kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. /Kas ma Eestit unes nägin Iga eht südamelöök/
.. must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lendavast mesilinnust. ,,Ta lendab mesipuu poole"- ... ning hing, oh hing, sa raskel a´al- kuis ihkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja
" Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks. See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie mardipäeval oleks põlluvilja pärast vähem muretsetud kui karja pärast. Seda muret väljendavad kujukalt ülirohked ilmaennustused: kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; kui Sõel loojub mardiöösel heledalt, siis on oodata viljarikast aastat ja tüdrukutele head meheleminekuõnne; külm mardipäev tähendab ka sooja kadripäeva (kui Mart matab, siis Kadri kutsub, s.t. mardipäevane lumi toob kadripäevaks vihma). Mälestusi mardipäevast Minu ema mäletab mardipäevast , et nad maskeerisid end ära, panid kaltsakad riided selga, et keegi neid ära ei tunneks,laulsid laule(Eesti rahvalaule). Tookord pakuti:õunu,kommi,moosi,pähkleid,ahjust tulnud pirukaid,jäätist,aga mitte
b) Tüüpiline egiptuse seinamaal. Jahilkäik soos. Kord nägi vaarao unes, et ta seisab Niiluse kaldal ja sel hetkel väljub jõest seitse prisket lehma. Kui aga lehmad hakkasid kaldal rohtu sööma, tuli jõest veel seitse lehma, kuid need olid väga kõhnad ja viletsad. Mis aga kõige imelikum lahjad lehmad sõid suured ja prisked lehmad ära. Keegi ei suutnud vaarao unenägu ära seletada. Kutsuti kohale Joosep, kes rääkis järgmist. Seitse rammusat lehma tähendavad seitset viljarikast aastat, mil Egiptuses valitseb üldine heaolu. Siis järgneb seitse põua-aastat, mil mitte ainult Egiptuses, vaid ka naabermaades valitseb nälg. Joosep soovitas vaaraol põlluharijatelt üks viiendik saagist oma aitadesse koguda, et näljaajal oleks, millega rahvast toita. Vaarao taipas kohe, mis mehega tegemist, ja määras Joosepi kogu Egiptuse asevalitsejaks. See juhtus ajal, mil Joosep oli kolmkümmend aastat vana. Läkski nii, nagu Joosep oli ennustanud
b) Tüüpiline egiptuse seinamaal. Jahilkäik soos. Kord nägi vaarao unes, et ta seisab Niiluse kaldal ja sel hetkel väljub jõest seitse prisket lehma. Kui aga lehmad hakkasid kaldal rohtu sööma, tuli jõest veel seitse lehma, kuid need olid väga kõhnad ja viletsad. Mis aga kõige imelikum lahjad lehmad sõid suured ja prisked lehmad ära. Keegi ei suutnud vaarao unenägu ära seletada. Kutsuti kohale Joosep, kes rääkis järgmist. Seitse rammusat lehma tähendavad seitset viljarikast aastat, mil Egiptuses valitseb üldine heaolu. Siis järgneb seitse põua-aastat, mil mitte ainult Egiptuses, vaid ka naabermaades valitseb nälg. Joosep soovitas vaaraol põlluharijatelt üks viiendik saagist oma aitadesse koguda, et näljaajal oleks, millega rahvast toita. Vaarao taipas kohe, mis mehega tegemist, ja määras Joosepi kogu Egiptuse asevalitsejaks. See juhtus ajal, mil Joosep oli kolmkümmend aastat vana. Läkski nii, nagu Joosep oli ennustanud
- Kui märts on vihmane, on ka september vihmane. - Kui aprillis hanged aia ääres ja lumi visalt kaob, siis tuleb soe suvi. - Jürikuu soe lehekuu vilu. - Kui madusid enne jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi. - Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar. - Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus.
See, et tegevus toimub maal, tunneb ära samuti kirjelduste järgi: kari koju lääb, rammus punapäine ristikhein, õhtul jääb kõik aina vaiksemaks jne. Selles luuletuses on kirjeldatud ristikheina kui isikut. Luuletus on romantiline ja rahulik, kohati ka mõtlik. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletus on epiteetide rikas, seal leidub ka võrdlust ja isikustamist. Lemmikluuletus: Kas ma Eestit unes nägin? J. Liiv Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. Tõusku, tõusku valuvägi surmaorust ülesse, teed ta otsib, elujõgi, kuni jõuab merele.
Tähtpäev sai nime Taani kuninga Erik Hea poja Knudi mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula on saarerahva sõnutsi nälja ema, et “kui pole talvet talve ajal, siis pole suid suve ajal”. Näärikuu (jaanuari) härmatis aga tõotab viljarikast aastat ning kalureile juulis rohket saaki. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev) TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist
Astelpaju okste koores ja viljades on alkaloid serotoniini, millel on tähtis osa keerulistes erutus- ja pidurdusprotsessides ning närviimpulsside edastamises. Serotoniin kaitseb hästi organismi radioaktiivse kiirguse eest, samuti pidurdab ta kudede patoloogilist vohamist.(Raviomadused) 17 2.3 Küüslauk Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul. (Küüslauk ravib 47 haigust) Küüslaugus leidub väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga väga tugevaks bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks. Peale selle sisaldab küüslauk sulfiididest koosnevat lenduvat õli,
mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul (on ka teisi vorme). Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks.
düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul (on ka teisi vorme). Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks.
annaabi.ee 
