Pärast seda pesta viil korralikult seebikivilahusega, misjärel kuuma veega ja kuivatada. Kautsuki-, fiibri- ja puiduviilmetest puhastatakse viili samuti terasharjaga, eelnevalt aga hoitakse viili 15...20 min tulises vees. Viili ummistumist aitab vältida viili kriiditamine enne töö algust, alumiiniumi viilimisel hõõrutakse viili steariiniga. Õlist viili pestakse kuuma seebikivilahusega, puhastatakse terasharjaga, loputatakse veega ja kuivatatakse. Et viiliga oleks mugavam töötada, kinnitatakse ta sabale puidust või plastist käepide. Viili nürinemisel muutuvad tema hambad väiksemaks ja kaotavad võime lõigata metalli. Hammaste nürinemisest annab märku see, et suureneb jõud, mida lukksepp peab rakendama metallikihi eraldamiseks detaililt. Kulunud viil läigib. Viili lõikevõime sõltub niihästi töödeldavast materjalist kui ka viili enda ja tema hooldamise kvaliteedist. Kulunud viile taastatakse järgmiselt:
Plastide identifitseerimine Hinnata plastide läbipaistvust. Lõigata plasti noaga ja/või proovida viilida ning hinnata materjalilõiketöödeldavust. Määrata katsekehade mass ja ruumala ning arvutada tihedus. Plasti läbipaistvust hinnatakse visuaalselt ning võrreldakse hindamisetulemusi tabelis 8.5 antud andmetega ning tehakse selle põhjalesialgne otsus materjali tüübi kohta. Täidetakse tabel 8.2. Plastide lõiketöödeldavus tehakse kindlaks noaga laastu lõikamiseteel või viiliga viilides. Erinevate materjalide küljest laastu lõigatavuseraskusastet hinnatakse ning võrreldakse hinnangut tabelis 8.5. tooduganing otsustatakse, milline materjalidest on tarbe-, konstruktsiooni- või eriplast. Täiendatakse tabelit 8.2.Tiheduse määramiseks valemi (8.1) järgi kasutatakse kaalumismeetodit,mis on suhteliselt kiire ja lihtne ning omab ka piisavattäpsust. Tiheduse määramine mahu ja massi järgi: 1) kõigepealt määratakse katsekeha kaal, g;
Koolis ju käimegi selleks, et õppida. Ka plekikäärid ei suutnud nii tugevatele õpilastele vastupidada ja andsid alla. Mõtlesin päris tükkaega mida tegema hakata iseseisvaks praktiliseks tööks. Ei hakanud midagi rasket ja keerulist valima, sest vahendid suhteliselt piiratud. Teen esmapilgul üpris lihtsana näivat tööd- pudeliavajat. Joonise visandamine paberile läks hästi. Kuigi natukene sai see suur. Suuremad osad sai relakaga välja lõigata. Täpsema töö tegin käia ja viiliga. Seda osa millega korki maha võtta ei saa aga väga hästi teha, sest muukviile ei ole. Aga vast kuidagi ikka saab. Ühes tunnis rääkisime sellest miks tekivad mõõtmisel vead. Põhiliselt asi selles, et ei olda tähelepanelik ja/ või vaadatakse mõõteriistale vale nurga alt peale. Samuti võivad tekkida ka joonestus vead, ning ka siis kui märkimisriist pole korrektne. English wheeli kasutasid ka mõned õpilased. Neile avastuseks juhtus see, et selle masinaga töötamine polegi
faas 1,0*45o.Peale seda kasutasime 10mm läbimõõduga keermelõikurit, et teha keere 15mm pikkusele ja 10mm läbimõõduga astmele. Kui keere oli valmis mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Ning tegime samad protseduurid, mis esimese poole valmistamiselgi. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et sõrm anda hindamisele. Peale seda puhastasime pingi ning panime asjad omadele kohtadele tagasi. Kokkuvõte Praktilise töö käigus omandasime, kuidas kasutada keermelõikurit.
Sammuti pean silmas, et sisekumerus oleks raadiusega 10mm. Sepistan detaili augu kohale mõlemale poole kerge süvendi, nagu joonisel näidatud. Ümardan kõik välisküljed raadiuseni 2mm ja kontrollin tekkinud detaili vastavust joonisele. Vajaduse korral teen parandusi. Lasen detailil jahtuda aeglaselt. Peale toatemperatuurini jahtumist kasutan käia, et teritada tekkinud detaili teravik. Kasutan viili, et augu mõõtmeid korrigeerida ja vajadusel likvideerin suuremad konarused viiliga. Tekkinud detaili on vaja veel uuesti kuumutada. Karastan ja noolutan vastavalt detaili tugevusnõuetele. Tulemus Tekkinud on joonise mõõtmetele vastav läbilöögi meisel, mida saab kasutada teiste detailide sepistamiseks.
Esimese astme treisime 22mm pikkusega ja läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele. Spindlipööreteks seadsime 1400 p/min. Peale siluvat töötlemist alustasime faaside tegemisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et võll anda hindamisele. Peale seda puhastasime pingi ning panime asjad omadele kohtadele tagasi. Kokkuvõte Praktilise töö käigus omandasime,kuidas kasutada lintsaagi, seadistada treipinki valmis töötlemiseks, kinnitada toorikut ja astmetera. Õppisime koorivalt ja siluvalt töötlema, ning kuidas astmetele faase teha. Saime selgeks, kuidas hooldada ja puhastada treipinki peale töö lõpetamist.
pöörata: ülemise plaadi teritusnurk, lõikehamba serva nurk, ülemise plaadi lõikenurk ja sügavuspiirajaga seatav lõigatava laastu paksus. Need näitajad võivad varieeruda sõltuvalt sae tüübist ning ka puu sordist ja välistemperatuurist. · Pinguta saeketti enne teritama asumist. See tagab kindlama ja täpsema töö. · Et viili mitte lõhkuda, tõmba viil iga kord rahulikult tagasi ja lükates vajuta õrnalt viilile peale. · Jälgi, et viil oleks vastu lõikeplaadi tera kogu viiliga lükkamise aja. · Et teritamiseks oleks saekett kuiv ja puhas, lase sael enne teritama asumist tühjalt joosta. See teeb teritamise efektiivsemaks. 1. Ülemise plaadi teritusnurk See nurk on automaatselt õige, kui ülemise ja külgmise plaadi nurgad on teritatud õieti, kasutades õige suurusega viili. Et saavutada teritusnurk 35° aseta teritusabinõu nii, et märgitud laiend oleks paralleelselt ketiga. Et saada 30°-ne teritusnurk, pane teritusabinõu teises asendis keti peale. 2
1) on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Saelehe murdumise vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2 Ümarmaterjali lõikamiseks tuleb märkejoonele kolmekandilise viiliga teha väike sisselõige. Saelehe paremaks suunamiseks asetatakse vasaku käe suur sõrm nii, et küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal
Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist . - VUKSSAAG - RAAMSAAG - TAPISAAG .e. ROOGSAAG - JAAPANISAAG Sae töökorda seadmine . Selleks, et saag korralikult lõkaks on vaja : Saehambaid äsada Saehambaid teritada Ainult korralikult teritatud ja räsatud saag tagab :
70 kg mehe keha vedelikuruumid Kasutatakse kapillaaridele Androgeenid, türoksiin ja funktsionaalsest seisundist. moodustumine. · Trombiin on Vereplasma 3 l, Koevedelik 11 l kohandatud tsentrifuugi. Kapillaar kasvuhormoon suurendavad Keskmiselt leidub 1 l veres vereplasma ensüüm, mis muudab Rakuvedelik 28 l märgistatakse viiliga ja murtakse erütropoetiini mõju. inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks
Pärast seda pesta viil korralikult seebikivilahusega, misjärel kuuma veega ja kuivatada. Kautsuki-, fiibri- ja puiduviilmetest puhastatakse viili samuti terasharjaga, eelnevalt aga hoitakse viili 15...20 min tulises vees. Viili ummistumist aitab vältida viili kriiditamine enne töö algust, alumiiniumi viilimisel hõõrutakse viili steariiniga. Õlist viili pestakse kuuma seebikivilahusega, puhastatakse terasharjaga, loputatakse veega ja kuivatatakse. Et viiliga oleks mugavam töötada, kinnitatakse ta sabale puidust või plastist käepide. Joonistel 116a,b,c on näidatud viilikäepideme otsapanekut ja ära võttu. Viilisaba otsapaneku ja äravõtmise näited. joon. 116 Joonisel 117 on kujutatud käepidet, mida on võimalik panna erisuguste mõõtmetega viilide otsa. Kõvast puidust kehas 1 on karastatud ja seestpoolt kahest otsast keermetatud puks 3
Mootorsae mootori seiskamine toimub süütelüliti lükkamisega asendisse STOP. Saagide hooldamine Hooldamisest sõltub suurel määral saagide nn tööiga. Hoolduse võiks jagada gruppidesse: iga tankimise järgne hooldus, igapäevane hooldus, iganädalane hooldus, igakuine hooldus, perioodiline hooldus. 1) iga tankimise järgne hooldus. a) ülekallatud bensiin ja õli ära pühkida; b) kindlasti tuleks teha iga tankimise järel keti järelteritus – iga hammas käia kergelt 2-3 korda viiliga üle; c) kontrollida keti pingust. Kui kett on lõtvunud, tuleb teda pingutada, sest muidu hakkab “sööma” otsatähikut. Saega töötamise ajal aeg-ajalt kontrollida, kas ketiõlipump töötab. 2) igapäevane hooldus: a) puhastada saag väljastpoolt; b) õhufilter puhastada ja pesta (turbo puhul teha seda harvemini); c) pöörata saeplaat ümber ja puhastada plaadi soon, erilist tähelepanu pöörata ketiõlituskanalitele;
mille tõttu on õige jalgade hooldus väga tähtis. 1. Jalgade ja eriti varbavahede igapäevane hoolikas pesemine. Kuna diabeetikutel on jalgade nahatundlikkus alanenud, siis vee temperatuuri (37 kraadi) tuleb mõõta veetermomeetriga. Vajadusel (mitte iga päev) võib kasutada lasteseepi, mis ei kuivata nahka. 2. Jalgade, eriti varbavahede hoolikas kuivatamine. Soojus ja niiskus soodustab varbavahede haudumist. 3. Küünte lühendamine viiliga pärast pesemist ja kuivatamist. Õige küünepikkus on selline, kui varbaotsale vajutades on tunda küüneäärt - see hoiab ära liiga lühikeseks lõigatud küünte puhul sissekasvanud küüne ja küünevallides põletikulised protsessid. 4. Jalgade naha ja küünte kontrollimine, eriti varvaste vahel ja taldadel väikestes ning algavate kahjustuste kindlakstegemiseks. Selleks võib kasutada peeglit või teiste inimeste abi. 5
kolmkant- ja ümarviile, vasarat, rauasaagi koos saelehte- dega, käsitrelli koos puurikomplektiga (0 2 . . . 8 nim), Müüakse areomeetri või densimeetri nime all. Toim. kärni, meislit jms. 185 184 Masinal peaks alati kaasas olema süüteküünal, konden- tangidega, parandades eelnevalt viiliga kahte tahku. Kui saator, keti ühenduslüli (ja paar tavalist), esi- ja tagala- katsed mutrit lahti keerata jäid tagajärjeta, siis raiutakse terna lampe, ventiilisüdamik ja mõned rattakodarad; pike- ta lõhki. Raiutakse piki poldi telge, toetades mutrit vastas- matel sõitudel võiks veel kaasas olla siduri- ja gaasitross. küljelt raske eseme või vasaraga. See ei lase poldil kõver - Kasulik on varuosadele lisada pisut isoleerpaela, paar duda
annaabi.ee 
