1836 1856 1863 16.Esimene rahvusvaheline spordiorganisatsioon oli: Rahvusvaheline sõudmisfödertatsioon FISA Ravhusvaheline võimlemisföderatsioon FIG Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA 17.Esimene olümpia kongress toimus Pariisis 1892 1894 1896 18.Rahvusvhaline olümpiakomitee valiti: 12liikmeline 14liikmeline 16liikmeline 19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti: Demetrius Vikelas Pierre de Coubertin Ernst Curtius 20.Pierre de Coubertin oli ROKi president aastatel: 1896-1916 ja 1919-1925 1894-1896 ja 1919-1925 1894-1896 ja 1916-1919 21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud: 1920-Antverpen 1924-Pariis 1928-Amsterdam 1932-Los Angeles 1936-Berliin 22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1896 1900 1904 23.I taliolümpiamängud toimusid: Londonis Chamonixis Garmisch-Partenkirchenis 24
Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8.
There he proposed to reinstate the ancient Olympic Games. The congress led to the establishing of the International Olympic Committee (IOC), of which De Coubertin became the general secretary. It was also decided that the first modern Olympics would take place in Athens, Greece and that they would be held every four years. These Games proved a success. Paradoxically, the first president of this non-commercial and non- governmental organization was not Coubertin himself, but Demetrius Vikelas from Greece. Still Coubertin was the driving force behind the Olympic movement. Vikelas stepped down after the games had been held in his own country and then Coubertin became the president. Despite the initial success, the Olympic Movement faced hard times, as the 1900 (in De Coubertin's own Paris) and 1904 Games were both swallowed by international fairs, and received little attention. This changed for the better after the 1906 Summer Olympics, and the Olympic
7.päev-tõrvikujooks ja sõjatantsude ettekanded 8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks- Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. · 1892
· fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgia) 06. 1946-1952 J. SIGFRID EDSTRÖM (Rootsi) 07. 1952-1972 AVERY BRUNDAGE (USA) 08. 1972-1980 LORD KILLANIN (Iirimaa) 09. 1980-2001 JUAN ANTONIO SAMARANCH (Hispaania) 10. 2001-.... JACQUES ROGGE (Belgia) 4. kes olid Ling, Tyrs, Nachtegall
7.päev-tõrvikujooks ja sõjatantsude ettekanded 8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks-Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. 1892
Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1906. aasta vaheolümpiamängud: 1906. aasta vaheolümpiamängud toimusid Ateenas 22. aprillist 2. maini 1906. Algselt oli plaanis pidada vaheolümpiamänge Kreekas iga nelja aasta järel vaheldumisi suveolümpiamängudega, kuid rohkem vaheolümpiamänge ei korraldatud. Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei tunnusta tänapäeval vaheolümpiamänge olümpiamängudena
rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge 4 ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee). Selle presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks P. De Coubertin. RAHVUSVAHELINE OLÜMPIAKOMITEE Rahvusvaheline Olümpiakomitee on olümpialiikumist ja olümpiamängude korraldamist juhtiv kõrgeim organ. Ta on seadnud endale eesmärgiks säilitada olümpiatraditsioone, edendada amatöörsporti ja tihendada sõbralikke suhteid eri rahvuste sportlaste vahel. ROK asutati Pariisis 23. juuni 1894. aastal, tema algkoosseisu kuulus 14 liiget 12 riigist. 1979. aastal oli liikmeid 89 71 riigist. ROK-i liige on tema
· 1883-1937 18.Rahvusvhaline olümpiakomitee valiti: · 12liikmeline 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: · 14liikmeline · 1892 · 16liikmeline · 1894 · 1896 19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti: 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: · Demetrius Vikelas · 12riigi esindajad · Pierre de Coubertin · 14riigi esindajad · Ernst Curtius · 16riigi esindajad 20.Pierre de Coubertin oli ROKi president 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: aastatel: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; · 1896-1916 ja 1919-1925 1912 Stockholm · 1894-1896 ja 1919-1925
Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I
Coubertin'i mõte 1913. Olümpiadeviis ,,Citius, altius, fortius" väljendab olümpialiikumise püüdu. Autoriks prantslane H-M Didon Olümpiahümn muusika: Spyron Samaras; sõnad: Kostis Palamas. Esmakordselt esitati 1869. a. Olümpiatuli põles esmakordselt 1928. a. Al 1936. a. süüdatakse tuli Olympias Olümpiatõotus algatas Coubertin, esmakordselt 1920. a ROK-i presidendid: Demetrius Vikelas (Kreeka) 1894 - 1896; Pierre de Coubertin (Prantsusmaa) 1896 1916 ja 1919 1925; Godefroy de Blonay (Sveits) 1916 1919; Henri de Baillet-Latour (Belgia) 1925- 1942; Johannes Sigfried Edström (Rootsi) 1942 -1952; Avery Brundage (USA) 1952 1972; Michael Killanin (Iirimaa) 1972 1980; Juan Antonio Samaranch (Hispaania) 1980- 2001; Jaques Rogge (Belgia) 2001 2013; Thomas Bach (Saksamaa) 2013 ... (kuni 2021)
annaabi.ee 
