Puuseened e torikseened on seened, mis kasvavad puudel ja koosnevad nagu teisedki seeneriigi esindajad seeneniidistikust ja viljakehast. Torikseente seeneniidstik ehk mütseel elab puidus ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku ja võib olla väga ulatuslik. Seeneniidistiku olemasolu näitab puidu lagunemine. Kogu seeneriigist moodustavad puuseened vaid väikese osa, kuid nende ökoloogiline tähendus onpalju suurem. Mõned liigid põhjustavad puitu lagundades metsamajanduslikku kahju. Kasulik toime on siiski suurem: mahalangenud oksi, kände, lamapuitu ja
2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos. Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad toiduks teistele organismidele kahjulikke aineid. Bakterid elavadteiste organismide soolestikus ning aitavad kaasa nende elutegevusele. 1.1)Vale
1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas
oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks. Igasugune puidu mädanik on seente tekitatud. Selle tagajärjel muutub ka oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, väände-, surve- ja tõmbetugevus nii piki- kui ristikiudu. Seega võib järeldada, et pikas perspektiivis on majaseened, sealhulgas majavamm, võimelised tekitama puitmajal piisavalt deformatsioone, mis võivad viia purunemisele ning maja hävingule. Erinevalt viljakehast on seeneniidistik võimeline kasvama isegi läbi krohv, telliste ja kivide. Kuid toituda suudab siiski ainult puidust. Majaseened avaldavad inimesele mõju, kuid erinevalt hallitusseentest pole need eriti ohtlikud. Majaseente eosed on suhteliselt suured ning pigem on ärritava või allergilise toimega limaskestadele ja hindamisteedele. Eosed mõjuvad orgaanilise tolmuna, mis tekitab köha, silma-, kurgu- või ninaärritusi. Niidistik ja viljekehad on
Tuntumad on kännupess, kasekäsnak, soomustorik jt. Torikulised seened lagundavad taimerakkude koostises olevaid aineid : tselluloosi ja ligniini. Kordamisküsimused / seened 1. Kirjuta, mille poolest erinevad seened teimede ja loomade rakud? 2. Tee joonised nutthallikust ja pintselhallikust, kirjuta juurde mida nendest tead. 3. Kirjuta mida tead pärmseente ehitusest, paljunemisest, kasutusaladest. 4. Tee joonis kübarseene viljakehast (kärbseseened). 5. Mis on mükoriisa ? 6. Mida kujutavad endast parasiitseened ? 7. Mida tead seente tähtsusest looduses ? 8. Milleks kasutavad inimesed erinevaid seeni ja too näiteid. 9. Selgita, mis on samblik, tee joonis sambliku ehiusest ning kirjelda samblike kasvamist ja toitumist. 10.Samblike tähtsus inemeste elus ja too näiteid.
1. Välimus. Jalakapässik on üheaastane, kasvupinnale liibuv seen. Ta kasvab piki puutüve enam kui meetri pikkuseks.1 Nad moodustavad oma õhukese (0,5 1 cm) punakaspruuni siidiseläikega viljakeha kas tüvele või kõrgele oksaharule või hoopis2 puukoore alla ja suruvad selle siis tüve küljest lahti. Neil on viljakeha servas steriilsed kõrgemad vallid peale selle kasvavad pooride pinnast välja paarisentimeetrised seeneliistakud: need lükkavad koore viljakehast veelgi eemale, et eosed saaksid tekkinud tõmbetuules pooridest paremini välja langeda. Servavall viljakeha äärtes ja kühmudena ka keskel on 2-4 cm kõrge, seest on see vaskse läikega.3 Mikroskoopilise ehituse poolest on mütseel monomiitne ja seeneniidid pannaldeta. Torukesi on ühel millimeetril 3-5. Jalakapässik Joonis 1: Jalakapässiku viljakeha. toodab eoseid suurel hulgal, nii et eoste levitamise aegu on koorealune täis erksat sidrunkollast pulbrit
Kõikide nende määratlusega tegelebki meil Eestis sihtasutus Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. Ehitusmükoloogias uuritakse peamiselt kand- ja kottseeni. Oma referaadis toon mõlemast valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest. 3 Harilik majavamm(joonis 1.) teda on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks jne. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke.
tütarkromatiidide lahknemine (mitoosile omane) vaid tuumade ühinedes liituvad replitseerunud (homoloogilised?) kromosoomid (meioosile omane). Nüüd peaks järgnema meioosile iseloomulik homoloogiliste tütarkromatiidide liitumine ja sünaptoneemsete komplekside teke, kuid näib, et mõnel juhul tütarkromatiidid ei jõua teineteisest eraldudagi. Kuidas muidu seletada austerserviku viljakehast kahe erineva tuumagenoomi suurusega eospopulatsiooni teket (Kullman, 2000). Meioos pole normaliseerinud kromosoomide (genoomi) suurust, nagu näeb ette Zolan’i (1995) poolt välja pakutud mudel. Ilmselt paaruvad homoloogilised kromosoomid vaid osaliselt. Võimalik, et ka siin, nagu oletatud mitokondrite puhul, toimub midagi taolist nagu bakterite konjugatsioonil. Meioosi teine jagunemine jätkab vahepeal pisut segadusse aetud mitootilist jagunemist
Selliste seente arenemiseks on kõige sobivam umbes 60% õhuniiskus. Pruunmädanikku põhjustavad seened on majavamm, majamädik, majavääts, kollane hamblehik ning mustjas kõrbik. 12 Valgemädanikku tekitav enim levim seen on tuletael. 3.2.1 Harilik majavamm Harilikku majavammi on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke.
a) Punane kärbseseen b) Tavavahelik c) Kevadkogrits d) Punakas narmasnutt 4. Millist neist mürgiseentest kasutatakse tema psühhotroopsete omaduste tõttu? a) Valge kärbseseen b) Roheline kärbseseen c) Punane kärbseseen d) Kühmvöödik "Söögiseene ja nende söödavusomadused" - Maria Heleen Hiie 1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas "Tööstuslikult kasvatavad seened" - Sander Erik 1.Millised on maailmas levinuimad tööstuslikult kasvatatavad seened?
Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Hästi lõhestatavad- okaspuud, lepp, haab, tamm. Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, lehis, pöök. Raskesti lõhastatavad- pihlakas, kännud, viljapuud. PUIDU KAHJUSTUSED Seenkahjustused: Seened on mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehast ja kantakse õhu või putukate osalusel laiali. Sootsates kasvutingimustes areneb mütseel e seeneniidistik. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Puitu mittelagundavad seened: Sinetus- ja hallitusseened põhjustavad puidu värvimuutust, kuid ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust (sinavus iseloomulik vaid männi maltspuidule). Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab). Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada
Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask Väga kõvad- tamm, saar, vaher Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud Kergesti töödeldavad- mänd, lepp, pöök, kask Raskesti töödeldavad- Kerge- haab Raske- saar 2.Puidurikked: seenkahjustused, bakterikahjustused, putukkahjustused, kasvuvead, vigastused jpm. Seenkahjustused: Seened on mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehast ja kantakse õhu või putukate osalusel laiali. Sootsates kasvutingimustes areneb mütseel e seeneniidistik. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Puitu mittelagundavad seened: Sinetus- ja hallitusseened põhjustavad puidu värvimuutust, kuid ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust (sinavus iseloomulik männi maltspuidule). Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab). Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada.
annaabi.ee 
