väed saabusid Tallinna ning sellega saadi esimene tugipunkt Eestis. Seni ordule kuulunud Tallinna üleminek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täieliku alistumist. Sellega oli Vana-Liivimaa langenud ning muutunud suureks rahvusvaheliseks võitluseks. Vana-Liivimaa alad olid jagatud nüüd kolme riigi vahel. Eesti alal olid Poola käes vaid Pärnu, Paide, Karksi ja Helme linnus. Tallinn koos lähema ümbruskonnaga oli läinud Rootsi valdusesse. Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond läksid Vene vägede valdusesse. 1600. aastal vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629. Aastani ja tõi kaasa laastavaid rüüsteretkeid. Edu saatis rootslasi ka võitluses Poolaga. 1625. aastal langes Tartu rootslaste kätte Tartu ning 1629.aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Sellest järeldub, et Rootsi tõusis sellega Läänemere piirkonna võimsamaks riigiks.
Alistumislepinguga samal päeval kinnitas Poola kuningas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. Ordu ja peapiiskopkond olid kapituleerunud Poolale(eestis pärnu, paide, karski ja helme linnus). Varem ordule kuulunud Tallinn koos lähema ümbruskonnaga Rootsile. Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna Vene vägedele. Saare-Lääni piiskopkond Taanile. Sõja tegelikud põhjused peitusid kaubandushuvides. Taani huvitus vabakaubandusest Venemaaga Narva kaudu, Rootsi püüdis Narva kaubandust takistada, sest soovis suunata Venemaaga kauplemist läbi oma võimu alla kuuluva Tallinna. Poola püüdis oma kaaperlaevastikuga tõkestada igasugust kauplemist Venemaaga. Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud mõisamehed endised ordu ja piiskoppide
väikesekatastroofi mõõtmeteni paisunudloodusõnnetusvaldavalt vaidvaralistekahjudega. Pärnus, 2005. aastajaanuaris Loodusõnnet us 8-12.jaanuarli 2005toimus katastroofilähedaneloodusõnnetuska Eestis. ÜleujutusedPärnu linnasja maakonnas, Haapsalu linnasja maakonnas ningsaartel. Samuti tuulemurd, hoonetekatustepurustused, elektrikatkestused ja muud tormikahjustusednii rannikualadel kui ka sisemaal (kuni Viljandini välja). Põhjus: Gudrun - "meri ajastuules üle". Haapsalu üleujutuspiir 9.jaanuar 2005 Ül e uj ut us e d Ee s t i Lääne r anni kul j a t or mi kahj us t us e d s i s e maal Reedel, 14. jaanuaril suundusEesti päästemeeskonna(EDRT) otsingu- japäästerühma vabatahtlikest liikmetest moodustatud10- liikmelineüksusPärnumaaleHäädemeestevalda, kusosaletakse
Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Poolale kuulsid Ordu ja Riia peapiiskopkonna alad. Rootsile Tallinn ja lähim ümbruskond. Narvast Viljandini Venemaa käes Saare-Lääne piiskopkond Taani käes Liivi sõja lõpp: 1578. aastal alustas Poola pealetungi venelaste vastu, ta tahtis vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud, kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused.
Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. 1940
ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt. Poole nõudis ordu alistumist. 28.11.1561- Vilniuse leping, ordu ja Riia ppk täielikult Sigismund II Augusti valitsemise all. Liivimaa aadli privileegid: usuvabadus, õigus täita riigiameteid, kohalik õiguskord ja avardas lääniõigust. Liivi sõda rahvusvaheline heitlus. Ordu ja ppk, Pärnu, Paide, Karksi, Helme linnus Poolale; Tallinn ja lähiümbrus Rootsi; Narvast Viljandini ja Tartu pk - Vene; Saare-Lääne Taani. 1560. Vene kõrvale, teised edasi. Rootsi võim Saare-Lääne pk ja Taanile Saaremaa. 1560ndad- Taani, Rootsi (edukas), Poola kaubandushuvid 1570 Vene sekkub, pakub Saaremaa asevalitsejale hertsog Magnusele Liivimaa kuninga kohta, Põltsamaa temale. Suvel Tallinna esimene piiramine Magnuse ja Vene vägedega, edutu ja katk. 1572. Ivan Julm vägesid juhatama, suurem osa Mandri-Eestist vallutati, jõudsid Saaremaale.
Juunin 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil, Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Venel, endine Saare-Lääne piiskopkond oli Taanil. Põhilise sõjajõu moodustasid mõisamehed, see tähendab endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat Liivimaa kuninga tiitlit. 1570. alustas Magnus koos Vene vägedega Tallina esimest piiramist
(üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult) 1558 langes keskaegne Liivimaa Moskva sõja ohvriks. Kui 14saj II poolel Liviimaa ja Vene suhted tasakaalus (sõjad-rahud, aga ükski ei domineerinud), siis 15saj tehti sõdu ka Novgorodiga. 1458-63 piirisõda Pihkva ja Tartu pk vahel. 1471 võitis Mosvka Ivan III Novgorodi väe ja 1478 liideti Novgorod Moskvaga. Poliitiline tasakaal muutus ja Liivimaa vastaseks sai suur-tugev Moskva. 1480-81 Vene-Liivi sõda. Venelased jõudsid Viljandini, sõlmiti 10 aastaks status quo. Samal ajal Novgorod ja Pihkva juhtkond vahetati Moskva poolt ümber ja isiklikud suhted katkesid, tekib ebakindlus Vene suhtes. 1492 rajati Narva vastu Ivangorod, mida nähti suureks ohuks. Novgorodi kaubavahetus lõpetati, ajendiks suurvürsti meelest Tallinna paari venelase hukkamine, kus üks oli ära keedetud (valeraha tegi) ja teine põletati (keelatud vahekorras märaga). Venelaste sõnul selline tegevus Venemaal tavaline ja pole õiglane sedasi karistada
Selonisse?. Välispoliitiliselt Pihkva lõplik liitmine Moksva Suurvürstiriigiga mingeid muutusid kaasa ei toonud, sest Pihkva oli varem juba Moskvaga seotud. Moskva sõjaline jõud oli teistsugune: 1480-81 esimene Vene-Liivi sõda, kus Liivi juhtkond püüdis peatada Pihkva liitmist Moskvaga, olulised olid ka Latgali piirivaidlused, aga sõjaline sissetund Venemaale Saksa Ordu poolt ei olnud edukas, küll aga venelaste vastusõjakäik 1481 ulatus välja Viljandini, aga linnust nad ära võtta ei suutnud. 1481 sõlmiti uued rahulepingu 10 aastaks. Vene ja Liivi lepingute kohta 15. saj II poolel ja 16. sajandil on märkimisväärne, et nad kõik olid tähtajalised, mõnikord uue lepingu sõlmimine viibis, aga see reaalselt sõja puhkemist endaga kaasa ei toonud. Need lpingud põhiliselt tuginesid status quol ja aegajalt täiendati uute asjadega, aga need olid pisiasjad. Lepingute põhitekst kirjutati vana pealt maha ja võis sisaldada asju, mis enam
annaabi.ee 
