat tekiilat ainult kindlalt piiritletud 200 km² suurusel maa-alal Mehhiko edelaosas. Lisaks Jaliscole, mis on parim ja vanim teadaolev sinise agaavi kasvupiirkond, hõlmab see veel nelja regiooni: Guanajuato, Tamaulipas, Nayarit, Michoacan. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 45 meetri kõrguseks, et siis õitsemise, viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus, vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Viljeldavatel agaaviväljadel, mille elutsükliks loetakse 812 aastat, ,,nuumatakse" piñasid sel teel, et nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha.
annaabi.ee 
