Suurem osa nendest ainult ei tea seda. Enamus ülikooli töötajatest ja üliõpilastest teab, et nad on autorid, kuid suur osa ei tea oma õigusi. Ja osa nendest, kes teabki oma õigusi, ei pruugi sageli osata neid õigusi kaitsta.“ (Pisuke 2004: 9) Seega kirjutades ülikooli referaati, artiklit või luues, mis tahes teos, on see kaitstav autoriõigustega. Antud referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele sündmustel, kus kasutatakse erinevaid pildi, heli- ja videosalvestusi. Eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on need kaitstud Eesti Vabariigis ja millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised sündmustel. Uurimisobjektiks valisin juba toimunud Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa, mille näitel kirjeldan, milliseid autoriõigusi rikuti ning mis osas toimus rikkumine teadlikult. Olen omaalgatuslikult korraldanud erinevaid sündmusi 2009. aastast saadik ja sellel ajal ei
looduses. Inimesed, kes on ühinenud PETA liikumisega lähevad samas ka üle piiri. Lõhutakse farme ja laboratooriume, tekitati füüsilisi vigastusi loomakasvatajatele, rünnatakse isegi panku, kes eelnimetatuid rahastasid. Kasukakandjaid valatakse tänaval punase värviga üle. Ahistatakse karusnahkadega äritsevaid moebutiike ning nende klientidele demonstreeritakse võikaid (aga tihtipeale ebausaldusväärsetest allikatest pärit) videosalvestusi loomade tapmisest ja nülgimisest. Karusnahavastaseid demonstratsioone jagub kõikjale. Suur skandaal tuli ka sellest, kui USA president Barack Obama lõi restoranis kärbse maha ja PETA saatis talle „humaanse kärbselõksu”. Mina isiklikult kujutan ette ,,humaanse kärbselõksu” all sellist kärbsepiitsa, mille keskel on kärbsekujuline „anna kärbsele võimalus” auk. Arvan, et pärast loomade piinamist on teisel kohal nendega katsete tegemine. Tänapäeva
talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek,
Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida
Tekstiviiteks on autori nimi (autorita teosel pealkirja lühend või esimene sõna) ja aastaarv. Kui tsiteeritakse või refereeritakse teose mõnd lehekülge, lisatakse viitesse ka leheküljenumber (-numbrid). Viide on sulgudes. Kui viide käib ainult ühe lause või selle osa kohta, paikneb viide enne kirjavahemärki, mis lõpetab lause või selle osa. Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele. Näited Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud juba 1970. aastate lõpust peale. Kokkuvõttes võib öelda, et filmide kasutamine kvalitatiivsetes uuringutes on üks võimalus ületada erinevate sotsiaalteaduste piire. Siiski on filmianalüüse kvalitatiivsetes uuringutes Flicki (2006: 240-241) sõnul seni rakendatud pigem koos verbaalsete andmete kasutamisega kui ainsa peamise meetodina.
Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida
(1) Kohtumist juhivad kaks-väljaku kohtunikku. Üks kohtunik seisab sööstja poolse värava taga ja juhendab enamike otsuste tegemist. Teine väljaku-kohtunik seisab aktiivselt lööjast vasakul käel (square leg). See punkt annab kohtunikule parema ülevaate lööjast ning nii on tal lihtsam aidata teha lööjaga seotud otsuseid. Mõningates profikohtumistes võidakse arvamust küsida ka ''kolmandalt'' väljaspool väljakut asuvalt kohtunikult (off-field umpire), kes kasutab videosalvestusi. Rahvusvahelistes kohtumistes kindlustab see kohtunik mängu legaalsuse ja vaimu. (1) Mängijad Iga meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas batsmaniks ( lööjaks) või bowleriks (pallijaks). Balansseeritud meeskonnas on tavaliselt 5-6 lööjat ja 4-5 pallijat. Üks mängija meeskonnast , kes võtab ühtlasi enda ülesandeks wicket-keeper'i töö mis on ühtlasi vägagi tähtis väljakumängija postitsioon
defineerida või põhjendada mitmesuguseid tõekspidamisi ja seisukohti. Avatud vastustega esseed annavad õpilastele suurema vabaduse vastuse vormi ja ulatuse valikul. õpilaste näidistööde mappe kasutatakse nii õpilaste üldise või ainealase kompetentsuse kui ka pikemaajalise arengu dünaamika väljaselgitamiseks. Näidistööde mappi võib koguda kõige erinevamaid õpilastesaavutusi või sooritustaset demonstreerivaid materjale nagu videosalvestusi, kirjandeid, kavandeid, aruandeid, fotosid jne. Näidistööde mappide kasutamise teeb koolides raskeks nende koostamise ja hindamise töömahukus ning keerukus. Ka näidistööde mappide hindamisel peab olema selge , mis eesmärgil ja milliste kriteeriumide alusel seda tehakse, ning täpsustatud hindamise tingimused ja olud., ainetestides kasutatakse valik- ja lühivastuselised testiküsimusi, valik vastuselisi sh sobitus
Uuritakse üht lavastust, teatrit või ajastut. - Mikrotasandi uuringud individuaalne vaataja. - Mudelvaataja ideaalne või hüpoteetiline vastuvõtja. Palju uurimismeetodeid: 1) Kvalitatiivsed statistika, vaatlused 2) Fokusseeritud kvalitatiivsed kindlad publikugrupid, nt kooliõpilased 3) Süvaintervjuud individuaalsed küsitlused üksikuile vaatlejaile 4) Fookusgrupi arutelud vestlus kindla osaga publikust etenduse järel 5) Kasutatakse fotosid ja videosalvestusi 6) Salvestatakse vaatajate bioloogilisi reaktsioone kasutatakse vähe 7) Vaatajad hindavad etendust vaatamise ajal Retseptsiooniuuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Retseptsiooniteooria on etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine. Etenduse vastuvõttu mõjutavad sotsiaalne ja majanduslik ruum, kultuuriruum, etenduse ruum. Etendust võetakse vastu kui
annaabi.ee 
