Õhu relatiivne niiskus, RH % = 46% = 0,46 Katse arvutused: Reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu arvutamine. (Küllastatud veeauru rõhk PH2O tuleb valida tabelist 5.1) Tabel 5.1 Eeldasin, et nimetatud ruumiosa on küllastunud nii veeauru kui HCl-ga ehk nende kontsentratsioonid on tasakaalukontsentratsioonid. Katse käigus eralduvate gaaside mahu arvutamisel võtsin aluseks näitude vahe büretil enne ja pärast katset. Arvutustes väljendasin V3 kui VH2, VH2O ja VHCl summana, kus VH2O on katseseadmest aurunud vee maht. Maht V1 ja V2 on määratud katsemetoodika korral rõhul ehk arvutatud V3 on ka katsemetoodika korral rõhul , milline on võrdne õhurõhuga. Seega: Püld = PH2 + PH2O + PHCl Vesiniku rõhu arvutamiseks mahus V3: PH2 = Püld - PH2O - PHCl HCl rõhk 10%-se soolhappe lahuse kohal on väikene, et võib jätta arvestamata. PH2O suurus sõltub õhu relatiivsest niiskusest (RH). Kui RH = 100%, on PH2O suurus 0 ja PH2 = Püld. Üldjuhul
Kuna puidus väävlit on imevähe, siis on CO2 ainuke kolmeaatomiline kuiv gaas. VCO2 = 0,01866 Ct = 0,01866 40,198 = 0,750095 m03/kg b. Veeauru maht suitsugaasides võtab arvesse viiel erineval põhjusel sinna sattunud H2O. Õhu- ja kütuseniiskus, kütuses leiduva vesiniku põlemissaadus ja tehnoloogiline aur, mida lisatakse näiteks küttepindade puhastamisel lendtuhast suurtes jaamades. VH2O = 0,111 · Ht +0,0124 · Wt +0,0161 · α · V0 = = 0,111 · 4,8556 + 0,0124 · 20 + 0,0161 · 2 · 3,722 = 0,90682 m03/kg c. Lämmastik on suitsugaasides peamiselt põlemisõhus leiduva N2 tõttu. Arvutusvalem on koostatud kirjandusallikas [2, lk. 427] leiduvate valemite põhjal VN2 = 0,79·α V0+ 0,008 Nt = 0,79 · 2 · 3,722 + 0,008 · 0,4776 = 5,8846 m03/kg d. Hapnik sutsugaasides tuleneb liigõhust. Seega arvutatav liigõhuteguri kaudu
sisaldus ühendites SO2 ja SO3 on 32:48 = 2:3. Mool ja ruumalaliste suhete seadus. Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. 2 H2(g) + O2(g) ==> 2 H2O(g) Näit. antud: VO2= 12 L 10 dm3 5 dm3 10 dm3 VH2O= ? 2 : 1 : 2 VH2O= 2*VO2 = 24 L Avogadro seadus ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. Näiteks normaalrõhul on null kraadi Celsiuse juures meelevaldse gaasi ühe mooli ruumala 22,421 liitrit.
Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Ülesanne: Antud: Lahend: 3 PK = 5,2 mmol/dm Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O MK = 4,0 mmol/dm3 [Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 kui katlakivi koostiseks on Mg(OH)2] VH2O = 5 m3 = 5000 dm3 ÜK = PK + MK = 5,2 + 4 = 9,2 mmol/dm3 MCa = 40,08 g/mol ÜK5 m3 kohta = 9,2 * 5000 = 46000 mmol = 46 mol MMg = 24,31 g/mol ÜKgrammides = 46 * 40,08 = 1843,68 g MCaCO3 = 100 g/mol mCaCO3 = 1843,68 * 100 / 40,08 = 4609,2 g 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete
msool sadenes 70 mg kaltsiumikarbonaati (CaCO3). Arvutada vee karedus(mmol / l ) 1000 karedus, kui ta on tingitud ainult kaltsiumi sulfaatidest M e VH 2 O (CaSO4)? (V: 2,8 mmol/dm3) kus msool soola mass, millega kõrvaldadakse vee karedus või millest on tingitud vee karedus, VH2O-vee maht (dm3), e soola ekvivalentmass, aine molaarmass, N katioonide hulk valemis, n katiooni formaalne laeng (oksüdatsiooniaste). 13 14 · Kui palju grammi Na34 tuleb lisada 500 l veele, et · Kui palju CaCO3 tekib 5 liitri vee keetmisel, kui on teada et kõrvaldada karbonaatne karedus, mis on võrdne 5 mmol/l
Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhku. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1atm) korral moodustub kondensaat. 2. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. Kondensaadi arvutamine: Tuleneb Boyle Marionette seadusest : PH2O / Püld = VH2O / 100 Gaasi segus on gaasi osarõhu suurus %-s võrdne selle gaasi sisalduse mahuprotsendiga. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondendseeru, saama võrrandi: PH2O teg. / Püld = PH2O,küll/ Püld, kompr. VEDELIKUD On ained, millised voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteiste suhtes raskusjõu mõjul. KINNINE SÜSTEEM:
Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad
TTÜ Kirjastus, 2011 Gaaskütuse põletamisel tekkivate gaaside kogus 1 m3 põletatava kütuse kohta. VRO2 0,01 (CO 2 CO H 2S m C m H n ) m3/m3 n VH02O 0,01 H 2S H 2 C m H n 0,124d g .k 0,0161 V 0 m3/m3 2 N2 V0 N2 0,79V 0 m3/m3 100 VH2O VH02O 0,0161( 1)V 0 m3/m3 Tekkivate põlemisgaaside summaarne kogus Vg VRO 2 V VH 2O ( 1)V0 N2 0 m3/m3 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid
temperatuur ei muutu? a. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: absoluutne niiskus (gH2O·m-3) ja suhteline niiskus (veeauru rõhu suhe küllastunud veeauru rõhku või veeauru sisalduse suhe maksimaalsesse veeauru sisaldusse). b. Kondensaat tekib kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. c. Boyle'I-Mariotte seadus on pH2O/Püld=VH2O/100. Selle järgi on veeauru osarõhu suhe üldrõhku võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrandist (1): pH2O/Püld=pH2O,küll./Püld, kompr.
q 2 = ( H v. g - v. g H k0.õ )(100 - q 4 ) / Qkt % 8-1 Kus Hv.g ja v.g on katlast väljuva põlemisgaasi entalpia kJ/kg või kJ/m3 (põletatava kütuse 1 kg või 1 m3) ja liigõhutegur, H0k.õ 1 kg või 1 m3 kütuse põletamiseks teoreetiliselt vajaliku õhukoguse entalpia kJ/kg või kJ/m3 (enne õhueelsoojendit) H v. g = Vi ci´v. g kJ / kg , kJ / m 3 8-2 Kus Vi on põlemisgaasi komponentide mahud (VRO2, VN2 , VO2, VH2O kütuse 1 massi või mahuühiku kohta m3/kg, m3/m3, ci' vastava gaasikomponendi erisoojus (isobaarne mahterisoojus) kJ/ 3 (m K) v.g katlast väljuva põlemisgaasi temperatuur Soojuskadu mõjutab eriti tugevalt katlast lahkuva põlemisgaasi temperatuur v.g aga ka liigõhutegur v.g. Katlast lahkuvate põlemisgaaside temperatuur suureneb küttepindade saastumise tagajärjel, liigõhutegur aga hõrenduse all töötava katla ebatiheduste suurenemisel
tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt - on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O / Püld=VH2O / 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrandist (1): pH2O / Püld=pH2O,küll / Püld, kompr.
annaabi.ee 
