kuu jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates. 8. Mis hetkel pankrotimenetluses peatub võlgade viiviste arvestus? * Pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata 9. Loetle pankroti väljakuulutamise tagajärjed (PankrS § 35). * Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;
mugavad töötingimused. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja parandaks halbu töötingimusi. Töökorraldusega seotud õigused -Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja annaks puhkeaega, nagu seadus ette näeb. -Töötajal on õigus tööseisaku aja eest nõuda keskmist töötasu. Tasustamisega seotud õigused -Töötajal on õigus nõuda, et tööandja maksaks talle kokkulepitud tasu õigel ajal. -Töötaja tohib nõuda viiviseid. -Töötaja võib nõuda, et tööandja hüvitaks lähetusega seotud kulud. -Töötaja tohib nõuda avansi maksmist enne lähetusele minekut. -Töötaja tohib keelduda lähetusest. Töötasu vähendamine -Kui tööandja vähendab seaduse alusel töötaja töötasu, on töötajal õigus ka vähem tööl käia. -Töötasu vähendamisel peab kokku leppima uue töögraafiku. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja püüaks leida mõlemale poolele sobivama lahenduse.
ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida informatsiooni omanikule, andes aru ülesannete täitmisest ja olles krediidi andmise aluseks. Tehti vahet omaniku ja omandi vahel. Samas aga puudusid arvestusperioodi ja äritegevuse järjepidevuse mõisted, kasum toodi välja tehingu lõpetamisel, viiviseid ei arvestatud. Ametlik arvestuse reeglistik võeti kasutusele 1673.a. Prantsusmaal, mis muuhulgas nõudis bilansi koostamist iga kahe aasta järel. Raamatupidamise praktikas on kasutusel nii ühe- kui ka kahekordne raamatupidamise süsteem. Ühekordse raamatupidamise õpik ilmus kolmsada aastat pärast kahekordse raamatupidamise esimest õpikut. Vahe ühekordse ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis.
kogusumma (kogunenud viivise summa on nii suur, et see on ebamõistlikult suur; kohtu diskretsioon) (c) kuidas on selgitanud RK laenu refinantseerimisel intressi arvutamise õigust? Laenu refinantseerimise puhul ei ole tegemist mitte uue laenuga (seda juhul kui vana laenu maksmiseks võetakse samalt laenuandjalt uus laen, aga raha reaalselt uue laenuga laenuvõtja kontole ei kandu), vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn “uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes vanalt põhivõlalt. (d) millistel asjaoludel võib kohus viivist vähendada? VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist VÕS § 162 (käib leppetrahvi kohta, aga sobib ka viivisele) alusel. Kohus võib viivist vähendada siis, kui kohustatud pool seda nõuab ja siis kui viivis on ebamõistlikult suur. Kohus peab arvesse võtma kohustuse täitmise ulatust;
Sagedamini esinevad piirangud ja keelud laenulepingutes on: vältimiseks: · mitte suurendada koguvõlga, · väljastada arved õigeaegselt, püüda (võimalusel) lühendada · mitte koormata varasid täiendavate kohustustega, maksetähtaegu, nõuda viiviseid, võtta sularaha, luua süsteem · järgida äriplaanis kavandatud kulutusi, mitte maksta dividende, laekumata arvete käitlemiseks; · (mitte arveldada teiste pankade kaudu). · kontrollida tausta (ehk krediidireitingut) uute oluliste klientide ja/või Laenulepingutes sagedamini esinevad kohustused: suurte tellimuste puhul (eriti oluline on see rahvusvahelises äris),
määruse. § 167. Nõuete esitamine pärast pankrotimenetluse lõppemist (1) Pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei või esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-s 176 sätestatule lõppenud. (3) Võlausaldajad võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. (4) Üldises korras võib võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud
viisid jne 2. Krediidianalüüs - klientide maksevõime analüüs 3. Krediidi haldamine - ostjate maksekäitumise analüüs, nõuete sissenõudmise protseduurid 18. Nimetage vähemalt 3 tegurit, mis mõjutavad ostjatelt laekumata arvete suurust. 1. Ettevõtte müügitulu suurus 2. Äritegevuse iseloom 3. Müügitingimused - müügilepingutes võib anda allahindlusi laekumiste kiirendamiseks ning viiviseid arve maksetähtajast hilisema maksmise korral 19. Mille poolest erineb rahaline allahindlus koguselisest ning kaubanduslikust allahindlusest? Rahaline allahindlus (cash discount) - a/b; c näitab, et kui arve tasutakse b päeva jooksul saab ettevõte a% allahindlust võrreldes tavalise c päevase maksetähtajaga. Näide: Leidke allahindluse 4/10; 30 aastane kulu ettevõttele. (30-10) = 20 päeva varem tasutakse Aastas tehakse seda 360/20 = 18 korda
2.nimetatud maksete mitteõigeaegsel tasumisel maksab rentnik viiviseintressi (viivist) 0,1 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. Viiviste tasumine toimub rendileandja poolt esitatud viivisearvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. 34. Eesmärgil, mitte tekitada segadust rendileandja raamatupidamises, ei ole rentnikul õigust maksta osade kaupa renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste eest ning viiviseid osade kaupa. Nimetatud maksete arvete osadena maksmine saab toimuda ainult rendileandja kirjaliku nõusoleku alusel. 35. Käesoleva lepingu punktis 3.4. sätestatud tingimuse rikkumisel maksab rentnik leppetrahvi ............. krooni rendileandja arve alusel. 4. Rentniku kohustused 4.1. Rentnik kohustub: 4.1.1.Tasuma igakuiselt möödunud kuu eest renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste eest käesolevas lepingus ja selle lisas nr
sekkuda. Tasaarvestuse toime Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses (VÕS § 197 lg 2). Tasaarvestuse nõuded ei lõpe tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke seisuga vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaaevestuse olukorra tekkimise hetkest ning seega lõpeb sama ajahetke seisuga ka intressi ja viivise arvestus ning intresse ja viiviseid, mis seonduvad ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist, nõuda ei saa. (õ lk 334?) Tasaarvestuse piirangud Tasaarvestada ei saa nõudeid, mille tasaarvestamine on seaduses keelatud. Vastavalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestuse piirangud on sätestatud VÕS § 200-s. Nõuete paljusus Kui tasaarvestuse pooltel on mitu tasaarvestuseks sobivat nõuet,
peavad ootama, kuni pärandvara valitsemise ja võlgade tasumise tulemusel selgub pärandi pärandaja kohustused. Samas on vara hooldaja nimetamine ka pärija huvides, sest rahuldamata puhastulem, mis neile seejärel üle kantakse. võlanõuete täitmisega viivitamisepuhul võib see endaga kaasa tuua suuri viiviseid või leppetrahve. 56. Pärandi hoiumeetmed ja nende rakendamise põhimõtted Tulenevalt § 112, mis käsitleb pärandvara valitsemist, nimetab kohus pärandvara hooldaja, kellele Pärijateta pärandit pole Eesti PärS-i kohaselt olemas, samas võib pärandvara olla peale pärandaja kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks