tänava ääres kasvavad puud (pärnad), mis jätavad mulje nagu oleks tegemist alleega. Teekatte seisukord on sama nagu eelmisel piirkonnal, vajaks samuti hooldust. Nisu tänava ja Tulbi tänava nurgal asub kortermaja, mida kasutatakse sotsiaalelamuna. Kolmandaks piirkonnaks on Veeriku tänava ja Nisu tänava vaheline ala. Antud piirkond koosneb neljast ridaelamust, mis omakorda koosnevad viiest boksist. Hooned on ehitatud 80ndate alguses ning vastastikku vaadeldes tundub, nagu oleks need viilkatustega. Lähemal uurimisel selgub aga, et hooned on ehitatud üksteisele peegelpildis ja pool katusest kuulub vastas olevale ridaelamule. Ridaelamute aiad on väga kenalt korrastatud, tundub, et tegemist on lausa iluaedadega. Ohtralt kasvatatakse erinevaid dekoratiivtaimi. Veeriku-poolne tänavapool on väga korraliku asfaltkatte all ning kogu tee ulatuses on mõlemal pool kõnniteed. Nisu tänava poolel on teekatte seisund halvem ning vajaks veidi hooldamist, puudub ka kõnnitee
õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid, puuduvad lähedale, usuti elu jätku hingestamine, usk peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma
nimetatud väljak. Tavaliselt ruudu, ristküliku või trapetsikujuline. Väljaku peamiseks aktsendiks said katedraal ja raekoda, kui katedraal asus mõnes teises paigas, jäi platsi peamine uhkus raekojale (Raekoja väljak). Väljakult võis tihti leida maastikuarhitektuuri nagu haljastust ja purskkaeve. Suurimateks elusoonteks keskaegses linnas olid aga tänavad. Tihti iseloomustas keskaegseid linnu ka veekogud kuna kaubandus oli orienteeritud veetranspordile. Viilkatustega tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hooned iseloomustavad kõige paremini keskaegset tänavaseina linnas.
Budismi mõjud · 6. sajandil jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need segunesid kohaliku traditsiooniga. · 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. · 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis. · Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul pagoodid, kui dnende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. · Horyuji klooster · Todaiji Suure Buddha Saal (Great Buddha Hall) Buddha mõjud ja ilmalik kunst · 7.-8
juurest. Seda nimetataksegi Pulli asulaks. Koduloomadest tunti koera, elatusid nad jahist ja kalapüügist, hoonetüübiks oli süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. (L. Vahtre, 2004, lk 9-11) Umbes 5000 a. e.Kr. algas Eestis kiviaja viimane etapp neoliitikum. Selle tähtsamaks tunnuseks on esimese ehitusmaterjali, põletatud savi ilmumine. Hakati valmistama keraamilisi anumaid, tekkis kammkeraamika kultuur. Mööblit veel ei tuntud, kuid tekkisid esimesed nelinurksed, viilkatustega, rõhtpalkidest laotud majad. See oli ka küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Põldudele külvati esimesed seemned. (L. Vahtre, 2004, lk 11-13) 3000. aastal e. Kr., mida nimetatakse ka venekirvekultuuriks, hakkas toimuma üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile. Oli arenemas tubane elu, tekkis mööbel laud, toolid, magamisase. Oluliseks tuleb pidada ka kanga kudumise algust. (L. Vahtre, 2004, lk 12-14) 1800. aastat e. Kr. nimetatakse pronksiajaks
), kaetakse see heleda värviga vi ühtlase jamedateralise kruusa kihiga. Viimasel juhul on takistatud katusekatte hilisem remont. Seepärast v ib kruusapuiste teha vaid laitmatult ehitatud ja heast materjalist katusele. Paljud tänapäevased materjalid on juba tehases kaetud (varvilise) ülepuistega. Lamekatust saab soovi korral viilkatuseks ümber ehitada. Ümberehitamise phjus vib olla sagedasest katuseremondist tudinemine, lamekatuse sobimatus tekkinud viilkatustega majade sekka vi ka lisaruumide vajadus. Sobiva katuselahenduse korral vib uue viilkatuse alla ehitada magamistube, huviala- ning abiruume jne.
Levis aga nendesse maadesse, kus valitses absoluutne monarhia.Näiteks klassistism oli veel Venemaal. Klassistismi kunstiteoste abil pööti inimesi õpetada.Kunstnikud pisasid kinni kindlatest normidest.Maali ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Arhitektuur Klassitismi ehitiste eeskujuks olid antiikaja templid.Hoone sissepääs oli sageli nagu kreeka templis.Ehitised olid lihtsa ehitusega paljude sammaste, kuplite ja viilkatustega..Seinad olid siledad ja väheste kaunistustega.Klassitismi stiilis ehitisi võib näha Prantsusmaal, Peterburis ning ka Eestis.Parimaid näiteid Eestis on Tartu ülikooli peahoone. Sisekujundus hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme.Kaunistusteks olid reljeefsed lehtedest ja lilledest girlandid ning relvadest kokkuseotud trafeekimbud.Hiljem muutus kõik veel lihtsamaks ja rangemaks. Tartu ülikool
Need ei kustutanud siiski kohalikku traditsiooni, vaid segunesid sellega. Näiteks hakati katuseid valmistama savist katusekividest, aga ehitiste mahtude jaotus muutus vähe. 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis. Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul pagoodid, kuid nende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust
[1] 1.5 Ait Suur, krohvitud välisseintega paekivihoone, kaetud kõrge viilkatusega, kaasajal katteks eterniit. Räästad kaugele ulatuvad, välimised sarikad ja pennid dekoratiivselt avatud. Hoone pärineb XIX saj. lõpuveerandist. Analoogilise kujundusega veel mitu ümberehitatud või varemeis hoonet. Mõnele vanemale paekivihoonele samal perioodil peale ehitatud lõhutud maakivist viiluseinad kaarustega ning eelkirjeldatud laadis kujundatud viilkatustega. [5] 1.6 Kuivati Kuivati moodustab sa.mas.:6 mitmest ümber ehitatud hoonest kompleksi, millest üks ehitus on lõhutud ning nelja tahuliseks plokkideks tabutud maakividest kahekordne ehitus. Akende ja uste avad laotud tellistega. Korsten kõrge ümmargune telliskorsten, mille otsakarniis dekoreeritud hammaslõikega. Hoonest alusmüürid. Ehitus dateeritud: 1910. [5] 1.7 Viinavabrik Viinavabrik moodustab hoonete grupi, millest vabrikuhoone on paekivist mitme
Selles ajastust algab teada olev kivi arhitektuur. Kõige vanem kivist ehitis praeguste andmete järgi on Palestiina linnast leitud Jeeriku (Jericho) varemed, mis rajati umbes 7500 eKr. Jeeriko oli ümbritsetud tugeva kaitse müüriga koos vallikraaviga, ehitus materjalidena kasutati toortellist, jne. Sealt on leitud omapäraseid portreesid mis on tegelikult inimkolbad täidetud kipsiga, neid loetakse portreeskulptuuri alguseks. Jeerikos eksisteeris viilkatustega majade tänava võrgustik. Selle ajastu arhitektuuri nimetatakse "mega lithos"-eks e. Megaliitarhitektuur. Kõige suurem selle ajastu kiviarhitektuuri leiukoht on Maltal kust leidub palju templeid ja muid, mis on umbes 7000 a. vanad. Üks tuntud hauakamber Iirimaal Dublini lähedal, Newgrange, mis on IV a.t. eKr. Inglased uhkustavad Lõuna-Inglismaal asuva Stonehange-ga, kus on säilinud kivist vabaõhu templi jäänused, mille läbimõõt on u. 60m
Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3.-ne jaotus põhineb keraamikal (A, B, C). 8 Kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest. Peamiselt veised aga ka lambad, kitsed, sead. Varajasel Tripolje perioodil oli oluline jaht. Tunti ka vaske. Asulad Tripoljes olid suhteliselt suured. Nelinurksed viilkatustega majad, saviseinad valged, punased v kollased. Varasel etapil ehitati võrdlemisi pikki maju (keskmiselt 10 m). Hiljem mõõtmed kahanesid. Hooned kas maapealsed või maasse süvendatud. Varem vahetult jõgede kallastel, hiljem pisut eemale. Osa asulaid ümbritsetud muldvalliga. Varasele Tripoljele on iseloomulik hajaplaneering. Tihti on majad paiknenud sõõrjalt (hiline Tripolje). On ka kahes ringis paiknenud asulaid. Valmistati teravakannalisi kirveid. Tulekiviesemetel teatav järjepidevus
annaabi.ee 
