Hr Karl Gregor Rauniste Kreutzwald Hotell Tallinn Endla 23 24. september 2014 10122 TALLINN AVALDUS Austatud konkursi korraldaja 22. veebruaril avaldati veebilehel cv.ee Restoran Nipernaadi tööpakkumine kokale. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on piisav töökogemus kokana ning vajalik haridus. Alates 2013. aastast olen töötanud erinevates ettevõtetes kokana, viimati töötasin Vidrike Puhkemajas. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks Lugupidamisega Nimi
vähi arvukus kõrge; CPUE 1-4 vähi arvukus keskmine; CPUE alla 1 vähi arvukus madal. 3.3 Seirealad Aheru järv, Ahja jõgi, Amme jõgi, Karujärv, Kavadi järv, Kubija järv, Kuke peakraav, Kuningvere järv, Kurtna Saarejärv, Kurtna Suurjärv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja, Paadrema jõgi, Pangodi järv, Pedja jõgi, Punapea jõgi, Põltsamaa jõgi, Pülme järv, Rannapungerja jõgi, Soodla jõgi, Tänavjärv, Vidrike järv, Voki järv, Väinjärv, Värska laht, Ärma jõgi 4. Tulemused Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2009 läbi viidud seireprojektide kokkuvõtvad tulemused aastate lõikes. Jooniseid ei õnnestunud kahjuks lisada, sest graafikute rakenduses ei õnnestunud leida jõevähi andmeid. 2000. a.kokkuvõte 2000. aastal tehti jõevähi seiret 13 veekogus. Karujärve seiretransekti alal võrreldes olulisi muutusi ei toimunud. Jõevähi asurkonna seisund on stabiilne
turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine • Ohutustehnika tutvustamine • Reeglid • Riiete vahetamine • Varustuse jagamine RISKID JA ENNETAMINE R I S KI D E N NE TA MI N E • Osalejatele räägitakse pidevalt ohutusest, matkal on
Tabel 5 Pinnaveeseisund Kogumi Pindala Järvistu Koond- Usaldus- Nr Kogumi nimi Tüüp kood (ha) nimi hinnang väärsus 72 212010_1 Voki järv 16,9 Kooraste 3 g Madal 73 212030_1 Vidrike järv 13,9 Kooraste 3 h madal 74 212240_1 Jõksi järv 64,6 3 g kõrge 75 212280_1 Erastvere järv 15,9 5 m madal 76 212310_1 Mudsina järv 13,5 Kooraste 2 g kõrge
ümbritsetud sooribaga või õõtsikuga. All on toodud pilt Pühajärvest. (Foto: Arne Ader) Jõed Otepää vald, kus asub ka Otepää kõrgusik, paikneb veelahkmealal. Kõrgustiku saareline asend, mitme kõrgema piirkonna olemasolu ning vanade orgude esinemine pinnamoes põhjustavad kõrgustiku jaotumise erinevatesse jõgikondadesse. Suurem osa Otepää vallast jääb Väikese Emajõe jõgikonda, valla põhjaosa jääb Elva jõgikonda ning Vidrike kant 8 Võhandu jõgikonda. Suurem osa Otepää valla vooluveekogudest algab küngastevahelistes nõgudes paiknevatest järvedest ja soodest (enamik neist on kinnikasvanud järved) ning järgivad neid ka edasisel teel kõrgustiku ääreala või vanade orgude poole. Soodes on looduslikud voolusängid kitsad, madalad ja looklevad. Vaid seal,kus vooluvesi on kunagi murdnud läbi naaberkünkaid ühendavatest sadulatest, on lühikestel
Valgeranna loodusala Mujal Alam-Pedja linnuala, Alam-Pedja loodusala Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala Emajõe-Suursoo loodusala Karula linnuala, Karula loodusala Lahemaa linnuala, Lahemaa loodusala Lüsingu loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Reinevere küla; Jõgisoo küla; Roosna küla) Nigula loodusala Pakri linnuala, Pakri loodusala Rava loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Rava küla) Soomaa linnuala, Soomaa loodusala Tamula järve loodusala Tuhala loodusala Türisalu loodusala Vidrike loodusala Viidumäe loodusala Viljandi loodusala Vilsandi linnuala, Vilsandi loodusala Võrtsjärve linnuala, Võrtsjärve loodusala Väinamere linnuala, Väinamere loodusala
ümbruse samasuunalise pinnavormide vööndiga. Kõrgustiku idaosas on kõrgem ka Lutiku ja Iduste ümbrus, kus tähelepandavamateks mägedeks on Loku Kaldemägi (190 m) ja Kaltsimägi (163 m). Samuti ulatub naaberalast kõrgemale Kambja ja Pangodi järve ümbrus (Kambja Köstrimäed 153 m ja Palumäed) ning seljakute ahelik Luke ja Tamsa ümbruses (Luke mäed 127 m). Kõrgem ja reljeefilt vaheldusrikas on ka Vidrike ümbrus ning siit lõunaedelasse jääv ala. Kõrgustiku kaguosas, mis on üldiselt künklik-lainja reljeefiga, on tähelepandavamateks pinnavormideks sügavad (30 -40 m) ürgorud, nagu Kooraste ehk Truuta, Sirvaste, Jõksi-- Piigandi, Erastvere--Ahja, Urvaste ja Pühajõe ürgorg. Neis on rohkesti järvi. Pühajõe org paistab silma oruloogetega, mis on suurejoonelisemaid Eestis. Nende kujunemist on tõenäoliselt põhjustanud asjaolu, et kõrgustiku kõrgemast osast kagu suunas voolanud
Suurem osa neist on väljavooluta umbjärved. Järved paiknevad sageli rühmiti, moodustades järvestikke (Estonica, 2001). Otepää kõrgustiku kolm suuremat järve – Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv asuvad kõrgustiku kahe kõrgema osa vahelises vagamus. Otepää kõrgustik piirneb loodes Elva jõe, põhjas Võika (Voika) oja ja Tatra jõe, kirdes Porijõe ja lõunas Urvaste ürgoruga. Kaguosa liigestavad mitme järvega Vidrike–Kooraste ja Jõksi–Kooraste ürgorg ning viimase jätkuna Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid
vagu. Kivi ümbermõõt poole meetri kõrguselt on 15 m, mõõdud edelast kirdesse 5 m ja vastassuunas 5,6 m. Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise asukoha kirjeldus Ohvrikivi asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas, Sõmerpalu vallas. Kivi juurde pääseb kui pöörata Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere maantee 29 km ja 30 km vahelt lääne poole väikesele külavaheteele, mööduda Kaabsoo talust ning minna üle väikese Võhandusse suubuva oja metsa. Metsas tee hargneb, kusjuures vasakut kätt pöörduv haru viib ohvrikivini. Mälestise iseloomustus Kumera pealispinna, püstiste külgede ja mõnede astmeliste murdepindadega rahn. Rahnu pealispinnal ristuvate lõhede tõttu koorunud lohkvorm 40x50 cm, sügavusega 10-20 cm. Lohus püsib aeg-ajalt vesi. Lagi sammaldunud.[5.]
o Sandurid Kõrgustiku kagunõlval Kooraste ümbrus, seda alal läbib Võgandu jõgi (Lajavangu ja Kärgula mets) o Otsamoreenid Kambja Köstrimäed, Tamsaja · Veestik o Pühajärv keskmine sümboljärv Väikese Emajõe algus o Ürgorgudes aheljärvestikud Piigandi-Jõksi_Kooraste, Vidrike-Kooraste, Urvaste o Rohkem järvi kõrgustiku idaosas Päidla ja Nõuni järved · Vooluveed o Suur ja ebaühtlane lang ülemjooksul o Jõed seotud ürgorgudega o Veelahmeala o Elva, Porijõgi, Ahja, Pühajõgi · Asustus o Valdab hajaasustus o Otepää linn kui talispordikeskus (suhteliselt pikk lumikate) o Üks ajaloolistest Ugandi maakonna keskustest Karula kõrgustik
annaabi.ee 
