Vajaminev: · Kuni 20 IP kaamerat · Server videopildi salvestamiseks · Koostöö 3,5G võrku pakkuva firmaga Planeerimine Selgitame välja kliendi vajadused/nõudmised liiklusmonitooringu kaamerate reaalajapildi uuendamise kiiruse, pildiedastuskvaliteedi ja videosäilitamise pikkuse osas. Valime kliendi nõudmistle vastavad kaamerad. Kaamera peab olema ühenduv 3,5G võrku. Kaamera peab olema ilmastikukindel. Kaamera peaks salvestama sujuvat videopilti 30 kaadrit sekundis. Kaameral peaks olema hind ja kvaliteet suhtes. Valime tarnija. Tarnijaks on Arvutikeskus OÜ, kes omab head mainet tehnika valdkonnas ja usaldusväärset kliendituge. Info: Arvutikeskus OÜ Kaamerate asukoha väljaselgitamine. Kuna 3,5G võrk katab praktiliselt tervet Eestit, siis sõltub kaamerate paiknemine kliendi soovist. Võrgu operaatoriks valime EMT, kuna firma pakub tihedaimat 3,5G võrku Eestis. Samuti
Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 lühike viide Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 tuntav viide Järeldused katsetulemuste kohta: Telefonide vahel eksisteerib viide, ka siin on oluline pordi kiirus kuid see on lühike ja ei takista normaalset suhtlemist. 4. Koodekite uurimine Küsimus 1. Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? X-Litele helistades ei näinud X-Lite videopilti. Helistades teisele IP-Telefonile on videopildiga kõik ok. Küsimus 2. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Vahe on selles, et videokoodek on arvutil ja telefonil erinev ning kui arvutil kasutatavat videokoodekit valitud ei ole, siis videopilti ei saa edastada. 5.1 Sidekanali parameetrite kontroll http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ 3/5 15.11
infovõrgu- interneti. Tänu sellele saame laiendada silmaringi ja teadmisi väga erinevate teemade kohta. Me saame jälgida just hetkel toimuvat maailma eri kohtades, olles ise kodus. Me saame vaadata juba toimunud asju uuesti. Me saame huvitavat ning vajalku infot ja fakte kõik võimalike eri asjade kohta –riikide, inimeste, loomade, meelelahutuse, teaduse jne. Me saame suhelda ome lähedaste ja tuttavatega kirjutades, rääkides ja videopilti edastades. Me saame ka uusi tuttavaid erinevatest maailma paikadest ja tänu sellele õpime tundma erinevaid kultuure ja rahvaid. Me saame tutvustada ennast ja meie kultuuri. Tänu internetile liigub info kiiresti ja on kättesaadav kõikjale üle maailma. Me võidame aega, sest saame enamus asjaajmisi teha arvuti tagant tõusmata. Me saame mängida palju erinevaid mänge, kuulata muusikat, teha koolitöid. Ka kirjandi kirjutamine onarvutis palju kergem.
silmapaistev innovaatiivsusega. Nimelt on siin laialdaselt kasutusel erinevad e- teenused nagu: e- riik, e-kool, e-valimised ja nii edasi. Veel on Maarjamaal leiutatud Skype, mis on populaarne suhtlusprogramm terves maailmas, aga ka näiteks e-paber ja elektrooptiline klaas, millest esimene on paberi sarnane ekraan, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindel, painduv ja odav ning suudab muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti ja suure tõenäosusega hakkab see tulevikus asendama metallist liiklusmärke, raamatuid, ajalehti ja muudki. Inimene, kes vaataks praegust Eesti Vabariiki ja ei ole kursis meie maa ajalooga, ei usuks suure tõenäosusega, et kõigest paar sajandit tagasi polnud meie rahvas muud, kui lihtsad talupojad, kes harisid mõisnike maad ning ei osanud unistadagi oma riigist. Praegugi on ajaloolasi, kes väidavad, et on ime, et imetilluke maa nagu Eesti üleüldse suure Venemaa võimu alt vabanes
raamatud , kultuuri- ja ajalooväärtused jne) on välja pandud vaatamiseks (ka müümiseks näit. messid ja näitusmüügid) publikule. Näiteks muuseumides oleks näituse tutvustaja e giid - infoteenindajaks-töötajaks, kelle poole saab külastaja pöörduda. Kuid lisaks sellele on eksponaatide kõrval põhjalikud seinatekstid ja külastajatele jagati kõrvaklapid, kust selgitusi sai kuulda soovitud keeles.Uuem aeg võimaldas liikuvat videopilti ja hoolitseti publikatsioonide eest ning korraldati teaduskonverentse. Tänapäeva muuseumid näevad vaeva selleks, et külastajad sinna tee leiaksid. Iga näitus või väljapanek peab tundma oma külastajat, et osata pakkuda oma sihtgrupi jaoks parimat. Muuseumide külastatavust mõjutavad erinevad tegurid. Asukoht, kasutuses olevate hoonete- paikade atraktiivsus, tegevuskeskkonna vastavus tänastele nõuetele, muuseumi tegevusvaldkonna atraktiivsus jmt
Scanner: Scanner on seade, millega saab arvutisse tõmmata paberi peal olevaid pilte, fotosid, tekste ja muud. Kasutatakse suuri ( flatbed ) scannereid ning väikesi, hästi mugavalt kasutatavaid käsi ( hand ) scannereid. Scanneriga pildi arvutisse tõmbamist nim. scanneerimiseks. Printer: Printer on mõeldud teksti, graafika, fotode jne. trükkimiseks paberile (võib ka öelda, et printer on arvuti väljund paberile ). Videomonitor: Monitor on seade, mis võimaldab jälgida elavat videopilti ja haarata sealt lõike arvutisse. Videokaart: Riistvara seade, mis võimaldab salvestada graafilisi kujutisi, animatsiooni või elavat videopilti salvestada informatsioonina faili. 1.4. Multimeedia kasutamine haridusasutustes Üks kuumemaid multimeedia alasid on haridus. Kuna multimeedia esitab informatsiooni mitmes vormis, on see väga efektiivne leidmaks uusi võimalusi õppevahendite loomiseks. Tänu kõigele sellele toredusele suudab multimeedia
· Mälu-töötavate programmide ja nendega seaotud andmete hoidmiseks.Operatiiv-,sisemälu,kiireim seade andmete hoidmiseks ja salvestamiseks.tühjeneb arvuti väljalülitamisel.Maht sõltub emaplaadi tüübist,mõõdetakse MB,GB.üks moodul kuni 2GB · Helikaart-helitekitaja,uuematel võimalus panoraamhelile,head kõlarid on olulised,mõõtühik-heli salvestamisühiku andmete hulk(-24b) · Videokaart-äitab videopilti,sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks(MB,GB)hetkel 1GB,mõnele võimalik ühendada mitut mõnitori,või erinevat pilti televiisorisse suunamiseks,televiisoripilti ei saa arvutsse Kõvaketas: · Peamne salvestusseade arvutis.Usaldusväärne,suuremhutavusega,kiire lugemine ja salvestamine,kasutatakse programmide ja andmete hoidmiseks,tundlik magnetväljale,mahutavus -8TB,keeruline vahetada. CD: · 600-800MB
Eelised Odavam hind võrreldes tavatelefoniga vajalik on piisavalt kiire internetiühenduse olemasolu, kõne andmed edastatakse üle võrgu ja eraldi iga kõne pealt ei tule kulutusi teha. Eriti märkimisväärne sääst eksisteerib kaugekõnede puhul, sest suurem füüsiline distants ei mõjuta internetitelefoni kõne hinda. Lisateenused võimalus pidada rohkearvuliste osapooltega konverentskõnesid, vahetada kõne ajal koos heliga ka videopilti, tekstsõnumeid või faile. Puudub seos füüsilise asukohaga, kõnesid saab teha ja vastu võtta mistahes asukohast, kus eksisteerib internetiühendus. Puudused Hädaabikõnesid ei saa teha, sest IP võrgu olemus ei võimalda helistaja füüsilist asukohta tuvastada, see on aga vajalik kõne suunamiseks selle piirkonna päästeameti kõnekeskusse. Elektrikatkestuse korral ei ole üldjuhul võimalik kõnesid teha, sest erinevalt
3. VEEBIKAAMERA Veebikaamera on videokaamera, mis toidab oma pildid reaalajas arvutisse . Veebikaameraid kasutatakse peamiselt videolinkide loomiseks, mis võimaldab arvutil tegutseda videotelefonina või videokonverentsi jaamana. Veebikaamerad on väga populaarsed tänu nende madalale tootmiskulule ja paindlikkusele. Nad on madalaima kuluga videotelefoni vorm. Esimene veebikaamera hakkas tööle 1991. aastal Cambridge`i ülikooli arvutiteaduse osakonnas. Veebikaameraga on võimalik jälgida videopilti üle Interneti ükskõik kuskohast. Teisisõnu on Sul võimalik jälgida oma kodu, töökohta, vanemate kodu vms. isegi siis, kui Sa ei ole ise kohal, kasutades selleks internetti ühendatud arvutit või isegi mobiiltelefoni. Kaamerasse on sisseehitatud veebiserver, seega pole vajalik kaamera ühendamine arvutiga vaid see võib töötada iseseisvalt arvutivõrgus. 15 4. ID- KAARDI LUGEJA
ühevärvilist trükki. VIDEOMATERJALID Videotel on positiivne mõju konverentsidel, presentatsioonidel ja näitustel sissejuhatava elemendina. Igal ettevõttel ei pea end tutvustavat videot olema. Kui aga siiski soovitakse end video abil televisioonis tutvustada,tuleks silmas pidada: · Alghelile ei tasu peale salvestada muid helisid · Ei lisata pildile tiitreid · Videopilti ei kaasata reporterit SPONSORLUS Sponsorlus võimaldab tutvustada ettevõtte logot, teadvustada ettevõtte ideid ja eesmärke, saavutada laiemat tuntust. Sponsorluse viisid: · Sportlase, kultuuritegelase jt. Toetamine · Mõne ürituse korraldamise (spordivõistlus, heategevuskontsert) toetamine · Televisiooni-, raadiosaate toetamine
CD-I standard on küllaltki sarnane "Yellow book" spetsifikatsioonis olevatega. CD-I standard populaarsust ei saavutanud, selle asemele on ilmunud "Bridge" formaadis olevad kettad, mida oskavad lugeda nii CD-ROM XA, kui ka CD-I seadmed. Video CD (VCD) Video CD-on defineeritud "White book" spetsifikatsioonis. Formaat mõeldud pakitud video hoidmiseks. Tänu MPEG formaadis pakkimimeetodile on plaadil võimalik hoida 74 minutit täisekraanilist videopilti. Video mahamängimiseks on vaja kas video CD mängijat või CD- ROM seadet, mis seda toetab. Kuna kasutatav MPEG-1 pakkimise algoritm ei ole just kõige parem, siis on ka video kvaliteet suhteliselt vilets, olles sarnane VHS kassettidel olevaga. NB: Video CD ei ole sama mis CD-V - alternatiivne video CD standard,mis suudab endal hoida vaid mõne minuti pakkimata videot ja heli Photo CD Välja töötatud 90-ndate alguses Kodaki ja Philipsi poolt. See formaat on mõeldud just fotode hoidmiseks
kordame saatmist niikaua, kuni kõik tükid kohale on jõudnud, kui kanal on ka piisava töökindlusega. Kui kõne juures hakkaksime mingit paketti kordama, siis tekiks olukord, kus hakatakse kõnet igakord kordama, kui pakett kaduma läheb ja see segaks kõnest arusaamist. 2)Andmeedastuskiirus Meil on vaja teatud läbilaskevõimet, et teatud edastuskiirusel bit/s oleks võimalik teatud kvaliteediga näiteks telefonikõnet või videopilti edastada. Teksti edastamisel võtab see veidi kauem aega ja see pole väga suur probleem. Kui meil on aga aeglane võrk, siis telefonikõne sealt lihtsalt läbi ei lähe. 3)Ajastus Kui tegemist on reaalajas liikuva infoga (telefonikõne, videoreportaaz) siis on oluline see, et pakettide vahelised ajalised viited peavad olema teatud miinimumide piires. Tähtis on ka see, et pakettide edastus oleks pidev. Kui saadame faili, siis üks pakett võib tulla kohe, teine aga minuti pärast,
annaabi.ee 
