PÕLLUMAJANDUSE ARENG Autor: Laura-Marie Õun KARJAKASVATUS Loomi peeti väljas kus nad pidid ise sööki otsima. Lehmad andsid 3-5 liitrit piima (nüüd u 25 liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust)
kaheksa aasta järel adramaarevisjone. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid maid, aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka talupoegadeni viia. Iilmastik oli 17.-18.sajandil tänapäevaga võrreldas märkas kontinentaalsem ja põllumajanduseks ebasoodsam.Põllutöödeks sobiv aeg oli piiratum ning oht ikalduseks suurem kui varasematel või hilisemel sajanditel. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiuslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale lõppesid edutult. Talurahva olukord pärast Põhjasõda
Tavaliselt püüti eesti päritolu siiski maha salata. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid maid, aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka talupoegadeni viia. Infot võtsin: http://www.mois.ee/ajalugu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Talu Ajalugu õpik 5. Klassile Autorid: Eha Hergauk, Mart Laar, Maria Tilk. Pildid leidsin: http://www.hanila.ee/gfx/pildid/polli/polli_talu1_peksar.jpg http://www.evm.ee/failid/Image/Sassi-Jaani%20talu.jpg http://static1.album.ee/files/09/711/large_16609711_jzUk.jpg http://www.elmaritalu.ee/img/talubanner_300.jpg http://upload.wikimedia
sajandi lõpuni. 14.sajandi alguses tabasid Euroopat suured sajud. 15.sajandil jahenes kliima tunduvalt. 4. 1) sündimusest 2) suremusest 3) rahvastiku rändest 5. Põllumajanduses oli esiplaanil karjakasvatus. Peamiselt kasvatati veiseid, kuid ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem. Ei pööratud tähelepanu tõuaretusele. Loomad olid väikest kasvu. Peamine teravili oli nisu. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Lisaks teraviljale kasvatati mitmesuguseid köögivilju. 6. Raske ratasadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette rakendamisel tulid kasutusele rangid. Alates 11.sajandist hakati ka hobuste kapju rautama. 7. Talupojad olid maad harinud nii, et põllumaa jagati kaheks võrdseks osaks: üks pool
Püsivat lumikatet tekib ainult mägedes. Suved on soojad ja talved on külmad, vahetevahel ka soe, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas segametsade kamar-leetmullad, metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. On olemas ka üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse järgmiseid viljasorte nisu, oder, mais ning suhkrupeeti. Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule, aga on olemas ka kohad, kus mõned kultuurid kasvavad hästi. Põllumajandus Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud
loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka selle aja loomad väiksed, sitke lihaskonnaga ning andsid suhteliselt vähe liha ja piima. Lehm andis sel ajal 3-5l tänapäeval annab 25l. Kui Euroopa rahvaarv suurenes tehti haritavat põldu juurde ning seega jäi karjamaid üha vähemaks. Karjakasvatuse hiigelaeg saabus pärast Musta Surma, kui söötis põllud muutusid karjamaadeks. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer ja hirss. Tohutu võidukäigu tegi rukis, mis oli vähenõudlik ning kasvas peaaegu igal pool. Maaviljeluse areng oli otseselt seotud rahvaarvu tõusuga, sest suur maatükk viljakasvatuses toitis umbes 10-20 korda rohkem kui sama suur loomakasvatuse karjamaa. Lisaks teraviljale kasvatati ka mitmesuguseid köögivilju. Enim levinud olid naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed.
mõõnadega. Delhit häirisid Washingtoni head suhted Islamabadiga. Majandus Arenenud olid kergetööstus, näiteks naha ja puuvilla tootmine ning toiduainetööstus- suhkur ja tubakas. Mõningal määral ka mäetööstus. Pärast esimest iseseisvumist on valitsus teinud majanduse mahajäämuse kaotamiseks suuri jõupingutusi. Osa ettevõtteid riigistati, alustati maareformi. Põllumajanduse toodang hakkas suurenema 1960. aastate keskel, kui hakati kasvatama uusi, kõrge saagikusega viljasorte. Tõhustati väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, hakati rakendama uut põllumajanduse tehnikat. Väikemajandeis on algelise maaviljeluse ning puuduliku niisutuse ja väetamise pärast saak väike. Kiiresti kasvavat rahvastikku põllumajandus täielikult toita ei suuda. Kõige rohkem tera-ja kaunviljadest kasvatati riisi. Kasvatati ka vürtsi ja õlitaimi. Metsades saadi väärtuslikku puitu, vaiku ning ravimtaimi. 5
rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus
rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine – katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus
tasu imestada, et õiglus sageli tagaplaanile jäi (Tiidus 1997). PÕLLUMEHED Cicero on öelnud ,,Kõige hinnatavam on põllumajandus see on vaba mehe väärikas tegevusala" (Tiidus 1997; lk 212). Hinnati kõrgelt kõiksugu teadmisi, mis põlluharimisega seostusid. Tavaliselt keskenduti kindlale põllumajanduskultuuri kasvatamisele, tänu millele sai oma majapidamist paremini korraldada: aretati uusi viljasorte, loomatõuge ja pandi tähelepanekud kirja. Tänu orjatööle saadi suuri koguseid vilja, mille odavast müügist lõigati suurt kasu (2. saj e Kr muutus välisturu toodanguga konkureerimine võimatuks ja paljud põllumehed pankrotistusid neist said armuandidest elavad proletariaadid). Põllumehed kasvatasid peamiselt otra, nisu ja rukist kaera peeti umbrohuks. Viljakoristuseks kasutati algelisi lõikusmasinaid, mis eemaldasid vaid viljapea. Veoloomadena
parandusega tegelenud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruselts Tartus (põhikiri kinnitati 1900). Ühing edendas põllu ja metsataimede seemnekasvatust ja korraldas seemnemüüki sise ning välismaal. 1908. aastal asutas ta Balti Seemnekasvatuse Ühingu algatusel ja Vene põllutööministeeriumi abiga Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama, mida ta juhtis selle tegevuse lõpuni 1917. aastal. Seal aretas ja katsetas ta külmakindlaid rohu ja viljasorte. EAA, f. 2059, n .1, s. 2344 Harald von Rathlefi aruanne Nõmmiku katsejaama tegevusest 1909. aastal (äratrükk Balti Seemnekasvatuse Ühingu väljaandest Mitteilungen und Publicationen). EAA, f. 3239, n. 1, s. 8, l. 19 Harald von Rathlefi 5. detsembri 1917 kiri Balti Seemnekasvatuse Ühingu nõukogule Kirjas annab H. v. Rathlef teada, et sõja ajal on jaama tegevus katkenud ning, et ta on Nõmmiku talu maha
annaabi.ee 
