ajal looduslike väetiste kasutamine optimaalsel määral bioloogilise aktiivsuse soodustamine piisava koguse orgaanilise ainega mulla rikastamine saagikuse vähenemise mahepõllu muutumise tavaliseks põlluks viljakuse vähenemise Mahepõllu osakaal kogu põllumaast on 10,5% (2009) Euroopas viiendal kohal. EL keskmine 4,5% Kooslus on ikkagi suhteliselt haruldane, piltlikult 10 hektari peale 1 hektar on mahepõld. Viljavaheldust kasutatakse tänapäeval kõikjal Eestis ja reglementides ja määrustes on viljavahenduse rakendamine soovituslik http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahe_alustajatele_fin.pdf http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/mullaelustik-on-vaga-habras.d?id http://www.eria.ee/www/wp-content/uploads/2012/03/Vedels_PV.pdf http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CCIQFjAB&url=http%3A%2F %2Fak.rapina
Traditsioonilised toidud Eestis keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus
ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid
Mullastik: parim põllumuld on liivsavilõimisega Happesus: pH tase 57 olenevalt kultuurist Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA VAID INIMESE KAASABIL! KOOSLUSE PÜSIMISEKS PEAKS... jääma tegutsema inimfaktor (väetamine, putukatõrje jne) säilima klimaatilised tingimused (piisavalt sademeid ja päikesevalgust) kasvatama samu taimi monokultuurina. · Viljavaheldust peaks kasutama siis kui tekivad haigustekitajad või mullastiku tingimused halvenevad märgatavalt. TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Inimfaktori mõju vähenemine: haigustekitajate levik, putukate suurem mõju taimedele, umbrohtude levik Kliima muutumine: liigsed sademed või liigne päikesevalgus (kuivus) ei mõju hästi taimekasvule Teiste kultuuride kasvatamine: pigem mõjub hästinäiteks punase ristiku kasvatamine kobestab mulda ning
kokkuleppest jahinduse ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas. · Teadusuuringute ja seiresüsteemi arendamine ulukiasurkondade teaduspõhiseks kasutamiseks. · Jahimeeste koolitamine ja jahinduse maine kujundamine. Muld ja maakasutus Eesmärk 1: Keskkonnasõbralik mulla kasutamine Keskkonnasõbralik mulla kasutamine saavutatakse siis, kui toitainete ja orgaanilise aine bilanss on tasakaalus, põllud on optimaalse suurusega, rakendatakse viljavaheldust, välditakse liigseid ülesõite, põllutöö- ja ka metsatöömasinad ei ole väga rasked (maksimaalselt 10 t) ning taimekaitsevahendeid kasutatakse optimaalselt. Meetmed (tegevussuunad): · Mulla keskkonnasõbraliku kasutamise tagamiseks mulda terviklikult käsitleva poliitika väljatöötamine ja elluviimine. · Maakasutuse ja mulla seire- ja infosüsteemi arendamine maakasutuse suunamiseks mulla kui ressursi väärtust arvestades.
1. Kasutada keemilist tõrjet. Ei tohiks siiski unustada, et kasutaksime tõrjemeedet keskkonnale sõbralikes kogustes. 2. Kasvatada haiguskindlaid sorte ( nt hilise kasvuga Anti ja Ando, keskvalmivatest Reet ja varavalmivatest Jõgeva kollane). 3. Sorteerida hoolikalt seemnematerjali. Põllul esimeste haiguskollete tekkimisel pealsed eemaldada,et haigus ei saaks veega uhutud mulda. 4. Uuendada seemnematerjali. 5. Kasutada viljavaheldust (PRIA toetuste saajad on kohustuslik viljavaheldus). Tuleviku vaated on üsnagi hämarad. Olen kindel, et lehemädanikust täiesti ei vabane, sest meil jätkub küllaga väikeste maalappidega pidajaid, kes aastast aastasse kasvatavad samal maatükil kartulit mille seemet ei uuendata jne. Keemilise tõrje kasutamisel tasuks meeles pidada, et peale pritsimist ei saa kartulit vaost võtta pea ajani, mil koor hakkab kartulil kinni jääma.
ruutmeetri kohta. Seega 5000 m2 kulub 250000 g ehk 250 kg väetist. Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine Porgandi kasvatamise edukus sõltub üsna palju õigest kasvukoha valikust- millisel mullal ja millise eelkultuuri järel seda teha. Kuigi porgand teiste kultuuridega võrreldes talub iseendale järgnevust suhteliselt hästi, ei soovitata teda samal kohal kasvatada rohkem kui kaks aastat järjest. Teadlikult ja pidevalt on vaja rakendada viljavaheldust, seda ka kõigi ülejäänute aiakultuuride osas. Kultuuride järjestus võiks aastate lõikes skemaatiliselt kirjas olla aiapäevikus. Eelkultuurid Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt pastinaak, petersell, seller, till, köömen jt.). Samuti ei ole soovitav porgandit külvata liblikõieliste kultuuride järgi, kuna need suurendavad säilitushaiguste (valgemädanik, baktermädanik) nakatumise ohtu. Eelviljaks sobivad kapsad, kartul, kurk
ühe kultuuriga tuleb hoida teatud vahet, et pärssida teisel korral umbrohtude lisandumist - toksiinide eritumine juurtest ja fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas saaki ei tule (võime väetist juurde anda); teatud taimedele on toksilised juurte laguproduktid. Teraviljade puhul näiteks on nende endi laguproduktid mürgised. Probleemi tuleb kõrvaldada sellega, et kasutada viljavaheldust ja intensiivsemat harimist Mida kõrgem on mullaviljakus, seda väiksemat tagasilööki saagis põhjustavad vead viljavaheldusnõuetest kinnipidamisel. Kõrge mullaviljakus ja oskuslik väetiste kasutamine ei kaota eelvilja mõju järgnevale kultuurilr, vaid ainult vähendab. Näiteks põldhein tagab külvikorra kõrgema saagitaseme. Monokultuur Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal. 1. Oder 2. Oder 3. Oder 4. Oder 5
Mullaviljakuse säilitamine ja taastootmine on väga oluline. Mullaviljakus on mulla võime varustada taimi toitainete ja veega ning taimede juuri hapnikuga. Viljakus kujuneb loodusliku mullatekkeprotsessi ja inimtegevuse mõjul. Mulla võime toota biomassi sõltub mullaviljakusest ja ilmastikust. Mullaviljakuse säilitamine hõlmab erinevaid agrotehnilisi võtteid: süstemaatilist väetamist, muldade lupjamist, kivikoristust, veereziimi reguleerimist, viljavaheldust jne. Viljakuse taastootmiseta langeb mullaviljakus ja väheneb saagikus. Muldade kasutussobivuse määravad: · mulla omaduste vastavus kultuuride bioloogilistele nõuetele; · muldade harimiskindlus; · muldade haritavus. On üldteada, et erinevad kultuurid annavad erinevatel muldadel erinevaid saake. Näiteks lutsern annab kõrgeid saake lubjarikastel parasniisketel või isegi kuivadel muldadel, samal ajal niisketel ja happelistel muldadel selle kasvatamine ei õnnestu.
3) Põhu sissekünd NB! N 4) Harimise minimeerimine. 5) Väetistega tagasi sama palju kui saagiga eemaldatakse. Mulla tallamise vältimiseks ning vähendamiseks: 1) Väldi põllul liikumist kui muld on märg. 2) Vähenda põllust ülesõite, põld ei ole tee. 3) Hoia teljekoormused väiksed (alla 5 t). 4) Vähenda survet pinnaühikule, kasutades topeltrehve. 5) Säilita mulla hea struktuursus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus, kasutades orgaanilisi väetisi ja viljavaheldust. 6) Vähenda loomade liikumist märgadel aladel. (tehnorajad, sügavkobestamine) Erosiooni tõkestamine: 1. Kontuurkünd 6. Metsade istutamine, tühjade alade 2. Vahe- ja järelkultuuride kasvatamine rekultiveerimine. 3. Põllukaitseribad 7. Karjatamise piiramine 4. Künnita harimine st. otsekülv. 8. Terrassid 5. Mitmeaastaste kultuuride 9. Võitlus sooldumise vast kasvatamine
annaabi.ee 
