VIITEKIRJED Raamatu viitekirjed Vaarandi, Debora 1984. Uuenevate mälestuste linnad. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak Collins, Suzanne 2008. Näljamängud. Tallinn: Tänapäev Ajalehe ja ajakirja viitekirjed Hessler, Peter 2017. Ehaton, Egiptuse esimene revolutsionäär. National Geographic Eesti, nr 5, lk 84-107 Kann, Lemmi 2017. Uus hotell ootab volikogu heakskiitu. - Lääne Elu, 23.09.17, nr 110 Ilves, Kaie 2017. Matsalu festivali võitis Norra film kärnkonnadest. - Lääne Elu, 26.09.17, nr 111 Internetiallika viitekirjed Soopan, Ivar 2017. Seenelised leidsid Nõval kadunuks jäänud eaka mehe metsast üles. - Läänlane http://www.laanlane
Indexes: SCI- EXPANDED, SSCI, A&HCI, CPCI- S, CPCI-SSH, BKCI-S, BKCI-SSH, ESCI. Relevantsete täistekstartiklite 122 22 arv Artiklite Jameson, V., Cocheme, H., Logan, A., Ferreira, M. A. B., Dias, L. C., viitekirjed Hanton, L., Smith, R., Murphy, M. Leonarczyk, I. A., Polo, E. C., de (2015). Synthesis of Lucca, E. C. (2015). Exploring the triphenylphosphonium vitamin E Aldol Reaction in the Synthesis of derivatives as mitochondria-targeted Bioactive Compounds – Current antioxidants – Tetrahedron, 71 (44), Organic Synthesis, 12 (5), 547-564. 8444-8453
kaasa põhjalikke muutusi teadustöö Kirjastuses. kavandamisel. Refereering pärineb 8. leheküljelt. Kasik, Reet 2011. Stahli mantlipärijad: Eesti keele uurimise lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 8. 1 Akadeemiline eesti keel Harjutus 4. Refereeri, ühendades kaks allikat. Lisa viited ning vormista viitekirjed. Originaaltekst Kirjandusallika info lk 27: Müüt pakub lihtsustatud maailmapilti. Autor Katrin Aava, artikli pealkiri: Inimrühm loob endale müüdi, mis seda „Ajalookirjutus retoorilise visiooni rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr jutustuse ehk narratiivi jõud annab 5; 2005. inimtegevusele õigustuse, toetab ja kujundab identiteeti.
mälestusi, intervjuusid jne. See on vajalik taustsüsteemide kirjeldamiseks ning oma järelduste ja seisukohtade võrdlemiseks. Kasutatud materjalidest koostatakse viitekirjete (kasutatud kirjanduse) loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud materjali loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi. Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid samad, erineb vaid ilmumisaasta asukoht: numbrilise viitamise korral on see kirje lõpul, nimelise korral aga autori nime järel
Töö lõpus esitatakse kasutatud allikate loetelu. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja vastupidi. Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis on esitatud nurksulgudes, nt [3] - number tähistab kasutatud kirjanduse loetelus 3. kohal paiknevat infoallikat. Viitamine koosneb kahest osast: 1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7]. 2) Töö lõpus olevatest kasutatud allikatest, kus kõigi allikate viitekirjed on esitatud viitamisjärjekorras. Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006. 11 Sele 4 Viitamissüsteemi laadi valik [Autori kuvatõmmis] Viidatakse järgmistele erinevatele allikatele: Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta.
Allikate usaldusväärsus: kõige usaldusväärsemad tunduvad ISE ja ESTER; ,,Uuringu andmetel sööb iga päev puu- ja köögivilja 78% uuringus osalenud lastest, kuid vähemalt 5 peotäit tarbib neist vaid 13%, mida on siiski üks protsent rohkem kui aasta varem.'' (TNS EMOR, 2014) 6.11.15 Kasutatud kirjandus Peale kokkuvõttet ja enne lisasid; Kirjanduse loetelu vormistamine Viitekirjed pannakse töö lõppu või selle osa pealkiri on KIRJANDUS või ALLIKALOEND; viitekirjed järjestatakse tähestikuliselt ning neid ei nummerdata! allikaloendisse pannakse kirja kõik materjalid, mida oled oma töös kasutanud. Kindel järjekord allika kirjutamisel Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta;
loetelus ja leheküljed, nt [8: 5] või [8 lk 5]. Kirjanduse loetelus on kõik kirjed nummerdatud, viitekirjeid võib järjestada loetelus kahel viisil. Refereerimisel esitatakse kokkuvõtlikult, oma sõnadega teise autori teksti teatavad osad ja töös esitatud seisukohad, millele viidatakse. Ka kõik kirjandusest võetud tabelid, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega. Üldtuntud seisukohtade esitamine viitamist ei vaja. Viitekirjed. Viitekirje koostatakse väljaandega(millele viidatakse) samas keeles, s.t lühendid esitatakse vastavas võõrkeeles, nt: eesti keeles lehekülg (lk), trükk (tr), raamatus(Rmt), köide (kd). Raamatu viitekirjes esitatakse järgmised andmed:Autor(id). Pealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. numbrilisel viitamisel: Autor(id). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjas-tus, ilmumisaasta. 1. Agur, U., Hanson, V., Kull, R
viidatud. Allika viitekirje on viidatava allika keeles. Viitekirje andmete põhjal peab olema võimalik allikat üheselt tuvastada. (Viitekirjete koostamine 2007) Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene- tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä- hestikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. Accountability. (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti Pank. Purju, A. (1998). Estonian Economy 1997–1998. Tallinn: Ministry of Economic Affairs
Kokkuvõttes märgitakse ära, missugused küsimused jäid vastuseta või missugused uued probleemid võisid üles kerkida. Kokkuvõttes ei esitata uut materjali. Võib esitada ideid, mis suunas võiks tööd jätkata. Sobiv maht on u 1 lehekülg. 5.6. Kasutatud kirjandus Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimistöö omandab. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata (vt näidet). Raamatute puhul esitatakse järgmised andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, (vajadusel köite nr), ilmumiskoht, kirjastus. Kui pole märgitud autorit, vaid toimetaja, siis tuleb see näidata pärast pealkirja. Nime ette lühend toim. 10 5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007
viidatud. Allika viitekirje on viidatava allika keeles. Viitekirje andmete põhjal peab olema võimalik allikat üheselt tuvastada. (Viitekirjete koostamine 2007) Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene- tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä- hestikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. Accountability. (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti Pank. Purju, A. (1998). Estonian Economy 1997–1998. Tallinn: Ministry of Economic Affairs
teaduslik. Töös on mõningaid keele- kõnekeelne ja/või kohmakas. Töös on ja stiilivigu, kuid need ei riku palju kirjavigu. üldmuljet. Viitamine Kirjandus on korrektselt viidatud Kasutatud allikatele on viidatud (läbi töö on kasutusel üks ebajärjekindlalt, kasutatud on enam kui viitamisviis, viitekirjed on nii kahte viitamisviisi. tsiteeritud/refereeritud materjali järel Refereeringutena on esitatud kui ka kasutatud materjalides). mahakirjutusi, tsiteeringud on ebatäpsed Refereeringud ja tsiteeringud on või tähistamata. Kasutatakse "kopeeri" ja autori mõtetest eristatavad ning "kleebi" tehnikat. korrektsed.
annaabi.ee 
