Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4
Kuld-noka laul on seits-me lu-ku ta-ga. Küll kiu-sab kool-nuid sa-ju toru-pill, mis kut-sub: Pe-se sil-mi, ä-ra ma-ga! Siis aga pai-sub vai-kus ke-set äi-kest, sest sur-ma vas-tu pais-kas Ju-mal päi-kest. Märkisin rasvases kirjas rõhulised silbid, ehk värsitõusud. Esimeses kahes stroofis meenutab minu poolt märgitud skeem reeglipäraselt jambi värsijalga – read algavad ühesilbiliste rõhuta sõnadega ning neile järgneb viisikjamb. Viimases kahes stroofis pole ma kindel, kas märkisin rõhud õigesti, sest tekkinud skeem ei meenuta konkreetselt ühtki värsijalga – Esimesed ning kolmandad read oleks justkui jambile tunnuslikud, ent teised read vastanduvad neile täielikult ning on pigem trohheilised värsid. 2. Ivask on kasutanud oma luuletuses lõppriimi, näiteks: *räbalaid – ristid vaid (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, kolmesilbiline)
Anapest- alarõhutatud kahesilbisõnaga (tingimisi eeltakt) ja siis järgneb loomult trohheline või daktüliline värss. Iga tsükkel (jalg) annab värsijalale numbrilise väärtuse. Nt: / / / on neliktrohheus, sest ta koosneb neljast tsüklist. 1. 2. 3. 4. Type to enter text Tsüklit (jalga) loetakse ka siis, kui see jääb poolikuks, aga see poolik sisaldab endas rõhulist silpi. Nt: ///" on nelikdaktül, aga 1. 2. 3. 4. / / / / / on viisikjamb 1. 2. 3. 4. 5. x --> rõhuline silp puudub! kaksik-! kolmik-! nelik-! ! viisik- ! kuuik-!! seitsmik- Rõhuline värsisüsteem RÕHULISED ehk aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste siliarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. Siiski võib rõhulisi mõõte vastavalt kallakule nimetada trohheuse-,
..) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon (2) kolmikvärss ehk tertsett (3) nelikvärss ehk katrään Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid. Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta. Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit. Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14
Süliriimid (abba, abbba) 6. Ahelriimid (aba bcb cdc) 7. Lausriimid (aaaa) 8. Segariimid (aaca, ababcc) Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused: (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3), katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid, sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta, tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab, Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit, selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14
(Kivisildnik) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u [ // on tsesuur - hingetõmbepaus, seal, kus sõna lõppes; värsijala keskel värsisisene paus] Sonett 14 värssi silbilises süsteemis: 11 silpi värsis (ja 154 tekstis) silbilisrõhulises süsteemis: viisikjamb · itaalia ehk Petrarca sonett · stroofid 4+4+3+3 · katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid · sisu ja kompositsiooni sidumise reeglid · inglise ehk Shakespeare'i sonett · stroofid 4+4+4+2 · riim muutub teksti jooksul ning riimiskeemid vabamad, distihhonis paarisriim · sisu ja kompositsiooni sidumise reeglid · jt 5. SLAIDSHOW Proosa ja eepika - eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus
Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3 värssi; inglise e Shakespeare’i sonett: 4+4+4+2); oluline on ka püant (e üllatav pööre). Sonetipärg koosneb 15 sonetist, mille iga luuletuse lõpuvärss on järgmise algusvärss ja need siduvvärsid moodustavad juhtsoneti (e magistraali). Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratiiv
deetsim 8-silbikutest. o Hispaania romanss: luuletusvorm; värsimõõduks 8-silbik; paaris- arvulisi värsse seob läbi kogu luuletuse üks assonantsriim, paaritu- arvulised värsid jäävad orbudeks; luuletuse pikkus on vaba o Liitsekstiin: luuletusvorm, milles kuuele sekstetile järgneb tertsett; värsimõõt 11-silbik, silbilis-rõhulise luule viisikjamb, kusjuures riime 24 tavaliselt ei kasutata, küll aga on rangelt kindlaks määratud värsi lõpus esinevate sõnade järjekord o Oktaav ja sitsiliaan: itaalia stroofivorm, oktett riimiskeemiga: ABABABCC; värsimõõduks 11-silbik, viisikjamb. Ainult oma riimiskeemi poolest erineb oktaavist sitsiliaan ABABABAB. o Rondell: 13- või 14-realine vanaprantsuse luuletusvorm kahe riimiga,
XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilisi teadvuse vorme, oluline romantismi arengus ilukirjanduslik ballaad. Kunstballaad (romantismi olulisemaid luulezanre). Autoreid: R.Burns, W.Scott, J.G.Herder, J.W.Goethe. Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ,,Kaebelaul", Marie Under ,,Uneretk". Sonett Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks tuleb kahtlemata pidada 14-realist sonetti, mille viisikjamb ja mitmekordsed riimid taotlevad kõlavust ning vaimupeenust. Pärineb 13.sajandist Itaaliast. Riimiskeem abab abab cdc dcd. Tuntumaid autoreid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, William Shakespeare. Sonetis on puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus. Sisu: Nelikud teema esitamine, mida arendatakse tõusvas joones 8.rea lõpuni. Kolmikud paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Nii nagu novellis, on ka sonetis
annaabi.ee 
