2.5. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist [viivisemäär] % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab
2.5.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.5.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.6. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 1 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning
Kas esineb vabandatavaid asjaolusid VÕS § 103 järgi? Ei esine, kaasuses ei ole toodud vabandavaid asjaolusid. Järelikult vastutab rikkumise ees VÕS § 103 lg 1 mõistes. 4. ÕKV kohaldamise eeldused Tüüptingmus kehtiv? Ei ole toodud ühtki tüüptingimust, mille kehtivust kontrollida. VÕS § 113 lg 1 sisu – rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel saab nõuda viivist. Vastuväide: VÕS § 113 lg 6 – keeld võtta intressilt ja viiviselt viivist; kõrvalekalduv kokkuleppe on tühine. o Riigikohus leiab, et VÕS § 113 lg 6: o Keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist; o Kohaldumist ei saa vältida nt maksetähtaja pikendamisega (olemasoleva lepingu muutmine); o Ei keela kogu seniselt võlgnevuselt (sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt) intressi nõudmist;
seadusega ettenähtud intressimäära pole, mistõttu pooled, kui nad seda soovivad, peavad intressimäära kokku leppima laenulepingus. 1.5. Kui Laenusaaja viivitab Lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta Laenuandja nõudmisel viivist ______(_____________) % viivituses olevalt summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. 2. Lepingujärgsete maksete tasumine 2.1. Laenusaaja tasub Lepingust tulenevad maksed Laenuandja pangakontole nr ________ või muul viisil, millest Laenuandja Laenusaajat eelnevalt informeerib. 2.2. Makse tasumisel Laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest.
• Võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Õiguste kaitsmine • Viivis • Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). • Viivist võib nõuda kõikide rahaliste kohustuste viivitamise korral, va viiviselt ja intressilt. • Viivise suurus võib tuleneda nii lepingust kui ka seadusest. • Viivise vähendamist võib nõuda kohtus VÕS § 162 alusel. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamine • Kahju on igasugune negatiivse tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris. Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. • Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse vähenemises. • Mittevaraline kahju seisneb füüsilises või hingelises valus
Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua.“ Lisaks ei ole HUP-i ka vastuolus see, kui arvetel on lepingust erinev viivisemäär, ja see, kui hageja ei esita arveid iga kuu vaid ühekorraga RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses Asjaolud: Sergei Rezanovi (hageja) hagi Osaühingu Musket (kostja I) ja Raivo Susi (kostja II) vastu solidaarselt 168 768 euro ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: VÕS § 113 lg 6 intressi tasumisega viivitamise korral ei ole lubatud viivist nõuda. RK: „VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud
· kohtutäitur müüs kinnistu 21. märtsil 2011 kordusenampakkumisel 140 605 euro eest, pärast täitekulude mahaarvamist sai hageja kinnistu müügist 128 955 eurot 86 senti; · kostja ei ole täitemenetluses vaidlustanud kinnistu arestimise hinda, alghinda ega muul viisil täitemenetluse õiguspärasust; · 2009. a laenulepingu järgsest algsest laenusummast on tasumata 19 319 eurot 17 senti, tasumata on ka lepingutasu 1922 eurot 14 senti. 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt viivise arvutamine võlatunnistuses Hageja esitas (loovutamislepingu alusel) kostjate vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla koos intressi ja viivisega. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu, millega kostja II kohustus vastutama hageja kui uue võlausaldaja ees võlatunnistusest tuleneva kostja I kohustuse täitmise eest. Kostjad vaidlesid vastu leides, et laenulepingust lähtuvalt lahendatakse tulenevad vaidlused vahekohtus
Kirjalikus vormis koostatud leping. See peab olema kirjalikus vormis. See tunnistus võib olla suvalise lepingu osa, kindlat vormi seadus ei määratle. Võlatunnistus jaguneb: Konstitutiivne võlatunnistus uue iseseisva kohustuse võtmine (nt. kassiir) Deklaratiivne võlatunnistus - olemasoleva kohustuse tunnistamine Negatiivne võlatunnistus võlatunnistus, millega tunnistatakse kohustuse puudumist KOHTULAHEND: 3-2-1-124-14 Viivist ei saa nõuda viiviselt ega intressilt. (nt. viivise nõudmine 18 000eur) OÜ A (juhatuse liige Ants) ja OÜ B(juhatuse liige Üllar) sõlmivad müügilepingu, mille alusel OÜ A peab müüma B-le metalltalasid 50tk. Oü B kohustub metalltalade eest maksma 35000 eurot. Pooled sõlmivad kirjaliku lepingu. Üllar helistab Antsule ja teatab, et lepingu objekti valmimine on peatunud, seega anna mulle üle metalltalad, kuid ära krundi, värvi ega tee
TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE: Makse objekt: kindlustatule makstud töötasu, palk jm tasud, FI makstud töövõtu-, käsundus- vm teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu tasu (v.a FIE). Ei maksta: kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, mida maksab tööandja; kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt või viiviselt; kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt; SMS nimetatud summadelt. Makse kinnipidamise kohustus puudub vanaduspensioniikka jõudnud isikule ning ennetähtaegset vanaduspensioni saavale isikule tehtavatelt väljamaksetelt. Kindlustatu maksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb isiku vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval. KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION: Luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud
töötuskindlustusmakse määras; 2) pensionäridele makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Töötuskindlustusmakset ei maksta: 1) kindlustatule töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või hüvitiselt; 2) kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt; 3) kindlustatule tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt; 4) sotsiaalmaksuga mittemaksustatavatelt summadelt.§40 1. jaanuarist 2003 ei maksta ega peeta kinni TKM töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel makstud hüvitistelt. 2007.aastast lisandus, et töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu). Töötuskindlustusmakset ei maksta: 1. töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenäh- tud hüvituselt (nt koondamishüvitus, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms); 2. töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt); 3. tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt; 4. sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt. Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja,
Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. 5. Viivis 5.1. Kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt käesoleva lepingu lisas nr. 4 sätestatud graafikule, maksab laenusaaja viivist ....... % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 5.2. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade laekumisega laenuandja pangaarvele. Viiviselt viivist ei arvestata. 5.3. Maksete tasumisel laenusaaja poolt loetakse tasutuks kõigepealt viivisevõlgnevus, siis leppetrahvid, seejärel intressid ning seejärel laenusumma. 6. Lepingu tagatised. 6.1. Laenuandja kasuks on seatud hüpoteek 01.06.2001.a. kinnistule Vabarna tee 678 Tallinnas. 6.2. Laenusaaja majandusliku seisukorra halvenemisel või tagatise väärtuse vähenemisel või kui laenusaaja on esitanud ebaõigeid andmeid oma majandusliku olukorra kohta lepingu sõlmimisel,