v Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. v Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner. v Maa oli jagatud seitsmeks linnuselääniks. v Riigimõisates valitses foogt, kes oli ühtlasi talurahva kohtunik ja maksukoguja. v Peamiseks maksuks oli algul kümnis, hiljem viljamaks. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik. v Nagu Poola aladel, oli ka PõhjaEestis talupoja elu eramaadel raskem kui riigimaadel. v Aadli omavalitsust nimetati rüütelkonnaks. v Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid küsimusi. v Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL v
oli hea ja andam suurem - talupoja tööviljakus mõisapõllul oli madal kuna neil puudus motivatsioon töötegemisel, turustmisrisk kuna pidi mõisapõllusaagi ise turustama Talupojale + sai elamiseks elamispinna endale toidu kasvatamiseks - puudus isiklik vabadus, koormised olid ülejõu käivad 12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus? Loomusrent andam mõisnikule: kümnis saagis teatav % mõisnikule algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja 13. Mis on teorent ning rakme- ja jalategu? Teorent teotöö mõisapõllul rakmetegu talupoeg käis hobuse/härjaga oma vahenditega mõisa põldu harimas (nt kündmine, puude tegu,mõisavoor) jalategu naised,lapsed,sulaste kohustus suvehooajal jalgsi minna mõisa põldu harima (heinategu, vilja lõikus) 14. Nim peamisi teotöid kündkülv, äestmine, heinategu, lõikus, rehepeks, lina lõikus (leotamine, ketramine), teede korrashoid, linnuste ehitamine 15
suuremaid õiguseid ja vabadust talupoegadele. Rootsi kuningas oli sisuliselt võimetu enda tahtmist peale suruma, sest aadlikud olid selle vastu. Talupoegadele jäi siiski hea mulje kuningast. Vana hea rootsi aeg! Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne.
rootsis.Seda tegi eriti kuningas Karl IX (1604-1611).Aadlikud olid selle vastu ja kuningaloli vaja aadlike toetust seega ei teostatud täielikult. Rootsi kuningad suutsid sisse suruda ka uue maksusüsteemi, maksukoormust kergendati. Eelkõige tähendas seda, et kõikjal riigis ühesugune maksumäär!!(väga oluline) Enne aadlikud määrasid ise nii suure määra kui soovisid. Mõned maksud koondati kokku, teised jälle kaotati. Koormised: 1. Viljamaks 2. Teotöö-6 päeva 3. Rakmetegu, jalategu,mille päevad olid normeeritud kuu jooksul 4. Abitegu-hooajatööde ajad 5. Loonus-naturaalmaks, mida anti mõisnikule(küünlad, vill jne) Sellega talupoegade olukord veidi kergenes. Samas aadlike surve tõttu kinnistati pärisorjus. Kinnitati, et talupoeg ei tohi põgeneda, sunnismaisus ja öeldi, et talupoeg on mõisniku omand. Kuna see pandi ametlikult kirja , siis sellest ajast pärisorjus ametlikult, kuigi kõik tunnused olid juba Liivimaa ajal
tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Rootsi poolele üle läinud Saksa aadlike maad konfiskeeriti ning annetati poolakatele ja leedulastele. 17. sajandi algul koondus nende kätte ligi ¾ eramaadest. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Koormised olid üldiselt raskemad eramõisates. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrendi sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka linnad
Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner. 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid. Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX. Taani. Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Need omakorda jagunesid vakustekst(vakusekohus). 1611. Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf, seejärel sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. 1625ndal aastal vallutasid rootslased Tartu. 1629
järsu pöörde. Aastatel 1582 1596 viidi läbi reduktsioon(mõisade riigistamine, (restitutsioon- mõisad lähevad tagasi mõisnikele)). Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrenti ja selle kasutati sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Rootsi kuningate agraarpoliitika pärast Liivi sõda oli üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kroonumõisad ületasid esialgu aadli maavalduse(kuna Rootsi riigi kätte läksid kõik endised ordu-, piiskopi-, kloostimaad)
Erinevalt Poola alast oli Põhja-Eestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner. Maa oli jagatud seitsmeks linnuselääniks. Riigimõisates valitses foogt, kes oli ühtlasi talurahva kohtunik ja maksukoguja. Peamiseks maksuks oli algul kümnis, hiljem viljamaks. Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik. Nagu Poola aladel, oli ka Põhja- Eestis talupoja elu eramaadel raskem kui riigimaadel. Aadli omavalitsust nimetati rüütelkonnaks. Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid küsimusi. Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL Mandri-Eestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. 2/3 maast
Sinna juurde ka kõiksugune logistika ( post, teede korrashoid jms)Reisimisel oli vaja kasut passi( seal kirjas kuhu minema peab ja mis kaasas on, inim kirjeldust ei olnud). Majpol küsimused.Olulisim oli maksude korraldamine. Rootsi riigi suureks probleemiks see,et rootsi provintsid hakkaksid ennast ise üleval pidama. Korraldada maksusüsteem nii , et riik saaks tulu+ kõik kohalikud asjad ära investeerida ( toit, sõjavägi jms). Maksustada sai tp. Aadli ül tp hingesumma kätte saada. Viljamaks( veskitollimaks) alates 17 saj I v. Põhitulu tuli siiski kaubandusest-> kaubandusel riiklik kontroll-> litsents ( maks) ja II maks oli portoorium. Kaubandusele pandud maksud andsid provitsist saadavatest maksudest põhitulu. Selle juurde kuulus ka raamatupidamine, kuhu pandi kirja aasta eelarve, kus oli kirjas kõikvõimalikud palgad, kulud ja tulud. Kohalikel bürokraatidel tuli kõik tulud ja kulud kirja panna. Aastaaruanne saadeti Stockholmi. Samas tulusid ka rentide pealt
annaabi.ee 
