loetelusse kirjutatakse see allikas, kust viide pärineb ja ka originaalallikas. · Töös kirjutatakse: Isen ja Means (1982, tsit. Ganzel, 1999 järgi). Töö lõpus kirjanduse loetelus tähistada tärniga need kirjandusallikad, mida ei ole otseselt loetud (antud juhul Isen`i ja Means`i 1982 a. täisviide). Ilma tärnita kirjutada viidete loetellu Ganzel´i 1999 a. täisviide. Otsesed tsitaadid Algallikast pärinev otsene tsitaat esitatakse jutumärkides ja viitesse lisatakse lehekülje number. · Bandura (1994, p 14) väitis, et "t unnetatud võimekus viitab inimeste kalduvusele enda tegude üle järele mõelda ning oma käitumist vastavalt isiklikele eesmärkidele ja normidele reguleerida".
põhjendatud ja argumenteeritud Püstitatud hüpoteesi vaidlustamine või tõestamine Viitamine Kui kasutad allikat, mis ei ole sinu, siis tuleb sellele viidata Järgi viitamisreegleid hoolikalt! Viitamata jätmist karistatakse kriminaalselt, kuna see on autoriõiguse vargus! Viitamine interneti allikale Kui internetist leitud autorit ja ilmumisaastat ei ole võimalik, siis pannakse interneti aadress viitesse koos kuupäevaga Kasutatud allikates vastab sellele täpselt sama kirje Uurimistöö vormistamine Ühepoolne A4- leht Kirjastiil- Times New Roman 12 Reavahe on kindlasti 1,5 Lehekülje number all paremas nurgas, väljaarvatud tiitelleht ja sisukord Justified Vasakult 3,5 cm, et materjal oleks köidetav Taandrida ei kasutata, lõikude vahel 1 tühi rida Paremalt, ülevalt, alt 2 cm Koostöö juhendajaga
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. · Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) · Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. · Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) · Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... Kasutatud materjalid Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite
Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Bioloogia referaatides viidatakse teksti sees sulgudes: * märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta - näit.: (Vahtre 1994). * kui allikal on kaks autorit, siis pannakse viitesse mõlemad, eraldades nende nimed kas koma või märgi & abil (van Joolingen, de Jong, 1993) või (Whimbey&Lochhead, 1986) * kui autoreid on rohkem kui kaks, siis märgitakse üks autor ja märge et al., või jt. (Woodward et al., 1988) või (Peterson jt., 1987) * veebimaterjali viitamiseks kasutatakse materjali kahte esimest sõna ja aastaarvu. Näiteks veebist võetud õppekava viitamine (National Curriculum...., 2004). Taga, kasutatud kirjanduses, on terve aadress!!!
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... KASUTATUD MATERJALID Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus: Kidron, A
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber N: (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata N: Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... 4. KASUTATUD ALLIKAD Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja kasutanud ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber N: (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata N: Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... 4. KASUTATUD ALLIKAD Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja kasutanud ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on
(Ventsel 1998: 18) ning sellest sõltuvalt ... 12 Viites on autori perekonnanimi ilma eesnimeta (või eesnimetäheta). Eesnimetäht on vajalik, kui töös viidatakse mitmele sama perekonnanimega autorile. Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja enda lauses, siis viites autori nime ei korrata. Kahe autoriga teosel pannakse viitesse mõlema nimed ja nende vahele ja-sõna. Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi (või lühend) ja ilmumisaasta ning lühend s.v. (sub voce e sub verbo) ja märksõna jutumärkides. Leheküljenumbreid ei panda. Eestis ilmunud teatmeteoseid üljuhul allikate loetelus ei tooda. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina
Kui autoreid on rohkem, esitatakse viitamisel esimesena märgitud autori nimi, lisades sellele lühendi „jt“. Näiteid: (Mets ja Järv, 1999: 24–26) ning (Saar jt, 2000) Kui ühes viites viidatakse eri autorite eri töödele, järjestatakse autorid tähestikuliselt ja viited eraldatakse semikooloniga. Näiteid: Kirjanduse ja filmi suhteid on käsitlenud mitmed autorid (vt nt Haab 1991; Kuusk 2006; Saar 1989). Kui allikal autor puudub, märgitakse viitesse aastaarvu ette allika pealkirja esimene või paar esimest sõna, millele lisatakse kolm punkti. Näiteid: (Eesti ... 1996) või (Eesti kirjanduse ... 1999) 22 Kui viidatakse ühele refereerivale lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui aga viidatakse mitmele refereerivale lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause punkti.
2011, 3 Vabariigi Valitsuse seadus, 13. detsember 1995 RT I 1995, 94, 1628; RT I, 11.06.2013, 1 · Kohtulahendid: Riigikohtu 1. novembri 1995. a määrus RAS-i Kiviter hagis AS-i Nitrofert vastu 55 409 krooni nõudes, III-211-72195. Või lühenditega RKPJKo 21.05.2008, 3-4-1-3-07. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 44 Viitamine interneti-allikatele PÕHIREEGLID · Tekstisisesesse viitesse URL aadressi ei panda, vaid autori nimi (kui tuvastatav) või dokumendi/kodulehe pealkiri. Nt. (Sotsiaalministeeriumi koduleht, 2014) · Allikas peab olema leitav · Autorlus (persoon, asutus, organisatsioon) peab olema tuvastatav · Allika viimase kuvamise aeg tuleb märkida, nt. (vaadatud 26.09.2013) · Koostamise aeg peaks olema tuvastatav; kui ei siis märkida aasta asemel s.d. (sine dato) PABERIL VERSUS VÕRGUS
Autorile viitamisel kirjutatakse autori perekonnanimi ilma eesnimetäheta (Allik). Eesnimetähte kasutatakse juhul, kui viidatavas kirjanduses on kaks või enam sama perekonnanimega autorit, nt (Allik, A.), (Allik, J.). Mitme autoriga teosele viitamisel eraldatakse autorite perekonnanimed komaga (Allik, Tamm, Kärner). 10 Rohkem kui kolme autoriga teosele viitamisel on sobiv panna viitesse esimese autori nimi lühendiga jt, nt (Allik jt). Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat), EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul.
17 Kogu töö ulatuses tuleb kasutada ühtset viitamissüsteemi. Viide sisaldab ka leheküljenumbreid, loetelud mitte. 4.1 Viitamine ja keeleabi Teaduskirjutistes kasutatakse autori nime ja aastaarvuga viitamist. Tekstiviiteks on autori nimi (autorita teosel pealkirja lühend või esimene sõna) ja aastaarv. Kui tsiteeritakse või refereeritakse teose mõnd lehekülge, lisatakse viitesse ka leheküljenumber (-numbrid). Viide on sulgudes. Kui viide käib ainult ühe lause või selle osa kohta, paikneb viide enne kirjavahemärki, mis lõpetab lause või selle osa. Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele. Näited Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud juba 1970. aastate lõpust peale. Kokkuvõttes võib öelda, et filmide kasutamine kvalitatiivsetes uuringutes on üks võimalus
Tegelikult pole kuue sekundi aegadega profiklassides sellised vahed sugugi tühised, nagu näitab murelik tsitaat ühest kiirendusfoorumist: "Need turboautod on täiesti ettearvamatud nad võivad rekordit parandada mitu sajandikku korraga" :) Päris kõnekas näitaja on Morani auto parim lõppkiirus 239.7 mph ehk 385 km/h. See räägib 3000+ hobujuõust ja sellest, et Morani eesmärk viie sekundi aeg liiga väikese võimsuse taha küll ei tohiks jääda; blowerautoga on viitesse jõutud mitu miili väiksema lõppkiirusega. Kuigi turbomootoritega on USAs kiirendatud juba 60ndate keskpaigast, on see suund viimastel aastatel "uue hingamise" saanud (kindlasti mõjutatuna ka kiiretest "importautodest") võimsuspotentsiaal on lihtsalt sedavõrd suur ja tänapäevane tehnika (ülelaaderõhu elektrooniline juhtimine ja EFI) võimaldab seda realiseerida palju paremini, kui see veel kümmekond aastat tagasi mõeldav oli
ettepoole: Paljud uurijaid (Kuusk, 2001; Kask, 2003; Mänd, 2005) on leidnud, et... Sama autori erinevatele töödele viidates nime ei korrata, tööde ilmumisaastad eraldatakse semikooloniga. Samal aastal ilmunud erinevad publikatsioonid eristatakse aastaarvule väikese tähe lisamisega: (Kask, 2001a; 2001b) või: Kask (2001a; 2001b) väitis, et ... Kui autoritel on sama perekonnanimi ning viidatakse sama aasta publikatsioonile, lisatakse viitesse initsiaalid: (Kask, A., 2000; Kask, O., 2000) Kui originaalpublikatsiooni ei ole võimalik kasutada, tuleb viidata sellele läbi teise publikatsiooni (kaudne viitamine) järgmiselt: Kask (2001; Kuusk 2002 järgi) leidis, et ...; või ... (Newton, 1987; ref. Rattiste, 1996). Kaudsest viitamisest püütakse maksimaalselt hoiduda, kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate
annaabi.ee 
