(Väljataga 2009: 33) PCS (Picture Communication Symbols) e piltidesümbolsüsteem on graafilised märgisüsteemid, mis põhinevad enam kui 3000 lihtsalt piirjoonte abil kujundatud tähisel http://www.mayer-johnson.com/2002-pcs-addendum-library BLISS sümbolid (http://www.blissymbolics.us/) house wheel sun electric · Tehnilised kommunikatsiooni abivahendid (sh kõnekkunikaatorid) Augmentatiivkommunikatsioon (lihtsustatud viibete õpetamise näitel Downi sündroomiga lastele) · Ühes Eesti väikelastekodus viidi läbi uurimuisprogramm, mille käigus õpetati kahe aasta ja nelja kuu jooksul augumentatiivkommunikatsiooni · 1) kuuele Downi sündroomiga lapsele spetsiaalsete individuaalsete süstematiseeritud keeleõpetusprogrammide alusel · 2) kogu lastegrupile igapäevategevuste ja suhtlemise kaudu nii nendele, kes osalesid spetsiaalsel kõnetreeningul kui ka neile, kes ei osalenud
Kas on aluseks võetud 2keelsed lapsed, mitte need, kes ei saanud hakkama 2 keele omandamisega (vt eespool 74%). Kakskeelsed on metalingvistiliselt võimekamad, st suudavad keele olemust mõista. 16.04 puudu - viipekeel Kõne ja viipekõne (2) Sensoorne afaasia – ajukahjustus Wernicke piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata. Motoorne afaasia – ajukahjustus Broca piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel. Kahjustused samades piirkondades mis suuliste keelte puhul. Keeleline analüüs toimub samades piirkondades mis suulistel keeltel. Parema poolkera kahjustusega kurdid viiplevad selgelt ja mõistavad viipekeelset kõnet, isegi kui mittekeeleline visuaal-ruumiline taju on suures osas kahjustunud
kirjalikult. Keel ei piirdu ainult suulise eneseväljendusega, vaid on sümbolite ja reeglite kogum, kuidas edastada infot. Evans ja Levinson (2009: 433) toovad välja viipekeeled, mis häälikulisest keelest erinevad foneetika poolest, sest neis ei toimu kõnelemis- ega kuulmisprotsesse, mis aga ei tähenda, et viipekeeled oleks sellevõrra vähem struktureeritud või väiksemate väljenduslike võimalustega. EKSS kirjeldab viipekeelt kui ,,suhtlemises (häälikulise keele asemel) kasutatavat viibete süsteemi, kineetilist keelt". Keele definitsiooni alla kvalifitseerub järelikult ka viipekeel, kus suhtlemisel kasutatakse kehakeelt, zeste. Senimaani on ainus ümberlükkamatu üldistus kõikide keelte kohta on definitsioon ise: keelt kasutatakse suhtlemiseks ja info edastamiseks. Ka see on kindel, et keeles toimuvad aja jooksul muutused: nii keelte arvus üle maailma kui ka iga keele siseselt. Keelde süvitsi minna
antud sümbol, seega seos vormi ja tähenduse vahel on arbitraarne. Märgid on sümbol, ikoon ja indeks. Kommunikatsiooni jaoks on vaja sõnumit, sõnumisaatjat, vastuvõtjat ja kanalit. Keele vahendusel edastatud info jaguneb kaheks: konkreetse sõnumi tähendus on semantiline informatsioon; märkide arv ning nende esinemissagedus ja -tõenäosus on statistiline informatsioon. Viipekeele puhul on esmatähtis mitteverbaalne suhtlus. Viipekeeles suhtlemine toimub zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu
Hoidekeel on see, mida kasutatakse väikelastega suhtlemisel, kuna hoidekeeles rõhutakse sõnu, sõnalõppe, siis see aitab lastel keelt mõista. Hoidekeeles kõneletakse väga selgelt ja korratakse, pudikeelest on lastel keeruline aru saaada, on ebaselge. 15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab? Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis. Aveyroni metsik poiss, kes ei õppinud rääkima, kuid õppis suhtlema viibete ja puudutuste kaudu. Kamala suutis 18. eluaastaks kasutada mõnda üksikut sõna. Isabelle oli leidmise hetkel 6-aastane, vaimne võimekus oli umbes 2-aastase tasemel, kuid koolimineku ajaks oli juba teiste lastega samal tasemel. Genie leiti 14-aastasena, teda kasvatati nagu koera, õppis kõnelema, kuid see jäi telegraafstiili sarnaseks, ei saanud aru grammatikareeglitest. Viitatab sellele, et laste varases arengus on kokkupuude keelega väga oluline, ning kui laps
võimalused Väljad 1, 2, 5 ja 6 joonisel kirjeldavad mitteverbaalset ehk sõnatut 7 Kommunikatsiooni liigid düaadilist suhtlust, mis kulgeb: miimika (näoilmete, eriti silmade ja suu liikumise) ning Tähtsamad kommunikatsiooni analüüsi ühikud on vorm viibete (zestide) abil. ja liik. Sõnatus suhtluses on esmatähtis roll silmadel, mis on Suhtluse vormide puhul on eristuse aluseks kood. ühteaegu nii Sellest tulenevalt kõneleme näiteks suulisest, kirjalikust, sõnumite saatjad kui ka vastuvõtjad. visuaalsest Sõnatu suhtlus selline suhtlus, kus sõnumeid jms kommunikatsioonist
kergesti meie tahtele. Samuti on hääletoon näoilmest vähem kontrollitav (Quilliam 1997: 52). Tunnete väliseid märke alla surudes muutuvad närvisüsteemi sisemised reaktsioonid tugevamaks. Rahulikuks jääda püüdes suurendame tõenäosust sattuda stressiseisundisse (Quilliam 1997: 52). Vastupidiselt verbaalsele eneseväljendusele, mis on suuresti tahtejõule alluv, on mitteverbaalne suhtlemine tahte kontrollile allumatu. Nii toimuvad intonatsioon, miimika ja viibete kasutamine vaistlikult, mis tähendab, et me ei saa kontrollida intonatsiooni ega miimikat (Kidron 137) Leke Kui te püüate kellelegi rääkida seda, mida te ei mõtle, lekib tõde visuaalselt välja. Sagedasemad negatiivsed lekked on: · närviline väljanägemine · agressiivne väljanägemine Närvilisest väljanägemisest annavad enim tunnistust a) ristatud käed või jalad b) raamatute või paberite surumine vastu õlga c) sõrmedega trummeldamine
vaikivasse maailma Maailmas on mitmesuguseid viipekeeli. Eesti viipekeel on eesti kurtide omavaheline suhtluskeel. Erineb olulisest ASList. ASLi Eesti viipekeele ühine osa on suurem, kui inglise ja eesti keelel. Maailma tuntuim viipekeel American Sign Language (ASL) Viipekeel on loomulik keel: sellega saab väljendada kõiki mõtteid, tundeid ja soove nagu kõneldavas keeleski. Erivorm puutekeel (konspektis nr 12) Viibe: viibete moodustamise üksus on kereem 3 kereemitüüpi: See, mis artikuleerib, s. o liigub (käelaba, rusikas jne) käevorm (handshape) liigub Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) viiperuum kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev
Küsitakse patsiendi seisundit mõjutavate ohtude kohta, nt aneurüsmid, ajuverejooksud või südameinfarktid. Tutvutakse patsiendi meditsiinidokumentidega ja võetakse üle vajalikud dokumendid (saatekiri, epikriis ehk väljavõte haigusloost, analüüsid, röntgeni- või CT-pildid jms). 883 Võetakse üle patsiendi väärtasjad ja dokumendid. Patsiendiga luuakse võimalusel kontakt (vajaduse korral toetada juttu žestide, viibete ja miimikaga, alles seejärel puudutades) ja antakse selgitused eelseisvate meetmete ja transpordi kohta . Vajaduse korral räägitakse kohapeal olevate lähedastega (transpordi läbirääkimine, selgitamine, kas kaasasõitmine on võimalik/mõistlik, soovitus haiglasse järelesõitmisega mitte kiirustada jne). Võetakse üle eluliselt tähtsaid parameetreid kajastav dokumentatsioon: pulss (Fr),
annaabi.ee 
