.................................................................................................................................. 2 Videokaarti ventilaator .........................................................................................................................
programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB). Mälud kinnitatakse emaplaadi peal olevatesse pesadesse. Tavaliselt on emaplaadil 2 - 4 sellist pesa. Võrgukaart Selline näeb välja võrgukaart: (tema on vajalik interneti püsiühenduse puhul). Vahel on võrgukaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Videokaart Videokaarti on vaja pildi näitamiseks monitorile. Odavatel arvutitel on videokaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Vingemate arvutimängude mängimiseks on vaja paremat ja kallimat videokaarti. Selline näeb välja videokaart: Helikaart Selline näeb välja helikaart: (tema teeb heli, kuid vahel on helikaart juba emaplaadile integreeritud) Kõvaketas (HDD), Kõige tähtsam andmete hoidmise koht. Tavaliselt on arvutites üks kõvaketas, aga võib panna ka rohkem (2-3)
juhtida väljastpoolt õhku läheduses protsessori, mis on tavaliselt suurim soojusallikas. Standard juhul on 80 mm, 92 mm või 120 mm ulatuses kummalgi pool. Nagu juhul fans on sageli kõige kergesti nähtaval kujul jahutus arvutis, dekoratiivsed fannid on laialdaselt saadaval ja võib põleda koos LEDiga, mis on valmistatud UVreaktiivsest plastmassist ning kaetud dekoratiivsete katetega. Õhufiltrid kasutatakse sageli üle sisselaske avades, et vältida tolmu sattumist. Videokaarti ventilaator Kasutatakse graafika protsessori või videokaarti mälu jahutamiseks. Need ventilaatorid ei vaja vanemate kaartide tõttu madal võimsuskadu, kuid kõige kaasaegsema graafika kaarte, eriti mõeldud 3D graafika ja mängu, vaja oma pühendunud jahutusventilaatorit. Mõned suurema võimsusega kaardid tootavad rohkem soojust kui CPU, seega efektiivne jahutus on eriti oluline. Passiivse jahutuse jaoks uus video kaart, aga ei ole ennekuulmatu.
programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB). Mälud kinnitatakse emaplaadi peal olevatesse pesadesse. Tavaliselt on emaplaadil 2 - 4 sellist pesa. Võrgukaart Selline näeb välja võrgukaart: (tema on vajalik interneti püsiühenduse puhul). Vahel on võrgukaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Videokaart Videokaarti on vaja pildi näitamiseks monitorile. Odavatel arvutitel on videokaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Vingemate arvutimängude mängimiseks on vaja paremat ja kallimat videokaarti. Selline näeb välja videokaart: Helikaart Selline näeb välja helikaart: (tema teeb heli, kuid vahel on helikaart juba emaplaadile integreeritud) kõvaketas (HDD), Kõige tähtsam andmete hoidmise koht. Tavaliselt on arvutites üks kõvaketas, aga võib panna ka rohkem (2-3)
liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read only memory ehk ROM) ja ülejäänud on laaditud muutmällu (inglise keeles random access memory ehk RAM) kettalt. Baasvahetussüsteem on esimene programm, mis arvuti sisselülitamisel tööle hakkab. Baasvahetussüsteemi esmane ülesanne on tuvastada, testida ja käivitada riistvara, näiteks kõvaketast, videokaarti jne. BIOS viib arvuti seisu, kus kasutaja tarkvara saab tööle hakata. Arvuti kasutajal ei ole baasvahetussüsteemile juurdepääsu, kuid tavaliselt on selles vahendid, mis võimaldavad seda konfigureerida. Ka BIOS-i konfigureerimissüsteemile ei ole harilikult lihtne ligi pääseda. Kui personaalarvutit esmakordselt tutvustati, siis baasvahetussüsteemi tarkvara, mis hõlmas kõiki draivereid kogu süsteemi jaoks, "kõrvetati" kõik korraga ühele või mitmele säilmälu kiibile, mis asus
Saab omada 256 erinevat väärtust 0000000011111111 (kümnendsüsteemis 0 255ni) Kasutatakse baidi kordseid: 16 bitti= 2baiti 32 bitti=4baiti 64 bitti=8baiti ÜLDMÕISTED 1kB=1024B see on 2 astmes 10 baiti 1MB=1024kB see on 2 astmes 20 baiti 1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor Protsessori jõudlust iseloomustavd: Tuumade arv (kahetuumaline, neljatuumaline)
ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Videokaartide ajalugu Videokaartide ajalugu algab 1960ndatel, kui printerid asendati ekraanidega, millel olid visuaalsed elemendid. Selleks et neid elemente kuvada, oli vaja videokaarti. Esimene IBM PC videokaart toodeti koos esimese IBM PC-ga, see toodeti IBM poolt aastal 1981. MDA (monokroomne ekraani adapter) suutis töötada ainult tekstiga, toetades resulutsiooni 25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv. 1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud videokaartide tootjatele nagu ATI, Cirrus logic ja S3. Need firmad hakkasid VGAd arendama, tõstsid resulutsiooni ja värvide mahtu, mida videokaart sai kuvada
800x600 256 kb 512 kb 1 MB 2 MB 2 MB 1024x768 512 kb 1 MB 2 MB 4 MB 4 MB 1280x1024 1 MB 2 MB 4 MB 4 MB 6 MB 1600x1200 1 MB 2 MB 4 MB 6 MB 8 MB 3)Kuidas videokaarti overclockida Alustama peaks sellest, et tuleks välja uurida, mis sul videokaart on. Kui on tegemist mingi kaardiga, mis ei ole mõeldud 3D (loe: kolmemõõtmelisteks) mängudeks, siis on see suhteliselt mõttetu tegevus. Kuidas teada saada, mis kaardiga on tegu? Kõigepealt proovi alla tõmmata selline programm Downloadi sektsiooni alt nagu 3DMark2001SE. Käivita programm ja sealt vali System Info ja siis Display Devices. Seal all ongi kirjas, mis
400W ATX Midi Tower Case Ati Raddeon 4650 1024Mb EST asetusega klaviatuur Optiline hiir High Definition audio DVD Kirjutaja 16x+-, DL Võrgukaart Photopoint Odav korpus hinnaga 249kr. D-Fruit FS9828 Miditower 350W Emaplaat ASRock 775V88+ s775 hinnaga 800kr. Mälu Silicon Power 1GB DDR2 800 (CL6) 2tk Hinnaga 195kr. Ehk 390kr. DVD kirjutaja TSST S182M ± 18x, Dual Layer, LightScribe must 590kr. Kõvakettas on 120GB ATA100, 7200rpm, 8MB cache Hinnaga 390kr. Kuna õiget videokaarti ja protsessorit photopoindis ei müüda siis need ostame arrayst... Intel Core 2 Duo E7500 2,93 GHz Socket LGA775 Inbox hinnaga 1975kr. Asus 1 GB DDR2 GeForce 8500 GT 990kr Monitor on tagasihoidlik 22" Eizo S2201W 6990.00 Logitech Mouse U96 H: 90kr. Defender klaviatuur E Slim KS-910 EST H: 55kr. Hind kokku 12519kr Kontoriarvuti Kõige lihtsam ja odavam arvuti jooksutab kõike mis vaja, alustades wordist kuni raamatupidamisprogrammini. Esimene firma Array comp
ja need võtsid nii vähe ruumi, et arvutitehased said hakata tegema personaalarvuteid, mida saaks kasutada iga kodukasutaja, kui oli piisavalt raha. Need olidki igaühe kodus oleva arvuti eellased. Inimestel tegelikult ei olnud erilist aimu arvutitest. Üks teadlande tegi ennustuse, et iga pooleteise aasta tagant mahutatakse mikroprotsessorisisse 2 korda rohkem transistoreid. Mikroprotsessor teeb arvutil põhilise töö, kuid samuti on selleks vaja ka muid komponente: Toiteplokki, videokaarti, samuti on kasulik, kui arvutil on cd- rom või siis näiteks vanemat tüüp arvutitel floppy disk(tänapäeval seda enam ei kasutata, kuna see mahutab nii vähe andmeid.) 5 Küsitluse analüüs Küsitluste vastuses analüüsitakse 10c õpilaste arvamusi ja uuritakse palju nemad teavad arvutited ja palju neil arvuteid endal kodus on. Kas arvuti pakub sulle huvi? miks?
näiteks PCMCIA kaartidega. Üks variant on regular ja teine low-profile, mis võib olla vaid kolme tolli kõrgune. BTX korpused ei ole ühilduvad ATX emaplaatidega. Komponentide asukohad, I/O paneel, kinnituskohad jne. muudavad oma asukohta. Uue elemendina ilmub korpusesse protsessori kohale nn. jahutusmoodul, mis võib põhineda nii tavalisel radikal-ventilaatoril, aga ka heatpipe-tehnoloogial või isegi vesijahutusel. Sama moodul jahutab lisaks protsessorile ka videokaarti, mälusid ja emaplaadi komponente. Graafikakaarti peab olema võimalik asetada väikese vaheadapteri abil "külili", seega saab selle peale panna tunduvalt suurema radiaatori. Uue standardiga kaasneb täiesti uut tüüpi riistvara. Plaatidele ilmuvad tavaliste PCI pesade kõrvale PCI-Express x16 ja PCI-Express x1 laienduspesad. x16 variant hakkab teatavasti asendama AGP pesasid. Oodata on senisest enam legacy-free emaplaate, kust kaovad PS2, parallel, serial jne. "iidsed" liidesed.
Olles Eestis tuleks sinna valida a) GMT +02:00 Helsinki, Kyiv, Riga, Sofia, Tallinn, Vilnius Kui valik tehtud vajuta Next Samm 14 Nüüd tuleb võrgu häälestus. Kui te ei tea kuidas Te internetti pääsete, siis valige Typical Settings ja siis Next Samm 15 Nüüd tuleb sisestada Workgroup nimi. Selle võib jätta selleks mida Windows pakub. Teatud võrkudes tuleb sinna kirjutada võrgu nimi. Samm 16 Nüüd peaks ette tulema aken, kus teatakse, et testitakse videokaarti. Display Settings Vajuta OK nupule. Samm 17 Ekraanile peaks ilmuma aken, kus saab vajutada OK nupule - tehke seda. Samm 18 Nüüd avaneb viimane osa installimisest. Enne seda võib arvuti teha veel ka restardi, kuid mitte alati. Ekraanile tuleb tekst: Welcome to Microsoft Windows. Vajuta all paremal olevat nuppu Next Samm 19 Nüüd tuleb valida, kuidas sa selle arvutiga internetti pääsed. a) Yes, this computer will connect through a local area
TweakIt TweakIt on innovatsiooniline ülekellamise (over-clocking) lahendus. TweakIt võimaldab ülekellajatel teha reaalajas oma süsteemi tuuma voltide, sageduse ja teiste parameetrite muutmisi, kasutades selleks kontrollerit emaplaadil. Selletõttu puuduvad tarkvaraga seotud probleemid, sest kõik muudatused toimuvad riistvara põhiselt. EPU EPU on emaplaadile paigaldatud kiip, mis kontrollib kuut riistvara komponenti: protsessorit (CPU), mälu (RAM), kiibistikku, videokaarti (GPU), kõvaketast (HDD) ja protsessori jahutust. EPU sisaldab endas andmebaasi kõigist Inteli protsessoritest. See tunneb ära ja valib sobiva CPU profiili ja kindlustab, et valitud oleks parimad võimalikud sätted energiamajanduseks. EPU ei tööta üksi, vaid kontrollib kõiki komponente, et kogu süsteem töötaks kõige tõhusamalt. Tarkvara EEE Super Hybrid Engine Asus Super Hybrid Engine on tarkvara, mis tuleb koos Eee PC sülearvutitega, mis
kasutavad polümeere. OLED-ekraanid võivad pikslite adresseerimise kasutada kas passiivmaatriks- (PMOLED) või aktiivmaatriksskeeme. Aktiivmaatriks-OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistoride kihti tagaküljel, et lülitada iga konkreetne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. 4.4 Curved Monitor 5. Videoliidesed Kuvari ja videokaarti ühendamiseks kasutatakse kolm levinumat videosisesendit/-väljandit: VGA (inglise keeles Video Graphics Array) on analoogvideoliides, mille lahutusvõime on 640 x 480 pikslit, mis on saanud arvutites videosignaali edastamisel kõige vähemnõudlikumaks lahutusvõimeks. Tutvustati esmakordselt 1987. aastal IBM PS/2 tüüpi arvutitel, kuid tänu laialdasele levikule hakati seda kasutama standardina. DVI (inglise Digital Visual Interface) on digitaalvideoliides
Seega on laienduskaardid paralleelselt emaplaadiga ja see võimaldab kokkuhoida korpuse kõrguse pealt, kuna laienduskaartide kõrgus on peamine põhjus, miks täis mõõdus desktop tüüpi korpused on just nii kõrged kui nad on. Joonis 3 LPX emaplaadi asetus korpuses LPX tüüpi emaplaatidel on enamasti integreeritud videokaart. Kui integreeritud videokaart on kvaliteetne, siis see võimaldab arvuti hinna madalama hoida ja tagada hea pildi. Kuigi kui kasutaja tahab videokaarti uuendada, siis võib see tekitada probleemi, juhul kui integreeritud videokaarti ei saa ära keelata (disabled). Nii nagu ATX emaplaadi tüübi puhul, on ka LPX tüübile serial, paralleel ja hiire pordid emaplaadi külge ehitatud. Samal ajal kui LPX emaplaadi tüüp võimaldab tootjal raha kokku hoida ja väiksemaid arvuteid toota, on need süsteemid mitte standardsed, halvasti laiendatavad, uuendatavad, jahutatavad ja need ei sobi kodus ise kokku panemiseks. Aga kui on
kuidas seda tegid), käivita arvuti DOSi süsteemdisketilt1 ja uuri, kas DOSi käsud töötavad (näiteks käsk DIR). Kirjuta tulemused protokolli. Võimalusel paiguta protokolli mõne kom- ponendi või toimingu foto. 4.2. Arvutikomplekti koostamine hinnakirja põhjal Koosta Hinnavaatluse2 või mõne suurema arvutifirma andmete alusel ühe lauaarvuti komp- lekt. See peab sisaldama protsessorit, selle jahutit, emaplaati, operatiivmälu, kõvaketast, dis- ketiseadet, laserkettaseadet, videokaarti (kui pole juba integreeritud), võrgukaarti (kui pole juba integreeritud), korpust koos toiteplokiga (võib ka eraldi osta), klaviatuuri, hiirt ja mo- nitori. Komplektis olgu ära näidatud firmad, kust komponente ostetakse, ning vajalik ko- gusumma arvuti väljaostmiseks. Valmis arvutikomplekte selles ülesandes kasutada ei tohi. Arvuti hind ei tohiks ületada 15 000 krooni. (See on ainult riistvara hind, operatsioonisüstee- mi ega rakendustarkvara osta pole vaja.)
annaabi.ee 
