nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega (müüja nõue hinna tasumiseks). Osalt on need nõudeõigused mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks (omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks). Nõudeõigus tekib alles siis, kui täielikku õiguslikku võimu on kellegi poolt rikutud.) Otsese esitusviisiga - mitte viiteline Viitelise esitusega - ( viitavateks - on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mõnele teisele paragrahvile blanketseteks - sama, mis viiteline, kuid viidatakse mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnomrile) Sotsiaalselt sisult õigustkaitsev - Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsioone isisaldavate õigusnormidega. Siin peitub
Vastavalt sellele liigituvad need õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Viitavad õigusnormid jaotuvad omakorda kaheks viitelisteks, st viitavad sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, ja blanketseteks, ehk osundavad mõnes teises õigusaktis sisalduvale.14 13 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 105-106. 14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 106-107. Viitelise esitusviisiga õigusnorm: § 7. Tööandja kohustus anda seletusi (1) Tööandja on kohustatud andma kirjaliku seletuse isikule, kes taotleb seda käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tema suhtes diskrimineeriva käitumise kahtlustamise korral, alates kirjaliku taotluse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. Mittetäielike õigusnormide alla kuuluvad ka definitiivsed normid, mis seletavad lahti mõisted, mida seaduses kasutatakse
koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Kõige selle aluseks on tõlgendavate normide tekst.Tähelepanelikult tuleb jälgida normide liike, et jõuda täieliku üldnormi moodustamiseni. Tuleb tähele panna, et mitte alati ei pea normitehniliselt tegu olema viitelise normiga, kuid mille mõte selgub ikkagi seoses teiste normidega. Sellist olukorda saab nimetada õigusnormide mõtteseotuseks õiguskorra kui tervikuga. Süstemaatilis-loogilisse tõlgendamisesse kuulub ka selle puhtalt loogiline pool.Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. Nende võtete kasutamine aitab täpsemini avada üldnormi mõtet:
Teisisõnu seletav õigusnorm selgitab õigusnormis sisalduva käitumismalli olulisi jooni. Näide seletavast õigusnormist PKS-s § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. Viitavad õigusnormid viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kui õigusnormi tekst sisaldab viite sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
Kohus leidis, et prokuratuur oli kuriteo valesti kvalifitseerinud ja kriminaalkohtupidamise seadustiku*54 („Устав уголовного судопроизводства“) artikli 277 alusel lõpetas kohus menetluse.*55 Kohus lisas, et täidetud on hoopiski NS artikli 233*56 koosseis. NS artiklis 233 sätestatud koosseisu täitmise korral tuli karistus mää- rata varguse koosseisu alusel. Seega oli NS artikli 233 puhul tegemist viitelise normiga, mille alusel tuli karistus määrata sobiva varguse koosseisu alusel. Kuigi nii NS artikkel 226 kui ka NS artikkel 233 asusid usuvastaste süütegude peatükis, siis NS artikliga 233 kehtestatud karistused tulenesid siiski varavastaste süütegude peatükist. Karistuste erinevused olid väga suured ja kohtu poolt süüteo ümberkvalifitseerimine võis raskendada või kergendada süüdistatava olukorda olulisel määral. Käesolevas kaasuses pole teada,
Tegemist on sanktsioonisisaldavate õigusnormidega. Neis sisaldub negatiivne hinnang õiusvastasele käitumisele. Tegemist on täielike õigusnormidega. Mittetäielikud õigusnormid on normid, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuuridele. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. Liigituvad seletavataks, viitavateks ja kitsendavateks. Kui õigusnormi tekst sisaldab osundust sama õigusakti mõnele teisele §, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. 6. Juriidiline fakt. Õigusnorm o nteatud kindla käitumie mastaap, etalon. Õigusnormis on kõrvuti õigusliku tagajärjega kirjas ka teatud elulised asjaolud, mida nim juriidilisteks faktideks. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja
Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige preambulas ja printsiipides. Erinevalt ajaloolisest tõlgendamisest mõistab teleoloogiline tõlgendamine mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki. süstemaatiline. Süstemaatilise tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Mitte alati ei pea normitehniliselt tegu olema viitelise normiga, kuid mille mõte selgub ikkagi seoses teiste normidega. Sellist olukorda võiks nimetada õigusnormide mõtteseotuseks õiguskorra kui tervikuga. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides.
koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Kõige selle aluseks on tõlgendavate normide tekst.Tähelepanelikult tuleb jälgida normide liike, et jõuda täieliku üldnormi moodustamiseni. Tuleb tähele panna, et mitte alati ei pea normitehniliselt tegu olema viitelise normiga, kuid mille mõte selgub ikkagi seoses teiste normidega. Sellist olukorda saab nimetada õigusnormide mõtteseotuseks õiguskorra kui tervikuga. Süstemaatilis-loogilisse tõlgendamisesse kuulub ka selle puhtalt loogiline pool.Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. Nende võtete kasutamine aitab täpsemini avada üldnormi mõtet:
neis sisaldusvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õiguskaitsvate õigusnormide toime. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele §-le, siis on tegemist viitelise õigusnormiga, kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse kehtimisega. Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on kitsendavate õigusnormide loomisel vaba otsustus, kas ta nimetab negatiivsed faktilised koosseisu
annaabi.ee 
