Vana maja säästva renoveerimise üks põhimõtteid tuleb lihtsast remonditarkusest, et enne kahjustuste likvideerimist tuleb selgitada nende põhjused ja siis alles asuda tagajärgi likvideerima. Tasub ennast juba ette teavitada, et vana maja renoveerides läheb alati kauem aega kui me selleks iganes planeerisime ja teiseks meie plaanitud ressurssidest tuleb kindlasti puudus. Seega tasuks aja kokkuhoiuks tutvuda ja arvestada teiste kogemustega. Seoses avastustega maja konstruktsioonide ja viimistluskihtide avamisel võib välja tulla huvitavat, mis paneb plaanidesse korrektuure tegema. Me ei tohiks mingil juhul ajategurit ettekäändeks tuues kahjustada vana maja kvaliteeti, rikkuda või vähendada selle antiigi ja kunstilist väärtust. 2. Täpsusta nii hädavajalike tööde hulk ja järjekord kui ka oma kindlad soovid ja vajadused, mis koduks kohandatavas majas peab tulevikus kindlasti saama olema ja millest oled valmis vajadusel loobuma
Vana maja säästva renoveerimise üks põhimõtteid tuleb lihtsast remonditarkusest, et enne kahjustuste likvideerimist tuleb selgitada nende põhjused ja siis alles asuda tagajärgi likvideerima. Tasub ennast juba ette teavitada, et vana maja renoveerides läheb alati kauem aega kui me selleks iganes planeerisime ja teiseks meie plaanitud ressurssidest tuleb kindlasti puudus. Seega tasuks aja kokkuhoiuks tutvuda ja arvestada teiste kogemustega. Seoses avastustega maja konstruktsioonide ja viimistluskihtide avamisel võib välja tulla huvitavat, mis paneb plaanidesse korrektuure tegema. Me ei tohiks mingil juhul ajategurit ettekäändeks tuues kahjustada vana maja kvaliteeti, rikkuda või vähendada selle antiigi ja kunstilist väärtust. 2. Täpsusta nii hädavajalike tööde hulk ja järjekord kui ka oma kindlad soovid ja vajadused, mis koduks kohandatavas majas peab tulevikus kindlasti saama olema ja millest oled valmis vajadusel loobuma
krohv väikese soojajuhtivusega. · Dekoratiivsed, milles kasutatakse 1. Otstarbe järgi: värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse · hariliku märgkrohvi ja värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline · viimistluskihtide tegemiseks vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts. Terade · dekoratiivkrohvide tegemiseks mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. · eriotstarbeliste krohvide tegemiseks (1)Vilgukivi on looduslikult esinev säravmust 1. Sideaine järgi: pigment väljapaistva plaatja struktuuriga.
- müüritsement M - lubi + tsement LT - kips K - kips + lubi KL Mört - on side ja täiteainete, vee ning õhu segu mis võib sisaldada lisa-värv ja täitsaaeneid Värvaine pigment ehk värvipuru mida võib kasutada värviliste mörtide valmistamisel Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis Tugevus Veekindlus Nakkuvus Otstarbe järgi jagunevad: Hariliku märgkrohvi ja dekorativkrohvi aluskihi tegemiseks Viimistluskihtide tegemiseks Dekortattivkrohvide tegemiseks Eriotstarbeliste krohvide tegemiseks Jagunemine täitematerjalide järgi: Rasked mördid (jõe, järve või mäeliiv, erinevate kivide puru) Kerged mördid (liiv, saepuru) Tardumise ja kivinemis kiiruse järgi jaotuvad Kiirtarduvad mördid (kips, tsement) Aeglaselt tarduvad mördid (savi, lubi, liimilisanditega) Mineraalsed krohvimördid jagatakse neid mineraalse sideaine järgi viide põhigruppi Lubimördid
lõhede, aukude ja vigastatud profiilide parandamiseks · Vahapulgad- sobivad väikeste putukkahjustuste täitmiseks, eri värvi saab jootekolviga sulatades segada Lihvmaterjalid · Lihvpaber, lihvriie, pimps ja liivakivi. · Eriti jäme- 50-60(kalibreerimiseks) · Jäme- 80-100(vestmis-, höövli- ja rasplijälgede lihv) · Keskmine- 120, 150, 180(tavalihv) · Peen- 220, 240, 280(viimistlemata puidu lõpplihvimine) · Eriti peen- 320, 360, 400, 500 ja 600(viimistluskihtide vahelihv) 1. Must või tumepruun- ränikarbiid 2. Kollane- purustatud klaas 3. Roheline- alumiiniumoksiid 4. Punakaspruun- granaat(iseterituv)
Ei sobi kokku tsellulooslakkidega (miks?). Õlipeitsid Kõige levinumad läbitungivad peitsid koosnevad õlis lahustuvatest pigmentidest. Lahustina kasutatakse lakibensiini. Saadaval on valmissegatud intensiivsets värvitoonides peitse, mida on lihtne ühtlaselt peale kanda. Vajalik kanda peale ühekihilisena kuna järgnevad kihid hakkavad esimest kihti üles kergitama. Uue värvitooni saamiseks on neid raske lahjendada või segada ning ei saa kasutada koos lakibensiinil põhinevate viimistluskihtide või vahapoleeriga. Tiheda süüga puidu puhul annavad ebakorrapäraseid tulemusi. Piirituspeits koosneb metüülalkoholis lahustatud aniliinvärvist. Piirituspeitsi peamiseks miinuseks on kiire kuivamine. Seetõttu on peitsi raske ühtlaselt peale kanda, sest kattuvad pintslitõmbed jätavad tumedama pinna. Toodetakse ka valmissegatud peitse. Sega pulbriline peits metanooliga ning lisa sideaineks veidi lahjendatud šellakit. Vesipeitsid on müügil valmis segudena
Pinnale kantud krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise vastu.Krohviviise võib jagada kolme rühma: kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimine. Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1.Otstarbe järgi: •hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks •viimistluskihtide tegemiseks •dekoratiivkrohvide tegemiseks •eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 2.Sideaine järgi: •Lubimört •Lubi-kipsmört •Tsement-lubimört •Tsementmört 3.Täiteainete järgi: •Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid
raskendatud, õhukeste betoonikohtide puhul või kui konstruktsiooni mõõtmed ja/või materjalid jäävad projekteerimisel lahtiseks. (4) Üldjuhul, kui õhukese viimistluskihi kaal on võrreldes konstruktsioonielemendi omakaaluga väike, ei ole viimistluskihi paksuse võimalikku kõikumist vaja arvestada. Viimistluskihi muutuvat paksust tuleb arvestada siis, kui see on tingitud konstruktsioonielemendi deformatsioonist või kui konstruktsiooni hooldamine võib nõuda täiendavate viimistluskihtide lisamist. (5) Sildade omakaalu määramisel tuleb kindlaks määrata teekatte, ühendusdetailide ning teetarvete ja -seadmete kaalu suurim väärtus, arvestades nende võimalikku algset kõrvalekallet projektist ja muutumist aja jooksul, mis on põhjustatud · vajadusest viia silla kattekihid ja sillale viiva tee kattekihid ühele kõrgusele (et ei oleks astet); · sõidutee pealmiste kihtide paksuse erinevusest projekteeritud paksusega võrreldes;
vineeri(FK) ja servad värvida ilmastikukindla värviga. F/F- mõlemalt poolt sileda pinnaga. F/W- üks pool sile, teine mustriga. Dekoratiivvineer- pealmised kihid on väärispuuspoonist. Laekavineer- kõikide kihtide suund on sama, kasutatakse lehtpuitu laeka külgede tegemisel täispuidu asendamiseks. (kõverapinnalisi detaili, hokikeppe) 3.Lihvmaterjalid e abrasiivmaterjalid- kasutatakse pinna silumiseks, viimistluskihtide karestamiseks ja vahelihvimiseks. Jämeda teralisi materjale kasutatakse ka kalibreerimiseks e paksuse mahahööveldamiseks. Kuigi juba ammu ei kasutata lihvpaberite valmistamiseks liiva, nim neid siiani rahvasuus liivapaberiteks. Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist. Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile.
; looduskivide müüritises kasutatud mördi koostis; tehiskividest müüritises materjalide ebasobiv koostis veekeskkonna tingimuste suhtes; ajaloolistest tingimustest lähtuv mõju, näiteks ruumides või hoone lähistel ladustatud materjalid: soolad, fekaalid, mineraalväetised jne. Sagedamini esinevad müüritistes sulfaatsed soolad Na2SO4, CaSO4·2H2O ja paiguti kloriidid NaCl, KCl ning ajalooliselt NH4NO3. Kõige agressiivsema krohvi ja viimistluskihtide (sh. ajaloolistele pinnakihtidele) struktuuri lagundava mõjuga on naatriumsulfaat (Na2SO4), millel on faasiüleminekul kõige suurem mahu suurenemine (311 %, vt. Tabel 2.6. 72 Tabel 2.6 Soolade faasimuutus. Vees lahustuv sool Faasimuutus Faasimuutuse temp., C° Mahu suurenemine, % Na2SO4 Na2SO4·10H2O 32 311
annaabi.ee 
