Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad. Eeskujud Firenzes`t · Claudio Monteverdi "Orpheus" · Jacopo Peri "Euridike" · Esimene libretist Ottavio Rinuccini Kirikumuusikas · Kirikus sai populraaseks kontsertmotett solistidele (Lodovico Viadana) · Kirikumuusika jõudis Veneetsias muusikamoe etteotsa (Claudio Monteverdi), tundeline soolostiil tuleb jumalateenistuse muusikasse · Da capo aria (ABA) · Retsitatiiv kõnelähedane laul · Kantaat aaria ja retsitatiivi vaheldumine väikese ansambli saatel (Itaalias). Keerulise ülesehitusega kirikumuusika Saksamaal Orkester Esitati Piibli
solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga
või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17
jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus , kus kogu teksti esitati lauldes . Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik Sada kirikukontserti, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17
harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Roomakatoliku kirikumuusika järgis enamasti väga konservatiivset peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoonia ideaal elas vana ideaalina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirikumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik "Sada kirikukontserti", mis pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik kontsertstiil levis algul küll peamiselt õukonnakapellides, uues stiilis teoste hulk oli aga üllatavalt suur ja nende levik kiire. Kirikumuusika jõudis mõneks ajaks rõhutatult konservatiivselt positsioonilt muusikamoe etteotsa. Ansamblimadrigal, mis valitses hilisrenessansi kammerlaulus, asendus 17. sajandi
teaduslikku uurimisse. Vokaalmuusika Pärast trento kirkukogu järgis roomakatolik kirkumuusika enamsti väga konservatiivselt peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoo ideaal elas nn vana stiilina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirkumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik ,,Cento concerti ecclesiastici", mis pani aluse solistilisele konsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoosossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik konsertstiil levis algul küll peamisel õukonnakapellides, uues stiilis teoste hulk oli aga üllatavalt suur ja nende levik kiire. Kirikumuusika jõudis mõneks ajaks rõhutatult konservatiivselt positsioonilt muusikamoe etteotsa. See meeleolu aga muutus pole aga nii seletamatu, kui meenutada, et Trento krikukogu
Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi nagu nt. Virtuoossed sooloosad ja värvikad orkestri vahemängud. Kuid säilinud olid ka vanapolüfoonilise stiili võtted.
või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17
Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini, kes oli esimeste ooperilibretode autor. Esimene ooper „Daphne“ etendati 1597. aastal-tekst Rinuccini, muuiska Jacopo Peri. Esimene suur ooperilooja on siiski Claudio Monteverdi. 1607 valmis tema ooper „Orpheus“ Paljud tema ooperitest on kadunud, säilinud on veel „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea kroonimine“. Vokaalmuusika barokiajastu Itaalias Kirikumuusika-1602 Lodovico Viadana kogumik pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga. 17. sajandi peamised vokaalzanrid olid kantaat, oratoorium ja ooper. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm(ABA vorm). Retsitatiiv-kõnelähedane laul. Secco-retsitatiiv-retsitatiivi saadetakse vaid basso continuo harvade akordidega. Saatega retsitatiiv-retsitatiivile lisatakse ansambel või orkester ja ta muutub meloodilisemaks.
annaabi.ee 
