kuulsust Läänemaades . Caeras ja Pompeios hakkasid üksteist aegamisi vähem usaldama ning aastal 49 eKr toimuski nende vahel suur kodusõda . Mõlemad tahtsid ise olla mõjukam mees Rooma riigis . Mõlemal olid ka oma enda leegionid , kelle peale nad võisid igas olukorras kindlad olla . Pompeiosel olid head suhted senatiga , samas Caesar lotis rohkem lihtrahva toetusele . Sõjakäigus Caesar koos oma leegioniga ei viitnud kaua aega Roomas , vaid nad purjetasid koheselt Itaaliast Kreekasse . Kreekas toimus otsustav lahing , kus Pompeiose leegionid said raskelt lüüa . Caesarist sai Rooma riigi valitseja . Ta polnud julm valitsejaja oma endistele vastastele andis ta meeleldi andeks . Senat andis Caesarile ka diktaatori ameti . Sellest hoolimata ei meeldinud tema ülemvim paljudele suursugustele roomlastele ja nad tahtsid ka taastada senati võimu endisel kujul . Senaatorid sõlmisid Caesari
juhtimises. Mulle meeldib temas see, et ta vihkab argpüks ja see et ta oli ise väga julge. Üks lahe asi Aleksandri juures on see, et ta ei kaotanud ühtki lahingut üheteistkümne lahinguaasta jooksul, kuigi võitles tihti arvulises vähemuses. Aleksander Suur tappis kõik oma lähikondlased, et kindlustada kuningaks saamist. See tegu oli minu arust natukene julm, kuid ma ei saa seda aega praeguse ajaga võrrelda. Kui Philippos II poeg kunigaks sai ei viitnud ta aega tühjalt. Kui oli rahuaeg, siis valmistas sõjamehi lahinguteks ette, käis jahil loomi küttimas, luges igasuguseid raamatuid ning arutas kohtuasju. See mulle meeldib väga, et ei löönud niisama aega surnuks, sest see on praeguses ühiskonnas üks probleem. Talle ei meeldinud aristokraatide, vaid sõjameeste hulgas, sest just nemad pidid väejuhile kuulsust tooma. Aleksander on läinud ajalukku, kui antiikaja suurim vallutaja
Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike kohta ja edasi tuli tal võidelda iseendaga, sest tema ihaldusobjekt Maarja oli samuti pidalitõvila elanik. Olles selles masendusaugus küllalt aega viitnud otsustas ta lahkuda, jättes kõik seljataha, mille lõpptagajärjeks oli Maarja enesetapp. Peategelase rolli selles näitemängus etendas Velvo Väli. Kehastades Kenrikut suutis näitleja näidata ta romantilisust, poeetilisust ja mõtlikust. Emotsioone oleks võinud näost siiski rohkem peegelduda vaatajale. Silma riivis ka asjaolu, et näileja/tegelase suu oli tihti tibakene lahti. Meeldis kuidas näitleja edastas Henriku mõtteid ja lauseid
tuntud Molotovi-Ribbentropi lepingu nime all. See oli osa Stalini maailmavallutamise strateegiast. MRP-ga kaasnes salajane lisaprotokoll, mille järgi määrati Balti maad NSVL mõjusfääri ning Poola Saksamaa mõjusfääri. See võimaldaks Saksamaal rünnata Poolat ning alustada uut maailmasõda. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Stalin ei viitnud NSV Liidu huvide teoks tegemisel aega: 28. Septembril 1939. aastal kirjutati alla Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile, mis andis NSV Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse mere- ja õhujõud ning 25 000 nõukogude sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid
Kuid kui jätta seljataha halvemad pooled ja süveneda veidi meisse endisse, avastame, kui palju erinevaid kultuure, keeli, mõtte ja eluviise meie seast leida võib. Võimatu on olla terve aeg absoluutselt kõigile meeltmööda. Igaühel on oma käitumismaneerid ja suhtlusviisid. Kõik oleneb sellest, kuidas sind on kasvatatud ja kellega oled elu jooksul kokku puutunud. Ikka on nii, et inimesed, kes on väikesest peale palju koos aega viitnud, on ka oma edaspidises elus sarnased. Klassideski tekivad tihtipeale erinevad grupid. Sarnased karakterid hoiavad enamasti kokku. Nii on võimalik inimesi grupeerida. Küll laiema kui ka kitsama mõistega. Kuid kui vaadata igaüht meist kui individualisti, oleme mingist küljest kõik erinevad. Selles peitubki inimkonna võlu, et hoolimata meie erinevustest, suudame me siiski ühel pinnal koos elada. Muidugi tekivad erimeelsused
lemmiku ,kuulsa Priamose vürstlikus lossis. Nii maha matsid auga nad Hektori "Traavlite- Rüütli" Nii lõpeb Homerose "Ilias". Kuid ka Achilleusel pole pääsu oma saatuse eest. Teatavasti oli ta valinud pika, rikka ja rahuliku elu asemel lühikese ja kuulsusrikka. Peale Trooja kangelase matuseid algab sõjakära ja lahingumöll uuesti. Nüüd on lahingusse asunud ka Paris, kes oli vahepeal mitmeid lahinguid, vaid pealt vaadanud või viitnud aega oma kauni Helenaga. Järjekordses lahingus tababki Parise täpselt sihitud nool Achilleust. Seega on Achilleus oma saatuse poolt määratu kätte saanud. Kreeklased on löödud, kuid neil pole tahtmist naasta oma kodumaale ilma võiduta. Nüüd hakkab tegutsema Ithaka valitseja tark ja kaval Odysseus. Ta laseb kreeklastel valmistada hiigelsuure puuhobuse. Puuhobuse sisse peidab ta parimad sõjamehed. Seejärel annab ta korralduse kõigile laevadele istumiseks.
tahaks. Armastus jääb alles. Isegi kui me päeval eimõtle enda armastatu peale, siis öösel me näeme teda unenägudes. Me tahame enda armastatule vaid parimat ja oleme võimelised tegema paljut, isegi kui me ei ole temaga enam koos jäävad mälestused ja armastusalles ja just armastus ongi see,mis ei lase meil unustada. Leia poiss, kes ütleb sulle"sa oled kuum", et "sa oled ilus", kes helistab sulle tagasi kui sa oled temaga aega viitnud,kes püsib ärkvel vaid sellepärast, et näha kuidas sa magad. Oota poissi, kes suudleb sind laubale, kes pidevalt meenutab sulle, kui palju sa talle tähendad ja kui õnnelik ta on, kuna tal oled sina! Oota seda üht, kes pöördub oma sõprade poole ja ütle "see on TEMA!" Minu ees on pikk tänav . Ma seisan siin üksinda , ilma sinuta . . . Vihma sajab plaginal alla . Mu valged tossud on juba märjad . Mööduvad sekundid , minutid , tund & teinegi , kuid sind ikka pole
Kommunistid korraldasid Eesti eri paigus meeleavaldusi ja õhutasid rahutusi ning 21. juunil 1940 moodustati uus, okupantidele meelepärane valitsus. Valitsuse etteotsa sai Pärnust pärit arst ja luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Kiiruga korraldatud parlamendivalimistel võis saadikukandidaate üles seada ainult Eesti Töötava Rahva Liit. Uue parlamendi otsusega kuulutati Eesti sotsialistlikuks vabariigiks ja ühtlasi paluti see vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. Uus võim aega ei viitnud. Kõik Eesti seadused ja määrused ning teadaanded avaldatakse Riigi Teatajas. Juuli lõpus oli "uuenduste" fabritseerimise tempo peadpööritav. Väljaandest võib lugeda, et võtmekohtadel olnud kõrged riigiametnikud on üksteise järel tagasi astunud ja kõigi errumineku põhjus on sama: lahkunud omal soovil. Tegelikult nad sunniti lahkuma. 1940 aasta 25. juuli Riigi Teatajas on määrus number 190,kus teatatakse, et välismajanduse osakonna juhataja Georg Meri on 24
Etruskid olid oma endise kuninga peale metsikult tigedad, sest too oli väga julm ning mõelnud välja kohutavaima tapmisviisi: ta lasi aheldada elava ja surnu, näod vastamisi, kokku nii tappis elava laguneva laiba mürk. Vahepeal rünnati tugevalt troojalaste leeri, mis vaid mullavallide taga oli. Keegi ei saanud A'le sõna läkitama minna. Lõpuks otsustasid 2 sõpra, Nisus ja Euryalus, minna. Vaikuses ja pimeduses tapsid nad vastaseid, kuid olid pikalt aega viitnud, koit oli saabumas. Nad läksid lahku ning Euryalus sattus vastaste kätte, Nisus, teda päästa püüdes, suri samuti. A jõudis õigel ajal koos etruskide suure sõjaväega kohale ning vastased tapetakse. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses, kuid A oli muutunud hirmuäratavaks imeelukaks, ta oli tohutu suur jne. Kuna A oli niivõrd tugev, Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele. 21.pilet MIDAS, NARKISSOS Midas oli Früügia kuningas
Etruskid olid oma endise kuninga peale metsikult tigedad, sest too oli väga julm ning mõelnud välja kohutavaima tapmisviisi: ta lasi aheldada elava ja surnu, näod vastamisi, kokku – nii tappis elava laguneva laiba mürk. Vahepeal rünnati tugevalt troojalaste leeri, mis vaid mullavallide taga oli. Keegi ei saanud A’le sõna läkitama minna. Lõpuks otsustasid 2 sõpra, Nisus ja Euryalus, minna. Vaikuses ja pimeduses tapsid nad vastaseid, kuid olid pikalt aega viitnud, koit oli saabumas. Nad läksid lahku ning Euryalus sattus vastaste kätte, Nisus, teda päästa püüdes, suri samuti. A jõudis õigel ajal koos etruskide suure sõjaväega kohale ning vastased tapetakse. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses, kuid A oli muutunud hirmuäratavaks imeelukaks, ta oli tohutu suur jne. Kuna A oli niivõrd tugev, Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele. MIDAS, NARKISSOS Midas oli Früügia kuningas
ajaks, sest on mida meenutada ! ma arvasin et sa oled mu sõber , kuid sa valetasid POISID. NN* Meeldida v6ivad paljud aga armastad ainult yhte . *Miks õppisin tundma üht poissi, kes mulle vaid pisaraid tõi. * Mitu korda olen öelnud sulle, ära pista näppu tulle. Ära iial armasta, kahte poissi korraga. * Mida ilusam poiss, seda mürgisem süda. *Leia poiss, kes ütleb Sulle "sa oled kuum", et "sa oled ilus", kes helistab Sulle tagasi, kui Sa oled temaga aega viitnud, kes püsib ärkvel vaid sellepärast, et näha kuidas Sa magad. Oota poissi, kes suudleb Sind laubale, kes pidevalt meenutab Sulle, kui palju Sa talle tähendad ja kui õnnelik ta on, kuna tal oled Sina! Oota seda üht, kes pöördub oma sõprade poole ja ütle "see on TEMA!" *Ma tean yhte poissi kes on parem kui sina, poissi kes hoolib minust rohkem kui sina, poissi, kes on ilusam kui sina, poissi kes armastab mind rohkem kui sina. Aga ma ei tea yhtegi teist
· Su pilk, su vaade, su puudutused on selline tunne nagu liblikad lendaksid mul kõhus ja seda tunnet on tundagi õhus. · You don't need me · Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis, kaotatud ja kadunud, kõik minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. · Uni on nagu muinasjutt, mis ühel hetkel võib tõeks saada. · Leia poiss, kes ütleb sulle"sa oled kuum", et "sa oled ilus", kes helistab sulle tagasi kui sa oled temaga aega viitnud,kes püsib ärkvel vaid sellepärast, et näha kuidas sa magad. Oota poissi, kes suudleb sind laubale, kes pidevalt meenutab sulle, kui palju sa talle tähendad ja kui õnnelik ta on, kuna tal oled sina! Oota seda üht, kes pöördub oma sõprade poole ja ütle "see on TEMA!" · Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles eile sain teada, kui valus
Ta on tundlik, hooliv ja aus. Tema oskus lollitada ümbritsevaid inimesi ja neid segadusse ajada on hämmastav! Uskuda tõde, mis on imeilus illusioon! vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad. Tihti ka mõistetamatud ja segased. Täpselt nagu ta isegi. Leia poiss, kes ütleb sulle"sa oled kuum", et "sa oled ilus", kes helistab sulle tagasi kui sa oled temaga aega viitnud,kes püsib ärkvel vaid sellepärast, et näha kuidas sa magad. Oota poissi, kes suudleb sind laubale, kes pidevalt meenutab sulle, kui palju sa talle tähendad ja kui õnnelik ta on, kuna tal oled sina! Oota seda üht, kes pöördub oma sõprade poole ja ütle "see on TEMA!" Ma näen, aga ei vaata. Ma leian, aga ei kaota. Ei mõtle sinule, kui silmad sulen, ometi unenäos su juurde tulen. Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne, aga kõike märkan
Ma ei näinud, mitu inimest oli paadis. See lähenes, ja kui ta minu kohale jõudis, nägin, öt.seal oli üksainus mees. Mõtlesin, et on võib-olla taat, kuigi ma polnud teda oodanud. Ta liikus minust allpool pärivoolu edasi, jõudis viimaks madalasse kaldalähedasse vette ja möödus nii lähedalt, et ma oleksin võinud teda puudutada, kui oleksin püssi välja sirutanud. Noh, oligi taat, päris kindlasti. Ja kaine koguni: seda nägin sellest, kuidas ta sõudis. Ma ei viitnud enam aega. Järgmisel silmapilgul liikusin kalda varjus tasa, kuid ruttu allavett. Sõitsin kaks ja pool miili ja sõudsin siis veerand miili või rohkem jõe keskpaiga suunas, sest varsti tuli mul mööduda parvesi lakesest, kus mind oleks võidud näha ja hõigata. Sattusin otse ajupuude sekka, heitsin paadipõhja ja lasksin end veest edasi kanda. Lamasin seal ja pidasin puhkust ning suitsetasin oma piipu vahtides taevasse, kus polnud ühtki pilve.
jahikoeri, tädi Mathilde valget kassi ja mitmesuguseid sulgloomi. Junkur Risbiter ei olnud näo poolest ilus, ei ka mitte üleliiga tark, aga isa ütles, et ta tubli noormees ja suure varanduse ainus pärija olla, kellele isa pealegi oma verivaenlase vangivõtmise eest suurt tänu võlgu oli. Igapidi oli Risbiter vähemasti niisama hea, kui mõni teine kosilane, miks ei pidanud Agnes teda meheks vastu võtma? Pulmadega oleks Agnes heameelega veel aega viitnud, sest ta ei raatsinud isast lahkuda, aga isa-oli ju pulmapäeva ette määranud ja mis isa ütles, see pidi tõrkumata täidetud saama. Vähemais asjus tegi vana Mönnikhusen hea meelega tütre tahtmist ja laskis ennast tema õrnast käest juhtida, aga meheleminemise asjus ei olnud Agnesele iialgi mõtet pähe tulnucl isa tahtmise vastu hakata. Nüüd aga märkas Agnes korraga, et abieluks ometigi enam vaja oli kui isa tahtmist, ja
annaabi.ee 
